9. veebruaril andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM” intervjuu arst ja filmiprodutsent Gregory A. Smith, kes on spetsialiseerunud kroonilise valu ja sõltuvuse ravile. Endine California ülikooli valuravi osakonna juht ja kliiniku dotsent on anestesioloogia ja valuravi spetsialist. Ta on avaldanud arvukalt teadusartikleid, kirjutanud üle 12 raamatu ja osalenud mitmetes raadio- ja telesaadetes. 2012. aastal oli Smith filmi “American Addict” (Ameeriklasest sõltlane) peaprodutsent ja praegu on tal käsil kunstilise filmi “Cancer in Wonderland” (Vähktõbi imedemaal) tegemine.

Tulupõhine meditsiinisüsteem

Smith ütleb, et kuigi USA elanikud moodustavad ainult 5 protsenti kogu maailma rahvastikust, tarbivad nad 80 protsenti kogu maailma hüdrokodoonist (narkootiline valuvaigisti), mida sisaldavad muu hulgas ka sellised valuvaigistid nagu Vicodin ja Norco. Samuti tarbivad ameeriklased koguni 50 protsenti väljakirjutatud retseptiravimitest, mille tõttu sureb igal aastal keskmiselt sada tuhat inimest. Seda kõike põhjustab meditsiinisüsteemi selline ülesehitus, kus ei otsita terviseprobleemile lahendust – tervisehäda põhjustajat ja ravi –, vaid leevendatakse sümptomeid.

Meditsiinisüsteem on jõudnud tupikusse: arstid on süsteemi poolt nurka surutud, sest rahastamine dikteerib ravimeetodid, aega patsientide tervisehädade uurimiseks jääb haigete kasvava hulga tõttu aina vähem ning lõppkokkuvõttes on haiglale ka rohkem patsiente vastu võtta tulusam. Abivajajale kirjutatakse kiirelt välja ravimid, mis toovad tulu ravimitootjale, kuid selle all kannatab üldsuse heaolu ja inimeste tervis. Süsteem koolitab arste, kes toimivad vastavalt oma meditsiinikoolist ja ülikoolist omandatud koolitusele, mille tagajärjel on patsiendi ravi tihti ebaefektiivne, aga arst lihtsalt ei oska patsiendile midagi muud soovitada. Teiseks ei ole arstidel aega saada ka täiendõpet, sest ollakse erapraksises või tehakse tööd haiglas kehtivatest reeglitest lähtudes.

Sellise olukorra on põhjustanud USA toidu- ja ravimiameti (FDA) ja ravimitootjate koostöö, kus ravimeid ja toitu heakskiitvat ametit finantseerivad ravimitootjad. Kongress on sellise tegevuse korduvalt heaks kiitnud ja seda isegi laiendanud, nii et ameeriklaste suur vajadus ravimite järele pole seda arvestades üllatav. Farmaatsiatööstus proovib tagada inimeste pideva ravimivajaduse, sest ühte ja sama väljakirjutatud retseptiravimit võidakse tarvitada aastaid ja koguni aastakümneid ning see on tulus äri. Samuti kirjutatakse tihti välja korraga mitu erinevat ravimit, mille puhul on võimatu ennustada, kuidas need koos töötavad ja kas need tekitavad lisatervisehäireid. Ravimid on esikohal, kuigi näiteks diabeeti, kõrget vererõhku ja kolesterooli peaks ravima eelkõige elustiilimuudatusega, millest arst peaks patsienti teavitama.

Valuvaigistid ja patsientide jälgimine

Smith ütleb, et valuvaigistite kergekäeline väljakirjutamine põhjustab osale inimestele raskete tagajärgedega sõltuvust. On neid inimesi, kes pärast kerget meditsiinilist protseduuri või hambaarsti juures käimist saavad 15–60 Vicodini või Norco valuvaigistit, võtavad paar tükki ja jätavad ülejäänud alles. Teistele aga meeldib nende uimastav toime ning nad jätkavad võtmist, kuni paari aasta pärast on ravimist tugevas sõltuvuses. Ilmselgelt kirjutatakse neid välja liiga palju ja sõltuvuse vältimiseks tuleks uurida ka inimese DNA-d, et teada saada tema ravimitundlikkus ja sõltuvusoht, et määrata parim ravi.

