Foto: Bengt Oberger / Wikimedia Commons

Põllumajandusministeeriumi korruptsiooniohvrite lugu jätkub Toomas Marga pressiteatega, mille avaldame täiskujul koos juhtumiga seotud dokumentidega. Viimati sel teemal Telegramis märtsis ilmunud artiklile “Avalik pöördumine Sven Mikseri poole” ilmusid hiljem järjena artiklid näiteks Postimehes, Maalehes, E24-s ja Delfis.

Põllumajandusminister Ivari Padar korraldas sel esmaspäeval enne Riigikogu ees ametivande andmist pressikonverentsi, kus ta selgitas ajavahemikus 25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002 põllumajandusministrina tegutsedes AS Tartu Agro kasutuses põllumajandusmaade riigi omandisse jätmist.

Maalehe on-line uudises (07.04.2014) tõrjus Ivari Padar süüdistusi, nagu oleks ta AS Tartu Agro huvides tegutsenud. “Ainuke võimalus, et kui kusagil on midagi piimaga ridade vahele kirjutatud, peaks lepingu triikraua alt läbi laskma”, naeris Padar.

Paraku räägivad Padari poolt allkirjastatud dokumendid teist keelt. Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1999.a istungil tehti nimelt Põllumajandusministeeriumile ülesandeks vaadata ühe kuu jooksul läbi AS Tartu Agro tegevuse jätkamise otstarbekus riigi äriühinguna ja esitada valitsusele asjakohane ettepanek.

Põllumajandusminister Ivari Padar asuski oma 26. novembri 1999.a vastuskirjas seisukohale, et “AS Tartu Agro tegevuse jätkamine riigi äriühinguna ei ole pikemas perspektiivis vajalik, kuid tulenevalt vajadusest lõpetada maade kinnistamine, mis oluliselt suurendab riigile kuuluvate AS Tartu Agro aktsiate turuväärtust, on otstarbekas aktsiaseltsi Tartu Agro tegevuse jätkamine riigi äriühinguna aastani 2001”.

Seejärel otsustas Padar vaid 18 päeva hiljem, 14. detsembril 1999.a oma käskkirjaga nr 176 jätta riigi omandisse 2962,9 hektarit ning 20. aprillil 2000.a käskkirjaga nr 131 veel 36,4 hektarit põllumaid Tähtvere vallas Tartumaal, mis kuulus 147 endise talu õigusjärgsetele omanikele.

Padar tegelikult valetas nendele inimestele, et need maad jäetakse riigi omandisse tulenevalt avalikust huvist, millena esitleti Põllumajandusülikooli katsebaasi säilitamise vajadust, kuigi nendest maadest ei jõudnud mitte ükski hektar ülikooli kasutusse ega ka omandisse. Viidatud dokumendis ütleb Padar selgesõnaliselt, et maade riigistamise motiiv oli majanduslik omakasu.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser kaitses uudisteportaalis Delfi (24.03.2014) avalikult Ivari Padarit, kui osundas, et 22. märtsil 1999.a allkirjastatud käskkirjale nr 66, millega jäeti täiendavat riigi omandisse Tähtvere vallas Tartumaal 89,97 hektarit endisi talumaid, ei kirjutanud üldse alla Ivari Padar, vaid tema eelkäija Andres Varik. Siin on aga Padari eksimus veelgi erakorralisem.

Helgi Marga pöördus nimelt 29. juulil 1999.a kaebusega põllumajandusministri käskkirja nr 66 täielikult seadusevastaseks tunnistamise asjus Eesti Vabariigi kohtusse, kuid kohus jättis 28. oktoobri 1999.a Tartu Maakohtu halduskohtu, 26. jaanuari 2000.a Tartu Ringkonnakohtu ja 24. veebruari 2000.a Riigikohtu otsustega kaebuse rahuldamata.

Uudisteportaalile Delfi antud intervjuus (07.04.2014) ütleb nüüd Ivari Padar selle kohta, et “kõik kohtuastmed on läbi käidud ja seni on olnud otsus, et neid maid pole võimalik tagastada”. Padar jättis aga targu ütlemata, et tema poolt juhitud ministeerium manipuleeris kohtuga, kohtu ja kaebaja ees valetades ning kohtu eest olulisi tõendeid varjates. Ehk ajal, mil Põllumajandusministeerium kaitses kohtus veel väidet, millega need maad olid vajalikud Põllumajandusülikooli katsebaasi säilitamiseks, valmistas minister Padar ministeeriumis juba ette riigiettevõtte Tartu Agro ärakantimist.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder otsustas 6. septembril 2013.a luua Põllumajandus- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Maa-ameti ja Tartu Maavalitsuse juristidest ja ekspertidest töörühma, kes asus neid kahtlusi kontrollima ja avaldas oma seisukohad 7. märtsil 2014.a.

See töörühm jõudis üksmeelsele otsusele, et sõltumata kohtu poolt antud hinnangust, on käskkirja nr 66 õiguspärasuse osas tehtud õigustatud subjektide ja riigi huvide kaalumisel diskretsiooniviga (kaalutlusviga). Töörühm tegi nimelt kindlaks, et puudus igasugune faktiline seos Põllumajandusülikooli õppebaasi vajaduste säilitamise ja riigi omandisse jäetavate maaüksuste vahel.

Ivari Padar ütleb selle kohta Postimehele antud selgitustes (28.03.2014), et tema ülesanne oli ellu viia vaid 26. augusti 1992.a Ülemnõukogu otsust ja tema asemel oleks kestahes teine minister teinud sedasama. Padar aga ei kõrvalda selle väitega neid vastuolusid, millised küsimused on talle esitanud põllumajandusministeeriumis kooskäinud töörühm – miks täitis Padar Ülemnõukogu otsust vaid valikuliselt, viies samal ajal maade riigiomandisse jätmisega ellu ka ebaseadusliku Tartu Agro rendimaade konkursi ja riigiettevõtte aktsiate erastamise?

Padar on lubanud, et tema juhtimise all tellib ministeerium sõltumatu õigusliku analüüsi, kas käskkirja nr 66 on võimalik kehtetuks tunnistada ja millised oleksid selle võimalikud tagajärjed. Tekib aga küsimus, et kuidas saab teostada sõltumatut juriidilist analüüsi üldse isik, kelle enda ebaseaduslik tegevus on samuti uurimise all? Vähegi adekvaatselt toimivas riigis peaks sellega tegelema kas Riigikontroll, Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon või lausa Riigiprokuratuur.

Toomas Marga, Helgi Marga volitatud esindaja

Lisatud järgmiste dokumentide koopiad:

1.        Põllumajandusministri 22. märtsi 1999.a käskkiri nr 66;

2.        Põllumajandusministeeriumi 26. novembri 1999.a vastuskiri Vabariigi Valitsusele;

3.        Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1999.a istungi info ja päevakord;

4.        Põllumajandusministri 14. detsembri 1999.a käskkiri nr 176;

5.        Põllumajandusministri 20. aprilli 2000.a käskkiri nr 131.

Foto: Bengt Oberger / Wikimedia Commons

Toimetas Mariann Joonas