3. märts 2014 kell 19:52
Antidepressandid, mille välja kirjutamine on läänemaailmas pidevalt tõusuteel, teevad patsientidele sageli enam kahju, kui kasu. Ameerikas räägitakse palju relvade omamise õiguste piiramisest ning vägivallakultuuri mõjust ühiskonnale, kuid palju vähem räägitakse sellest, mida võib tegelikult kaasa tuua massiline meeleolu mõjutavate ravimite välja kirjutamine. On teada, et enamus massitulistamistes süüdi mõistetud isikuid olid mingit laadi psühhiaatrilise ravimi kasutajad. Kuid ometi näidatakse näpuga relvaomanike suunas ning vaikitakse maha psühhiaatriliste ravimite roll.
Selline probleemi ühele tahule keskendumine toob kaasa selle, et kogu jõud kulub vale probleemi lahendamisele ning ei too kasu kellelegi. Teadlased on uurinud meeleolu mõjutavate ravimite kõrvalnähtusid ja avaldanud arvamust, et olukord on arvatust hullem. Antidepressantide füüsilised kõrvalnähud, nagu kaalutõus ja iiveldus, on laiemalt teada, kui nende mõju vaimsele tervisele. Värskelt avaldatud uurimuses küsitleti 1829 inimest Uus-Meremaal ning leiti, et üle pooltel antidepressantide kasutajatel on ravimi kõrvalnähuna vaimne tervis kokkuvõttes hoopis halvenenud.
Psüühiliste probleemide esinemissagedus suureneb
Uuringus osalesid inimesed, kes olid viimase viie aasta jooksul võtnud antidepressante. Nad täitsid küsimustiku, milles käsitleti kahtekümmet enam levinud psühholoogilist kõrvalnähtu, inimeste depressiooni taset ning seda, kuidas nad üldiselt ennast ravimi võtmise ajal tundsid.
Inimeses kurtsid, et peale ravimite kasutusele võttu on neil sagenenud psühholoogilised probleemid nagu suitsiidimõtted, probleemid seksuaalsusega ja emotsionaalne tuimus. Vanusegrupis 18-25 eluaastat kurtsid üle poole vastajatest suitsiidimõtteid, probleeme seksuaalelus (62%), emotsionaalset tuimust (60%), vähenenud positiivseid emotsioone ja teistest hoolimist. 55% vastajatest tunnistas enesesse tõmbumist kuid ometi leidsid 82% vastajatest, et ravimid leevendasid depressiooni.
See uuring kinnitab aina kasvavat muret antidepressantide ületarbimise üle ning ka seda, et nende ravimite tõhusus jääb alla kõrvalnähtude kahjulikule mõjule. Ravimi välja kirjutamise ajal ei informeerita patsiente sageli psühholoogiliste kõrvalnähtude võimalikkusest ning arvatakse, et seni on psühholoogiliste kõrvalnähtude probleemi tugevalt alahinnatud,
Serotoniini funktsioonide mõjutamine kehas
Antidepressandid toimivad ajus serotoniini taseme tõstmise kaudu. Kuid serotoniinil on lisaks meeleolu tõstmisele kehas veel suur hulk erinevaid funktsioone. Muuhulgas mõjutab see seedimisprotsesse, vere hüübimist haavades, seksuaalfunktsiooni ja arengut. Antidepressantidel on negatiivne mõju kõikidele protsessidele kehas, mida reguleeritakse serotoniiniga.
McMasteri ülikooli evolutsioonibioloog Paul Andrews, kes juhtis võrdlevat uuringut antidepressantide kasuteguri ja kõrvalnähtude ohtlikkuse vahel, on kommenteerinud et nende ravimite kasutamisel peaks olema oluliselt ettevaatlikum.
Antidepressantide kasutamine enne rasedust suurendab imikutel arenguliste probleemide tekke riski. Täiskasvanutel tekitab see probleeme seksuaalse stimulatsiooni ja funktsiooni osas ning halvendab sperma teket. Lisaks kaasnevad sageli seedeprobleemid, nagu kõhulahtisus või -kinnisus, puhitused ning vanemaealiste inimestel suurendavad need ravimid insuldi ja varasema surma riski.
“Serotoniin on iidne kemikaal. See reguleerib mitmeid erinevaid protsesse väga peenelt ning kui sa neisse asjusse sekkud, siis võib evolutsioonilises perspektiivis eeldada, et see sekkumine põhjustab probleeme,“ kommenteeris Andrews.
Kuigi tõendusmaterjal antidepressantide kõrvalnähtude kohta on laialt teada, kirjutatakse neid jätkuvalt välja miljonitele inimestele üle maailma. Andrews leiab, et antidepressantide teemalises debatis ei pöörata piisavalt tähelepanu üldisele võrdlusele antidepressantide kasuteguri ja negatiivsete toimete vahel. Varasemates uuringutes on Andrews leidnud, et isegi depressiooni ravis on need ravimid liiga väikese tõhususega, kuna patsientidel esineb väga sageli ravimitest loobumisel tagasilangust. Kui isegi nende ravimite eeldatav kasutegur on küsimärgiga ning kahjulikud kõrvalnähud ilmselgelt tõestatud ja sageli esinevad, siis tekib küsimus, miks peaks selliseid ravimeid üldse nii laialdaselt kasutama?
Loe lisaks: Antidepressandid suurendavad suitsiidi riski eelkõige alla 25-aasstastel kasutajatel, Antidepressandid ei toimi väga sageli, Kuidas looduslike vahenditega depressiooni leevendada
Allikad: Science 2.0, Science 2.0 2
Foto: PantherMedia / Scanpix
Toimetas Katrin Suik
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.