Lisaks on suur probleem ka ärevusevastaste ravimite – unerohtude ja rahustitega. Inimesed ei ole sageli teadlikud nende toimest ja USA-s läheb iga õhtu magama sadu inimesi, kes enam hommikul üles ei ärka. Meedia kajastab vahel lühiajaliselt sel viisil surnud kuulsuste juhtumeid, kuid vaikitakse maha iga päev hukkuvad tavakodanikud. Surmade ohjeldamiseks ja väljakirjutatavate retseptiravimite jälgimiseks loodi programm PDMP (Prescription Drug Monitoring Program). Praegu on see osariigiti erinev ja mõni osariik on selle kasutusele võtnud alles hiljuti, kuid peamine probleem on selles, et see programm ei toimi nii tõhusalt kui peaks: inimese nime sisestades leitakse nende arstid ja ravimid, kuid andmeid säilitatakse ainult kuu või kaks ning see ei ole meditsiiniasutustele kohustuslik.

Retseptiravimid ja kuriteod

Retseptiravimitest tekkinud vaimsete tervisehäirete ja kuritegude vahel on kindel seos, kuid meedia keskendub alati massitulistamiste ajal relvadele, et valitsus saaks vastu võtta uusi relvaseadusi. Aga selliste juhtumite puhul peaks fookus olema hoopis psühhotroopsete toimega ravimitel, sest viimase 20 aasta jooksul toimepandud massitulistamised ja muud sarnased vägivallajuhtumid on sageli põhjustatud retseptiravimite tarbijate poolt, kellel on tekkinud vaimsed häired, ütleb Smith.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire

Viimastel aastatel on ka lastele väljakirjutatud ravimite arv kasvanud. Kahtlemata on lapsi, kes neid vajavad, kuid on hulgaliselt ka neid, kes vajaksid ravimite asemel hoopis paremat kasvatust või paremat toitumist. Näiteks hüpoglükeemia, mis tekib madalast veresuhkust ja vähesest kvaliteetse toidu söömisest, muudab käitumise väga ettearvamatuks ning vägivaldseks.

Ei ole kahtlust, et ravimite toksiinidest kubisev toit on inimesele ebatervislik, põhjustades käitumishäireid. Suurem osa poe- ja kiirtoitu sisaldab mürke, mis tulevad pestitsiididest, hormoonidest, lisaainetest ja töötlemisest. Paraku on orgaaniliselt kasvatatud toit kallim kui massiliselt toodetav rämpstoit, sest väikefirmadel kulub aega ja raha enese ülalpidamiseks ning seadustega kaasas käimiseks. Väikeettevõtjad jäävad suurfarmidele alla – Smith paneb inimestele südamele, et nende toetamiseks võiks just suurfarmist tulnud loomaliha asemel osta väikefirmade toodangut. Inimesed peaksid rohkem endale teadvustama, et orgaaniline toit on tervislikum ja ei tekita terviseprobleeme ega ülekaalulisust.

Tänapäeva hüperaktiivne ja tähelepanu hajutav ühiskond, mis on kiirelt arenenud tehnoloogia loodud, mõjutab mitte ainult lapsi ja noori, vaid igas vanuses inimesi. Selle üks ilmingutest on näiteks autojuhtide vägivaldne käitumine liikluses, mis pole mingi ime, arvestades inimeste keskmist menüüd ja ravimitarbimist. See olukord nõuaks laiemat analüüsi, aga alustada võiks sellest, et psüühikat mõjutavad ravimid tuleks jätta võimalusel välja kirjutamata ning tegeleda probleemide põhuste väljaselgitamisega, leiab Smith.

