Transhumanism on täiuslik eksistents

Joseph P. Farrell (JPF): Raamatut kirjutades olime hämmingus oma leidudest, ideest, kuidas inimkonda saab muuta tehnoloogiliste vahenditega. Mida rohkem sellesse teemasse süvenesime, seda rohkem mõistsime, et räägitakse inimese teadvuse transformeerumisest kultuuris, mis on üks alkeemia peamisi teemasid.

Proovisime määratleda, millised on alkeemia ja inimkonna arenguetapid, kes on androgüünnimene, mineraalinimene, taimetoiduinimene ning loominimene. Kui teema lühidalt kokku võtta, siis alkeemia proovib muuta inimteadvust, inimest ümber kujundada ja inimsuutlikkust täiustada.

Transhumanism  – ehk rahvusvaheline filosoofiline, kultuuriline ja tehnoloogiline liikumine, mille eesmärk on inimvõimete ja inimese kui sellise muutmine tehniliste vahendite abil – tegeleb teoorias inimeste ja teiste loomaliikide ühendamisest laboratooriumides, inimkonna ühendamisest taimeriigiga, mis võib olla seotud muu hulgas ka GMO-agendaga. Transhumanist ja futuroloog Ray Kurzweil ja mitmed teised selle valdkonna teoreetikud räägivad inimese ja arvuti ühendamisest, arvutiliidestest ning implantaatidest; isegi mälestuste alla ja üles laadimistest. Samas oli väga raske leida materjali, mida saaks ammutada traditsioonilistest väärtustest, kultuurist ja inimese individuaalsusest.

Scott D. de Hart (SDH): Raamatu jaoks uurimistöö tegemisel oli meil kümnete aastate pikkune uurimistöö kogemus teoloogias, piibliuurimises ja erinevates maailma religioonides. Transhumanistlik liikumine ei ole mitte ainult inimkonna ümberkujundamine, vaid selle lõplik eesmärk on täiusliku eksistentsi idee.

Muistsed tekstid pajatavad täiuslikust inimkonna mudelist kui jagamatust ühtsusest, kellestki, kes on väga lähedal teadmistele ja puhtusele – näiteks Aadam, kelle küljeluust tehti Eeva ja kes hiljem pattu langes. Kui võtta esialgne androgüünne olend ja jaotada ta kaheks, siis tekib küsimus, kas ta jääb samaks nagu esialgu.

Arvan, et inimesed on jumalate poolt nõrgestatud, lahutatud teineteisest ja ideaalsest olendist, et me ei oleks nendest kõrgemad. See seisukoht on levinud ka inimestevahelise armastuse tunde mõista püüdmisel, mille aluseks on legend, et kaks poolt otsivad teineteist, et taas ühineda ja olla see esialgne tervik.

Kahe teraga mõõk

JPF: Me ei vaatle transhumanismi satanistlikuna ega ka millegi üdini heana, aga kui nüüd käsitleda seda tahet taastada kaotatud tervik, siis selle taga on spirituaalne jõud. Transhumanistid soovivad seda tervikut taasta geneetika, robootika ja nanotehnoloogiaga, et pikeneks meie eluiga ja suureneks teadvus.

SDH: See on nagu kahe teraga mõõk, sest ühest küljest pole ühtsuse, puhtuse ja armastuse taastamine midagi negatiivset, aga kui luua laboratooriumis selline jumalasarnane olend, siis mis juhtuks, kui ta toimiks meie tänapäevases ühiskonnas. Kardan, et oleksime kõikenägevale valitsejale allutatud, ilma jäetud oma individuaalsusest, võimest mõelda ja luua, ning järgiksime ainult seda kõiketeadjat.

JPF: Kohe muutuks ka kultuuride eetika, aga samas pole transhumanistide arust otseselt meiega midagi valesti – lihtsalt võiks paremini olla. Paraku aga suurkorporatsioonid kasutaksid seda olukorda ära, sest nende käsutuses on kõik inimese juhtimiseks vajalikud ressursid ja asjakohase filosoofia konstrueerimise vahendid – see viiks meid olukorrani, kus meie elukorraldus on kellegi teise otsustada.

