Meie planeedi ajalugu on ilmselt palju keerulisem kui paljud inimesed julgevad mõeldagi. Üldsuse poolt aktsepteeritud ajalugu kirjeldab iidset inimest kui võrdlemisi lihtsakoelist elajat, kelle teadmised ümbritsevast olid üsnagi piiratud. Huvitaval kombel leiavad aga arheoloogid palju kummalisi muistised, mis võivad olla tõestuseks ka sellest, et inimeste esiajalugu oli tunnistajaks hoopis väga arenenud teadmistega inimeste olemasolule. Keegi ei tea täpselt, mis tõlgendused tegelikkuses tõele vastavad, kuid kindel on vaid see, et oma eelkäijaid ei tohiks siiski alahinnata.

Erinevate internetiallikate järgi on leitud suurtes kogustes tõendeid selle kohta, et iidses maailmas esines palju intellektuaalseid saavutusi. Võtkem näiteks kasvõi Giza püramiidid. Tegemist on kindlasti ühe tehnoloogilise saavutusega, mille massiivset ja keerukat struktuuri suudeti püstitada sellise erakordse täpsusega, et kaasaegne tehnoloogia hakkab alles nüüd neile tehnoloogiatele järgi jõudma; ehkki kaasaegsed inimesed ei ole isegi püüdnud midagi sarnast praegusel ajal ehitada. Suure Giza püramiidi näol ei ole aga tegemist ainukese tehnoloogilise saavutusega, mis iidses maailmas ellu viia suudeti.

Kontekstiväline artefakt

Kindlasti ei tohiks tänased inimesed arvata, et oleme oma varasematel aastatuhandetel elanud eelkäijatest kuidagi paremad. USA loodusteadlane ja krüptozooloog Ivan T. Sanderson on pakkunud välja termini kontekstiväline artefakt (Out-of-place artefact), tähistamaks ajaloolist, arheoloogilist või paleontoloogilist objekti, mis on leitud väga ebatavalises või näiliselt võimatus kontekstis. Kontekstiväliste artefaktide puhul räägitakse leidudest, mis võiks vaidlustada konventsionaalset ajaloolist kronoloogiat viidates “liigsele arengule” tollase arvatava tsivilisatsiooni taseme kohta või mis tõestavad inimeste olemasolu aegadest, kui inimesed ei oleks pidanud veel eksisteerimagi.

Peavoolumeedia ja teadlased kasutavad terminit kontekstiväline artefakt väga harva, jättes selle rohkem paranormaalsete sündmustega tegelevate uurijate sõnavarasse. Nimetatud mõistet kasutatakse mitmete objektide kohta, millest osad võivad osutuda küll pettusteks, kuid sama suure tõenäosusega võivad need olla tõenduseks ka praeguse teaduse poolt seletamatute nähtuste olemasolule. Ei saa pahaks panna, et peavoolumeediale jääb osa nähtusi müsteeriumiks; seetõttu jäävad teatud nähtused ka justnimelt entusiastide ja üksikute fanaatikute uurida.

Kontekstiväliste artefaktide nimistusse kuuluvad näiteks iidne arvuti ehk Antikythera mehhanism, USA-st Maine’ist leitud iidne münt, iidne Egiptuse elektritehnoloogia ehk Dandera valgus ja loomulikult palju teisi seletamatuid objekte või kujutisi, mis internetis küll palju kõneainet tekitavad, kuid tavateaduse poolt kiiresti ümber lükatud saavad.

Helikopterid ja dinosaurused iidsetel kujutistel

Kui Ruth Hover ja tema mees oma reisil Egiptuse püramiididesse ja templitesse Abydose linnas ühes templis kummalisi hieroglüüfe märkasid, otsustasid nad kujutist kohe pildistada. Neile näis, et hieroglüüfid kujutasid kaasaegset tehnoloogiat: helikopterit, allveelaeva ning tundmatut tüüpi õhumasinat. Tegemist on fotodega, mis on tekitanud äärmiselt suuri diskussioone ja tuliseid vaidlusi, sest foto kohta ei osata lihtsalt midagi arvata. On ju ebatõenäoline, et kaks- või kolmtuhat aastat tagasi oleks vanad egiptlased osanud kaasaegsetest õhusõidukitest mõeldagi.

Nagu ikka, jaguneb arvamus leidude kohta kaheks: ühed usuvad, et kujutatud õhusõidukid viitavad vana-egiptuse tehnoloogilisele arengule ja võimalikele kokkupuudetele tulnukatega ning teised on kindlad, et tegemist on lihtsalt pettusega või olukorraga, kus vana-egiptlaste “kirjavigade” parandus õige teksti alt välja paistab.

Samamoodi on aegade jooksul tekitanud inimestes huvi ka mitmed leiud, mis oletatavasti kujutavad dinosauruseid meenutavaid loomi. Niisiis ei olnud iidsed inimesed potentsiaalselt vaid oma tehnoloogilise arenguga kaasaja tasemel, vaid neil olid teadmised või kokkupuuted ka esiajalooga.

Üks selliseid näiteid pärineb Kambodža budistlikust templist nimega Ta Prohm, kust on leitud väidetavalt stegosaurust meenutav kujutis. Üleüldiselt on iidne “dinosauruste kunst” olnud üsnagi populaarne. Objekte dinosauruseid meenutavate kujutistega on leitud üllatavalt palju ja suurtes variatsioonides, alustades koopajoonistustest kuni Aafrika pronkskujukesteni välja.

Kontekstiväliseid artefakte on ilmselt tuhandeid. Mõned neist on jäänud ametliku selgituseta, mõned on leidnud vale tõlgenduse ning osad on ehk ka osutunud ajaloo kummaliste seikade tunnistajateks. Kõik need leiud aga loovad isemoodi ajaloo, nägemuse eelmistest aegadest, mis on vastuolus praeguse üldtunnustatud arvamusega. Ning ehkki paljud leiud on tulise vastukaja ja hukkamõistu osaks saanud, tuleb meeles pidada, et ajalugu teatavasti on pigem tõlgendus kui fakt.

Allikad ja lisalugemist: Genesis Park, The Truth, Before It’s News, Bad Archaeology

Fotod: chriswick.blogspot.com, thetruthwins.com, Brattarb / Wikimedia Commons

Toimetas Hendrik Mere