Ravimeid müüb meedia

Oma mõju on ka sellel, kuidas meedia ravimeid reklaamib. Inimesele jääb mulje, et ta saab kiiret abi, kuid televiisoris nähtud rõõmsad inimesed pole kaugeltki tegelikkus. Reklaamis kinnitatakse valelikult, et tablett ravib sümptomite tekitaja ja taastab tervise. Ostuhuvilised reklaamiohvrid lähevad otse arsti juurde lootuses ravi saada, kuid lõpuks saavad ainult ravi sümptomid. See on tekitanud situatsiooni, kus ligikaudu 70% USA kodanikest võtab ühe retseptiravimi päevas ning nendest pooled omakorda kaks või rohkem ravimit.

Ravikanep põlu alt välja

Kanepi legaliseerimist meditsiiniliseks ja loominguliseks kasutamiseks takistavad peamiselt poliitilised jõud. Paljud tänapäevased uuringud tõestavad kanepi kasulikkust mitmete haiguste ravis. Enam pole võimalik eitada kanepi ravivat mõju isu tõstmiseks, valu leevendamiseks ja ravimite sõltuvusest vabanemiseks. Jäik kanepivastane võitlus, mida kannab sõnum, et see on värav teine narkootiliste aineteni, on arusaamatu olukorras, kui inimene võib minna poodi ja osta alkoholi, mille kätte sureb miljoneid inimesi aastas. Õnneks hakkab selline olukord vähehaaval taanduma – hiljuti tuli USA-s müüki ravikanepit sisaldav tablett nimega Idrasil, mis tähendab, et ravikanepit saab tarbida nüüd suitsetamata, ütleb Smith.

Tervisehädale õige ravi leidmine

Smith rõhutab, et õige ravi leidmine ei seisne arsti või loodusravi pakkuja mitteusaldamises, vaid info kogumises ja enese tervise hoidmises koos vastutuse võtmisega. Kui arst ütleb, et tablett on ainus variant, siis tuleks otsida uus arst, sest kõrvalnähtude käes kannatad ju ikkagi sina ise. Mõistetav on, et valudest soovitakse kiirelt vabaneda ja seda need tabletid teevad hästi, aga see ei ole lahendus.

Tervisehäda puhul tuleks soovitatavalt uurida erinevaid ravivõimalusi. Harilikult minnakse kõrge vererõhu korral arsti juures, kes kirjutab välja ravimeid ja nende hulgast proovitakse leida sobiv, sest selle arsti arvates on ainus probleemi lahendus kontrolli alla saadud vererõhk. Kõrge vererõhu põhjuse leidmiseks ja raviks võiks aga pöörduda ka kvalifitseeritud loodusravi ekspertide ja teiste tervishoiuteenuse osutajate poole. Paljudel juhtudel on kõrget vererõhku võimalik ravida ilma retseptiravimiteta.

Helistaja Nebraskast:

Ostsin loomasööda müügikohast diatomiitmulda, mida olen paar aastat tarbinud koos vee ja sidrunimahlaga. Nimelt sai mu selgroog väikelapsena kannatada ja viiekümneseks saades tekkisid mul seljavaljud, kuid seda tarbides kadusid vaevused kolme kuuga täielikult. Mida te arvate sellest?

Gregory Smith: See on näide, et inimesed saavad endale ise töötava ravi otsida. Üks suuremaid probleeme ravimtaimede ja looduslike toodete puhul on nende vähene uuring. Kuna looduslikke ravimeid ei saa patenteerida ja ravimitööstus ei saa sellega raha teenida, siis on huvi nende põhjalikuma uurimise vastu leige ja nii jäävad loodusravimid nišitoodeteks, mida ametlik meditsiin ei saagi soovitada.

Filmi “Cancer in Wonderland” treiler:

Kuula saadet siit  (tund 2, 3, 4).

Gregory A. Smithi koduleht

Filmi “American Addict“ koduleht

Fotod: proovebio.com, blogs.scientificamerican.com, thefix.com, opednews.com, vancouversun.com, thefilmcatalogue.com

Toimetas Laur Raudsoo