Siseministeerium saatis kooskõlastusringile välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu, millega on kavas luua senisest paindlikumad võimalused Eestis elamiseks ja töötamiseks siinsetele tööandjatele vajalikule kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, seisab ministeeriumi pressiteates. ERR kirjutab, et plaan on muuta elamisloa taotlemine senisest lihtsamaks ka suurinvestoritele, kes on valmis toetama Eesti majandust vähemalt miljoni euroga.

Seni on ettevõtluse sooviga elamislubade saajad piirdunud väiksemate, alla saja tuhande euro suuruste investeeringutega.

“Isiku tausta selle muudatuse järgi vähem ei kontrollita. Kontrollitakse seda, kust tema raha pärineb, kas tal on riigi julgeoleku seisukohast kõik asjad korras, kas ta on puhta minevikuga. Aga lihtsustub äriplaani ja täiendavate bürokraatlike nõudmiste pool,” selgitas Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait  Palts. Näiteks võib elamisloa soovija taotluse esitada Eestis, varem pidi selleks viibima välisriigis. Oluline eeldus praegu ja edaspidi on, et elamisloa taotleja peab aitama kaasa Eesti majanduse arengule.

Paltsi sõnul võib loota, et suurinvestorite jaoks mõeldud elamisloa tingimused toovad siia kümneid välisinvestoreid ning et nende arv kasvab aasta-aastalt. Politseiameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna menetlusbüroo juhi Maige Lepa sõnul taotlevad kõige rohkem elamisluba ettevõtluseks Vene föderatsiooni kodanikud, neile järgnevad Ukraina kodanikud. Kuid elamisloa ettevõtluseks on saanud ka USA, Kasahstani, Aserbaidžaani ja Austraalia kodanikud.

Lisaks luuakse seaduseelnõuga uus tähtajalise elamisloa liik, mis võimaldab välismaalasel püsivalt Eestisse elama asuda. Selle eelduseks on, et välismaalane on siin viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat elanud ja siin kohanenud. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on selline elamisloa liik vajalik, et siia saaksid jääda või ka tagasi pöörduda inimesed, kes on meie tööturul vajalikud ning kelle teadmised ja oskused toovad kasu Eesti arengule ja majandusele.

Siseministeeriumis ettevalmistatud eelnõu kohaselt võimaldatakse Eestisse tööle tulnud välismaalasel kasutada oma teadmisi ja oskusi Eestis maksimaalselt, lubades töötada näiteks samaaegselt mitme tööandja juures. “Praegu on teise tööandja juures töötamiseks vaja välismaalasel eraldi töötukassa luba või teatud määras töötasu maksmist,“ selgitas Pevkur. “See muudatus aitab ära hoida näiteks selliseid absurdseid olukordi, kus teadlasena töötaval välismaalasel on keelatud avaldada teadusajakirjas artiklit, sest tegemist on töötamisega teise tööandja juures.“

Veel kehtestatakse eelnõuga üleminekuperiood välismaalastele, kelle elamisluba on küll lõppenud, kuid kes soovivad siia jääda ning asuvad taotlema uut elamisluba. Niisuguseks juhtumiks saab olema töötamiseks mõeldud elamisloa lõppedes võimalus taotleda Eestist lahkumata elamisluba ettevõtluseks või õppimiseks mõeldud elamisloa lõppemisel minna üle elamisloale töötamiseks.

Üleminekuperioodi pikkuseks on ettepanek kehtestada kõikidel juhtudel 90 päeva ning Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengite, teadlaste ja õppejõudude jaoks 183 päeva, mille jooksul võivad välismaalased Eestis viibida ja uuel alusel elamisluba taotleda.

Allikad: Siseministeerium, ERR

Foto: capitaleritrea.com

Toimetas Mariann Joonas