Mõni aega tagasi kirjutas Kaido Pajumaa artikli väikeste rõõmude psühholoogiast, mille kohaselt koosneb elu väikestest rõõmudest, mille kuhjudes kogu elu rõõmsamaks muutub. Kuid rõõmud ei ole ainukesed, mille väikestes kogustes doseerimine meie elu paremaks muudab. Sama kategooria alla käib ka väikeste sammude psühholoogia, kirjutab Pajumaa portaalis Sisekosmos.

Me elame ootuste maailmas

Sisekosmose ühes loos kirjutati, kuidas hea suhte aluseks on madalad ootused. See on kindlasti õige, sest mida kõrgemad ootused meil inimestele on, seda raskem on tunda, et nad käituvad viisil, mis meid õnnelikuks teeb.

Sama kehtib ka muutuste ja saavutuste kohta elus. Me elame ülesurvestatud ootuste maailmas. Ootused iseendale, oma tulemustele ja elule tervikuna saavad alguse juba päris varajasest lapsepõlvest, kui emme-issi meile rääkima hakkavad, kuidas maailm töötab ja mis on õige ning mis vale. Sealt see algab, kuid lõppu ei tule sellele iialgi. Kodust liigume edasi lasteaeda ning kooli, mis programmeerib meile juba kindlad juhised sellest, kuidas üks korralik teismeline käituma peab.

Kui me ülikooli lõpetamise ajaks oleme suutnud veel normaalseks jääda, hakkame uusi programme omaks võtma reklaamidest, meediast ning armastatud Hollywoodist. See kõik tingib lõpuks olukorra, kus me enam ei saa aru, kes me tegelikult oleme ja mida me päriselt tahame, vaid püüame instinktiivselt kogu aeg vastata programmidele ja ootustele, mis meie alateadvusesse nutikate poolt paigutatud on.

Just see on põhjuseks, miks 1960-ndatel aastatel hakkasid inimesed depressiooni kogema keskmiselt 29,5 aastaselt, aga 2010-ndal aastal juba 14,5 aastaselt. Elu läheb lihtsamaks ja mugavamaks, kuid ootused, millele vastata, suurenevad iga põlvkonnaga.

Suured ootused, väikesed võidud

Et sellises hullumeelses maailmas terve mõistus säilitada, saame kasutada väikeste sammude psühholoogiat. Ei ole mõtet ajada sellist juttu, et oleme kõik nii vaimsed ja ärme soovi oma elult midagi. See on nonsens. Ehk sobib see teatud vähemusele, kuid kui kogu ühiskond võtaks sellise mentaliteedi omaks, jõuaksime ühel hetkel kiviaega tagasi. Meil on looduse poolt kaasa antud intellekt, ja me peaksime seda kasutama.

Siiski tuleb leida tasakaal ning harmoonia oma eesmärkide ja ootuste poole püüdlemisel, sest vastasel juhul me lihtsalt kurname oma intellekti ära, mille tulemuseks on meelerahu asemel depressioon. See ei ole ka hea, sest psühholoogid kinnitavad, et stressis olev aju töötab alavõimsusel. Sellisel juhul satume olukorda, kus meil on intellekt olemas, kuid me ei saa seda kasutada – see lihtsalt ei ole töökorras.

Väikeste sammude psühholoogia

Ootuste ja meelerahu vahelise tasakaalu leidmiseks saame kasutada väikeste sammude psühholoogiat, mille motoks on “vähem on rohkem”. Selle lähenemise kohaselt tasub suurte eesmärkide saavutamiseks astuda väga väga väikeseid samme. Jaapanis nimetatakse sellist lähenemist kaizen’iks, mis tähendab pidevat väikeste positiivsete parenduste tegemist.

Kui sa soovid kaalu langetada, et välja näha selline nagu tüdruk viimase Cosmopolitani esikaanel (meedia poolt meisse sisestatud programm), siis ära püüa temasuguseks muutuda üleöö. Võta eesmärgiks hoopis ühel toidukorral nädalas süüa 10% vähem kui tavaliselt. Ja liigu 10% võrra edasi ühe kuu kaupa.

Kui sa soovid kunagi oma töökohta muuta, siis loe oma uute võimalike väljakutsete kohta igal õhtul üks lehekülg raamatut, mis kasvatab ajas sinus uusi teadmisi valdkonnast, milles sa sooviksid tegutseda.

Kui sa soovid hakata füüsilist trenni tegema, siis ära otsusta, et sa jooksed alates tänasest iga päev 5 km. Selle asemel hoopis pargi auto Selverisse minnes natukene kaugemale kui tavaliselt. Ja kasvata seda kaugust ajapikku.

Väikeste sammude psühholoogia “tervendab” meid kahel viisil. Esiteks ei tekita see meis stressi, nagu ei suudaks me üldse oma ootustele vastata – me ju liigume oma unistuste suunas. Kuid teiselt poolt ei tekita see stressi, mis tavaliselt kaasneb liigsuurte eesmärkide püstitamise ja nende mittesaavutamisega. Me ei suuda tahtejõu kaudu üldjuhul midagi elus muuta. Me peame muutma harjumusi. Kuid harjumuste muutmine saab käia ainult samasugusel teosammul nagu need meisse tekkinud on. Siin aitab meid väikeste sammude psühholoogia.

Kaido Pajumaa

Allikas: Sisekosmos

Foto: PantherMedia / Scanpix