Möödunud nädalavahetusel marssis Washingtonis üle tuhande tudengi Valge Maja ette, et avaldada meelt plaanitava Keystone XL naftajuhtme vastu. Osad protestijad kinnitasid ennast Valge Maja aia külge ja teised heitsid maapinnale pikali, et etendada naftalekkes hukkunuid. Osalenute sõnul korraldati protesti osas meedia infosulg ning toimunut ei kajastanud ükski peavoolu meediakanal. Aktsioonis osales umbes 1200 noort, neist vahistati umbes 400 inimest ning organiseerijate sõnul oli tegu suurima noorte kodanikuallumatuse aktiga Valge Maja juures.

Meeleavaldus algas Georgetowni Ülikooli juures, kus Obama oli eelmisel aastal pidanud kõne kliimamuutuste teemal. Edasi Valge Maja juurde liikudes peatuti põgusalt ka riigisekretär John Kerry maja juures, kus loodeti “sümboolse naftalekkega” survestada Kerryt soovitama Obamal lükata naftajuhtme projekt lõplikult tagasi. President oli Keystone XL projekti 2012. aasta jaanuaris edasi lükanud, väites, et ta vajab projektile õiglase hinnangu andmiseks rohkem aega, lükates otsustamise enda tagasi valimise järgsesse perioodi. Kas tegu oli valimiste ajaks probleemi vaiba alla lükkamisega või soovis ta tõepoolest oodata, et asjast terviklikumat infot saada?

Juriidilised ja keskkonnaalased probleemid

Noored protestisid 7-miljardi dollarilise ja ligi 1900 kilomeetri pikkuse naftajuhtme  vastu, millega hakataks transportima naftaliiva Lääne-Kanadast Nebraskasse, kus see ühenduks teise juhtmesüsteemiga ning tarniks 800 000 barrelit toornaftat päevas Texases asuvatesse rafineerimistehastesse.

Projekti on juba pikemat aega saatnud vastuolud.  Vaid paar päeva enne meeleavaldust avaldati raport, mille kohaselt pole mingiks probleemiks asjaolu, et naftajuhtme ehitamisega kaasnevate keskkonnamõjude analüüs on kirjutatud inimeste poolt, kes on sama juhtme ehitamisega seotud suurte naftafirmade palgal.

Keystone XL vastaste sõnul on plaanitav juhe keskkonnale ohtlik ning süvendaks suuresti kliimamuutusi. Hinnanguliselt transpordiks juhe piisavalt naftat, et emiteerida 51 söeelektrijaama jagu süsinikku ning looks sealjuures vaid 35 püsivat töökohta. Samuti ollakse mures juhtme lähistel elavate kogukondade pärast, mida ohustavad potentsiaalsed naftalekked. Aktivistid on pahased ka selle pärast, et Keystone XL’iga transporditav nafta liiguks välisriikidesse ning seega ei tooks selle naftajuhtme rajamine kaasa nafta hinna langust USA-s.

Rahumeelselt vahistatuks

Suureks protestiks hakati valmistuma juba varakult, kõik osalejad pidid läbima vägivallatu tegutsemise treeningu, kus muuhulgas selgitati aktsiooniga seotud juriidilisi ja logistilisi nüansse. Sellega loodeti välistada sündmuste vägivaldseks muutumine. Lisaks juriidilisele nõustamisele organiseeriti üle riigi kokkutulnutele ka majutus kohalikus kirikus.

Aktivistidele pandi südamele, et nii kaua kuni nad liiguvad Valge Maja esisel kõnniteel, ei riku nad ühtegi regulatsiooni – probleem tekib siis, kui jäädakse ühte kohta seisma. Osalejad, kes ennast aia külge aheldasid või lavastasid naftalekke ning massilise surma stseeni, olid teadlikud, et nad vahistatakse ning olid tagajärgedeks valmis. Kui marsiga Valge Maja juurde jõuti, ootasid protestijaid ees juba politseibussid, et  “protsessi kiirendada”. Kui politseinikud andsid ametliku hoiatuse, et kõnnitee blokeerimine või enda aia külge kinnitamine viib nende vahistamiseni, hakkasid osalejad hõiskama ning korravalvurid järjest osalejaid vahistama. Vahistatud aktivistid saavad enamasti vaid trahvi ning aktsiooni korraldajad olid varasemalt kogunud annetusi nende kompenseerimiseks.

Keystone XL vastu on korraldatud mitmeid proteste ja aktsioone nii Kanadas kui ka USA-s ning üle 70 000 inimese on allkirjastanud Keystone XL vastupanu vande, mille kohaselt on nad nõus osalema järgnevates kodanikuallumatuse aktides kui Obama projekti heaks kiidab.

Naftajuhtme vastu protestinute sõnul näitab Obama lõppotsus tema tõelist palet. Nad viitavad sellega Obama eelmisel suvel peetud kõnele, milles väitis, et soovib tulevikus öelda oma järeltulijatele, et andis endast kõik jätmaks neile puhas, ohutu ja stabiilne maailm.

Kiita heaks massiivne naftajuhe, millega on seotud mitmed juriidilised vastuolud, ajal mil USA-l on korduvalt probleeme naftalekete ja nende mahavaikimisega meedias, oleks äärmiselt kahepalgeline samm.

Allikad: Russia Today, Huffington Post, Think Progress, XL Dissent

Foto: Reuters / Scanpix

Toimetas Marlen Laanep