20. sajandi lõpp ei olnud munade söömise suhtes kõige sõbralikum – mune peeti tervisele kahjulikuks ning süüdistati kolesterooli tõstmises ja südame-veresoonkonna haiguste põhjustamises. Kuid tänapäeval soovitatakse mune, kui tervisliku toitumise ühte olulist osa, eriti kui need pärinevad mahepõllumajandusest. Munad on paljude rahvuste jaoks olnud oluline hommikusöögi osa. Inimesed mõistsid juba ammu, et kui ühes munas olevad toitained on piisavad terve tibu jaoks siis on need toitvad ka meie jaoks. Mitmed teadusuuringud toetavad seda seisukohta.

Munakollased sisaldavad kahte olulist karotenoidi – luteiini ja zeaksantiini, mis aitavad ennetada vanusega seotud nägemise halvenemist ning vähendavad katarakti ja kollatähni kärbumise riski. Karotenoidid, mis annavad munakollastele nende iseloomuliku värvi, toimivad silmades antioksüdantidena, kaitstes neid vabade radikaalide eest, mis võrkkesta kahjustavad. Munakollasest saadav luteiin and zeaksantiin on ühe 2004. aastal avaldatud uurimuse põhjal kehas kergemini imenduvad, kui rohelisest lehtköögiviljast saadavad ained.

Palju valku ja B-grupi vitamiine

Kulturistid peavad mune au sees, kuna need sisaldavad ohtralt valku. Ühes keedetud munas on keskmiselt 6 grammi täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke aminohappeid.  Munavalgud lagunevad ja imenduvad kehas hästi, mistõttu on munad suurepärane valguallikas nii täiskasvanutele kui lastele. Kuna valgud aitavad täiskõhutundel kauem kesta, siis aitab see ennetada ülesöömist. Seetõttu on neid ka traditsionaalselt peetud hommikusöögiks – munad andsid raske füüsilise töö tegijatele jaksu tundideks peale hommikusööki.

Munad sisaldavad koliini – B4-vitamiini, mis on inimese kehas oluline mitmete rakkude moodustumisel ning kolesterooli ainevahetuses. Koliin aitab transportida toitaineid, mis toetavad mälufunktsiooni ning seetõttu on leitud, et koliinirikaste toitude tarbimine parandab otseselt aju toimimist. Samuti on leitud, et naistel, kelle organismi koliini tase oli kõrge, oli 24% väiksem tõenäosus haigestuda rinnavähki.

Teised B-grupi vitamiinid munakollases on tiamiin, riboflaviin, B6, B12, folaat ja pantoteenhape. Kõik need vitamiini aitavad toetada närvisüsteemi. B12 vitamiin leidub ainult loomsetes toodetes, mis teeb munad eriti väärtuslikuks neile, kes liha söömist piiravad.

Lisaks B-vitamiinidele  sisaldavad keedetud munad olenevalt sellest, millega kanu on toidetud, rohkem või vähem mineraalaineid nagu kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, kaaliumi, naatriumi, tsinki ja mangaani. Märkimisväärne on ka munade seleenisisaldus, mis võib olla kuni 22% meie päevases seleenivajadusest. Seleen on oluline antioksüdant, mis toetab immuunsüsteemi, ennetab degeneratiivseid haiguseid nagu vähk ning stabiliseerib kolesteroolitaset.

Munade ostmisel on oluline veenduda nende päritolus ja neid munenud kanade elutingimustes. Suurfarmides stressirohketes tingimustes elavate kanade munadel on madalam toiteväärtus. Parim oleks leida oma isiklik talunik, kelle kanad pääsevad ka vabalt välja jalutama ning oma menüüd täiendama värske muru ja taimedega. Kuna iga meie ost on signaal ka suurtootjatele selle kohta, mida me tarbida tahame, siis hääleta oma rahakotiga ja otsi mahedalt toodetud või vabapidamisel olevate kanade mune.

Allikad: Natural News, NN 2, Nutrition Data, Live Strong, Kliinik.ee

Foto: Panthermedia / Scanpix

Toimetas Katrin Suik