29. jaanuaril andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM” intervjuu Los Angeleses tegutsev eradetektiiv Roger Tolces, kes on spetsialiseerunud tehnilise jälgimise vastumeetmetele. Kolmekümne aasta jooksul on ta puhastanud üle 2500 paiga pealtkuulamisseadmetest ja pidanud loenguid NSA ebaseaduslikust tegevusest ning viimastel aastatel on ta tegelenud ka elektroonilise ahistamise ohvrite abistamisega.

NSA tegevus on vastuolus inimõigustega

Tolcesi sõnul on USA riikliku julgeolekuagentuuri NSA poolt läbiviidav kodanike ja välisriikide jälgimine üks elektroonilise ahistamise vormidest. Lausjälgimist teostatakse uues 100 000-ruutmeetrilises andmekeskuses Utah’is, mis toodab endale elektrit generaatoriga ja töötleb metaandmeid sellistest allikatest nagu e-post ja mobiiltelefonid. Helistades mobiiltelefonilt paneb sideoperaator arve koostamiseks kirja teise osapoole isiku ja kõne pikkuse. Sidemasti kasutamise järgi märgitakse helistaja asukoht, kuid peetakse ka logi telefonide leviväljast – kogu see info on NSA-le kättesaadav.

Levivälja mastidega seoses puudutab Tolces üht huvitavat juhtumit, mis leidis aset Arizonases. Osariigi erinevates pankades toimus iga nädal pangarööv: kaks sama meest läksid panka ja röövisid relva ähvardusel raha. FBI otsustas kasutada läheduses asuvaid levimaste, võttes sealt röövi kaheteisttunnise ajaperioodi kõnelogi. Nii koguti 150 000 inimese telefoninumbrid viie erineva panga juurest ning hakati otsima ühtivaid telefoninumbreid. Leiti ainult kaks numbrit, mille vahel toimus helistamine ja need võeti jälgimise alla. Mehed arreteeritigi järgmise pangaröövi ajal. See FBI lahendus oli väga nutikas, aga kõik oleneb ju sellest, millisel otstarbel metaandmeid kasutatakse.

NSA infokogumine igalt mobiiltelefonilt ja maaliinilt on vastuolus inimõigustega, sest teatavasti peaks austama kirjaümbriku avamata jätmise põhimõtet, arvab Tolces. Meil on seaduslik õigus privaatsusele, kodu puutumatusele ning kaitsele meelevaldse sekkumise eest perekonna- ja eraellu. NSA ülesanne oli algselt tegeleda välisriikide luurega, kuid nad on laienenud valitsuse neljandaks haruks. Kuigi nad väidavad, et ei kuulata pealt telefonikõnede sisu ega loeta meile, on ju otsene oht ja tehnoloogia selleks olemas. Nii saab väga hõlpsalt manipuleerida senaatoreid ja kongressmene NSA finantseerimiseks või võimu suurendamiseks, helistades neile ja öeldes, et “me teame sinu kokaiiniprobleemist ja abieluvälisest afäärist” – arvatavalt seda juba tehakse, arvab Tolces.

Välisriikide umbusaldus

NSA-l on mitmeid lepinguid julgeolekutööstuses, kuid ka arvuti tark- ja riistvaraettevõtetega, kes jätavad neile arvutisse ligipääsemiseks n-ö tagaukse. Tänu sellele suudetakse sisse tungida salajase kiibiga ja internetiühenduseta arvutisse raadiolainete abil, kuid oluline on mõelda ka sellele, et alati ei pruugita midagi võtta, vaid just juurde panna. Seega, mõned tundliku sisuga dokumendid või fotod võivad ilmuda sinu teadmata su arvuti kõvakettale ja järgmisel hetkel võid leida end juba käeraudades.

Nuhkimistegevus on läinud aina intensiivsemaks ja ulatuslikumaks ja valitsus kaotab oma usaldust nii oma kodanike kui ka välisriikidesilmis. Eelmisel aastal tekitas suurt skandaali paljastus, et NSA kuulas Saksamaa kantsleri Angela Merkeli mobiiltelefoni pealt. Selline tegevus tekitab umbusaldust loomulikult valitsuse tasandil ja just tööstuses, sest seal liiguvad tähtsad ärisaladused ja -strateegiad. Soov vältida jälgimist ja pealtkuulamist on märgatavalt vähendanud ka arvutitehnika oste USA-st.

Kui Saksamaa hakkas USA-d umbusaldama, paluti Föderaalreservil tagastada alates teisest maailmasõjast ookeani taga hoitav kuld. Saksamaa märgistatud kullakangidele, mida on ligi 300 tonni, sooviti New Yorgis asuvasse Föderaalreservpanka järele minna, kuid sellest keelduti ja ligipääs piirati. Lõpuks jõuti kokkuleppele, mille kohaselt tagastab USA kulla seitsme aasta jooksul, kuid esimese aasta jooksul suudeti tagastada vaid viis tonni kulda.

Võimalik, et USA valitsus proovib dollari säilimiseks hoida kulla hinda madalal, tehes katteta lühiajalisi kullatehinguid Comexi turul, ütleb Tolces. USA-s hoitav kuld liigub Hiinasse ja Indiasse, kes võivad tulevikus olla rikkaimaid riigid maailmas. Föderaalreservi kullavarud on otsakorral ja ei päästa ka miljardite eest ostetud võlakirjad, mis on tegelikult ainult tühipaljas paber. Paraku ei saa minna ka valitsuse jutule, sest nad on ikkagi riigile raha trükkiv keskpank. Ainus lahendus ehk on see, et võimsaima majandusega Hiinast saab Föderaalreservi haldaja ning jüaani hakkab toetama kuld, muutes selle dollari asemel ülemaailmseks tehinguvaluutaks.