Frankeinsteini loomine

SDH: Meie raamatus on juttu ka inglise kirjanikust Herbert George Wellsist ja Inglise luuletajast Percy Shelleyst (1792–1822), kellel olid seosed Uue Maailmakorra teooria loojatega. Johann Adam Weishaupti loodud illuminaatide ordu lähtus inimeste individuaalsuse ja inimõiguste mahasurumisest, et saavutada ühtsus, kasutades hirmu ja ähvardusi inimkonna kontrollimiseks. Inimeste mõjutamisega taheti kukutada valitsused ja religioossed institutsioonid, hävitada perekonnad, kaotada eraomand – selle kõige eesmärk oli inimeste vabastamine ja valgustamine.

Shelley sai Weishaupti kirjutistest inspiratsiooni ja kandis neid endaga kaasas, ka sellel kuulsal reisil, kui hakati 1816. aastal kirjutama ulmeromaani “Frankenstein”. Võib selgelt näha, kuidas need tekstid mõjutasid teost, milleks oli koletise loomise lugu Ingolstadtis, kus asutati ka illuminaatide ordu. Frankenstein oli selles raamatus teadlane, kes ei vajanud Jumalat ja tundis ennast seisvat ühiskonnast kõrgemal – see oli valgustumine läbi teaduse. Teine pool raamatust on aga tõlgendatav Percy enda vaatepunktist oma elust, indiviidist, kelle ühiskond on tema ateistlike vaadete pärast hüljanud. (“Frankensteini”ehk “Moodsa Prometheuse“ autoriks peetakse Percey abikaasat Mary Shelleyt.)

JPF: Weishaupt vihjab oma kirjutistes, et illuminaatide ordu eesmärk oli taastada kadunud muistsed tarkused ja ta eelkõige inspiratsiooni renessanssi ajastu hermetitsismist ja sellistelt suurtelt mõtlejatelt nagu Gottfried Wilhelm Leibniz ning Isaac Newton. Hiljem kajastas seda teemat ka inimajalugu ja pärinemist uurinud Oscar Wilde, kirjutades ühe maailmakirjanduse tippteostest “Dorian Grey portree“. Meie raamat läheneb tänapäevasele transhumanismile kui väga vana alkeemilise ja esoteerilise filosoofia manifesteerumisele.

Transhumanism kui antihumanism

SDH: Hiljuti käidi välja plaan riigistada kogu õppetöö Ameerika Ühendriikides, et testida süsteemi, kuhu paigutatud õpilaste individuaalsus ühendatakse tehnoloogiliste vahenditega, mis ise määratlevad õpilase tuleviku ja õppekava. See võtab neil võimaluse mõelda “väljaspool kasti” ja nende käitumine ning mõtlemine muutub etteennustatavaks. Kindlasti tuleb ka aeg, kus lapsi saab n-ö täiustada vaimselt, muuta nende geene, mis viib inimese enda valikute tagaplaanile jäämisele ja nihutab nn normaalsuse piiri.

JPF: Kokkuvõtteks sellises võtmes on transhumanism, millest sajandite vältel on räägitud, hoopis antihumanism. Inimkond lõpuks sõltub sellisest automatiseeritud tehnoloogiast, ühiskonnast, kus kõik tehakse meie eest ära. Aga kui selline süsteem kukub kokku, kas siis inimene on veel üldse võimeline näiteks autot parandama? Kaotaksime aja jooksul võime mõelda ja tegutseda – minu arvates luuakse õudusunenägu. Selline areng pidurdaks ka tehnoloogia arengut ennast, mis ainult süsteemi kokkukukkumisel hakkaks taas arenema. See kõik tundub ebainimlik, luuakse selline maailm, kus inimesele jääb aina väiksem mänguruum ja vähem vabadust.

Kuula saadet siit.

Joseph P. Farrelli blogi.

Scott D. de Harti kodulehekülg.

Fotod: gizadeathstar.com, 4.bp.blogspot.com, i1.wp.com, warwick.ac.uk, catholicworldreport.com, religiousmatrix.com

Toimetas Laur Raudsoo