Inimese aju on väga keeruka ehitusega organ, mille uurimise teeb veel keerukamaks see, et igal inimesel on aju ehituses ja ühendustes väikesed, kuid olulised erinevused. Lisaks sellele, et teadlased on leidnud nii ehituslikke kui ka funktsionaalseid erinevusi naiste ja meeste aju ehituses, on värske uuringu kohaselt kunstnikel ja loovinimestel veidi teistsugune aju struktuur võrreldes inimestega, kes ei ole nii loovad.

Uuring, mis avaldati teadusajakirjas Neuro Image viitab sellele, et kuigi kunstiande väljakujunemisel mängivad keskkond ja kasvatus suurt rolli, võib see osaliselt olla ka kaasasündinud. Osalenud inimeste ajuskaneeringud näitasid, et kunstnikel on peenmotoorikat ja nägemist kontrollivates aju osades suurenenud närvikoe hulk. Nagu paljudes muudes valdkondades, on ka selle uuringu puhul väga raske määrata, kui suur on kaasasündinud ande roll võrreldes keskkonna ja kasvatusega.

Uuringut juhtinud teadlane Rebecca Chamberlain ütles, et ta soovis teada saada, kuidas kunstnikud maailma teistsugusena näevad. Uuringus vaadeldi 21 kunstitudengi aju ning võrreldi seda 23 muud ala õppiva tudengi ajuga. Kunstitudengitel oli palju enam aju hallainet piirkonnas, mis on haaratud loovuse ja visuaalse pilditöötlusega – võimega visuaalseid pilte ajus manipuleerida, kombineerida ja dekonstrueerida.

Muutuv aju

Aju hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest, valgeaine moodustub aga närvirakkude pikkadest jätketest, mis on vastutavad rakkudevahelise suhtluse eest. Chamberlain lisab, et hetkel ei ole siiski selge, mida suurem hallaine hulk ajus tähendab. Võrreldes sarnaste uuringute tulemusi teiste loovinimeste, näiteks muusikutega tehtud uuringutega, võib arvata, et sellistel inimestel on vastava ajupiirkonna info töötlemise võime parem.

Muusikute aju ehitust uurinud Peter Schneider on kommenteerinud, et ligi 130% suurem hallaine maht vastavas ajupiirkonnas viitab sellele, et muusikalisel andel võib olla päritav komponent, kuid nagu alati, ainult geenidest ei piisa – muusikaga tegelevas perekonnas üleskasvamine võimaldab lastel arendada head muusikalist kuulmist. Lapseeas muusika kuulamisel ja laulmisel on aju arengule suur mõju. Arvatakse, et muusikalise kuulmise arendamisel on kõige olulisema tähtsusega üheksa esimest eluaastat.

See kinnitab tõestusmaterjali selle kohta, et kitsale alale keskendumine tõepoolest muudab aju. Aju on väga paindlik reageeringutes õppimisele ja treeningule ning inimeste vahel on suured erinevused, mida teadlased on alles hakanud mõistma.

Töö kaasautor Chris McManus kommenteerib, et on raske hinnata, millises osas on kunstianne kaasasündinud ja kui palju õpitud. Selleks oleks vaja teha täiendavaid uuringuid ning vaadelda seda, kuidas teismeliste kunstioskused kasvades välja arenevad.

See uurimus on oluline ka selles mõttes, et lõpetab vaidlused selle üle, kas kunstnikud kasutavad enam oma paremat ajupoolkera. Ajuskaneeringud näitasid, et hallaine maht vastavas piirkonnas oli suurenenud nii paremas kui ka vasakus ajupoolkeras. Muusikute puhul on erinevus selles, et rütmi ja helikõrgust töödeldakse valdavalt vasakus ajupoolkeras ning tämbrit ja meloodiat paremas ajupoolkeras.

Allikad: BBS, Science Direct, BBC 2

Pilt: sonocomsaude.wordpress.com

Toimetas Katrin Suik