Interneti täielik omamine

Aruannete kohaselt töötab NSA-s üle tuhande häkkeri, kes murravad sisse arvutisüsteemidesse ja -võrkudesse kogu maailmas, et paigutada neisse tundlikku informatsiooni koguvat pahavara. 2008. aastal oli pahavara ligi 50 000 arvutivõrgus, kuid nüüdseks on see arv tõusnud juba tõenäoliselt 100 000-le. Edward Snowdeni sõnul pääsetakse ligi kiudoptilistele kaablitele mitte ainult USA-s, vaid ka Hongkongis, Indoneesias ja Lähis-Idas.

NSA on mitmekesine arsenal väga keerulistest pahavaradest, igaüks kohandatud eri eesmärkideks. Pahavara koodnimega UNITEDRAKE võimaldab agentuuril saavutada nakatunud arvuti üle täielik kontroll. CAPTIVATEDAUDIENCE aga saab võtta üle arvuti mikrofoni ja salvestada seadme lähedal toimuvad vestlused. GUMFISH võtab salaja enda valdusesse veebikaamera ja suudab teha pilte. FOGGYBOTTOM salvestab interneti sirvimise ajaloo ja kogub kokku kasutajanimed ning paroolid, et ligi pääseda veebilehtedele ja e-posti kontodele. GROK on klahvivajutuste jälgimiseks ja SALVAGERABBIT võtab nakatunud arvuti mälupulgalt sisu.

Kogu maailma võrgustikku hallata on inimese jaoks raske, mistõttu loodi kübersõja teabekogumise üksuse Tailored Access Operations (TAO) kõrvale haru nimega Turbine (Turbiin). Seda kirjeldatakse kui intelligentse käsu ja kontrollimise omadustega programmi, mis võimaldab tööstuslikul skaalal pahavara kasutamist. Turbine suudab rakendada pahavara palju lihtsamalt kui NSA häkkerid, vähendades nende rolli jälgida funktsioone ja detaile. Praktikas tähendab see, et tähtsad protsessid automatiseeriti, kaasa arvatud pahavara seadistus ja andmete kogumise ülesanded. Selline taktikaline edasiliikumine oli suure mõjuga, liigutades piire uute järelevalvetoiminguteni.

Turbine on osa laiemast NSA jälgimise algatusest nimega Owning the Net (interneti omamine). Agentuur rajas selle programmi 67 miljoni maksumaksja dollari eest eelmisel aastal. Eesmärk on hõlmata laiemalt võrgustikke ja võimaldada tõhusamat arvutivõrkude kasutamise automatiseerimist.

NSA tegevuse peatamiseks tuleks saada see ülisuure mõjuga valitsuse neljas haru kontrolli alla, sest oma riigi kodanike jälgimisega rikutakse põhiseadust. Samuti kaotab USA valitsus oma usaldust välisriikide silmis, mis on kahjulik majandusele. NSA töötajad tuleks vallandada põhiseaduse rikkumise pärast, kuid tundub, et seda ei juhtu. NSA-l olid lepingud pea iga sideoperaatori ja kommunikatsioonifirmaga, kes võimaldasid neile ligipääsu metaandmetele, tarkvarale ja riistvarale. Siiani ei teata NSA rahalist seisu, kuid arvatavalt pole raha neile probleem, sest luurevõimekust peetakse esmaseks prioriteediks riigi julgeolekus ja nende tegevusest lõikavad paljud kasu, ütleb Tolces.

Helistaja JW Kentuckyst:

Üha rohkem ühendatakse tänapäeval mobiiltelefonid bluetooth´i abil autoga. Kas on võimalik, et keegi sõidab su auto kõrvale ja tungib sinu bluetooth´i süsteemidesse kõne pealtkuulamiseks või telefonilt andmete varastamiseks?

Roger Tolces: Loomulikult saab seda teha ja senikaua, kuni nad pole ühendust kaotanud. Teatavasti on valitsusel Stingray-nimelised seadeldised, väiksed levipostid, millest lähevad lähedal olevate inimeste kõned läbi. Nii saab kätte metaandmeid ja lisaks vajadusel kõnet pealt kuulata.

Helistaja Tom Californiast:

Tundub, et tavakodanikud ei taipa valitsuse salatsemisest ja hoolimatusest inimese suhtes suurt midagi, kuid ühel päeval tuleb välja, et riik on tegelikult kokku kukkumas, suutes kaitsta end ainult tuumarelvadega võlanõudjate eest. Ameeriklased ei ole enam need, kes mõnikümmend aastat tagasi, puudub patriotism ja tahetakse ainult oma tükki koogist. NSA müüs meid seljataga maha ning selle eest peaksid nad vangi minema.

Saatejuht George Noory: Kujutage ette kui meie juht on Kim Jong-un, kes hiljuti lasi tappa enda onu. Kuuldavasti tapeti ka onu veresugulased ja lapsed. Kui tal oleks ligipääs andmetele nagu NSA-l, siis tagajärgedele ei julge mõeldagi.

Roger Tolces: Jah, mõelge, kui ta laseks hukata inimesi metaandmete põhjal. Samas, selline oht võib tulevikus teoks saada.

Kuula saadet siit (tund 3, 4).

Roger Tolcesi koduleht

Fotod: readwrite.com, wp.wpi.edu, images.smh.com.au, blog.hartleybrody.com, trueslant.com

Toimetas Laur Raudsoo