Foto: kaboompics/ pixabay.com

Suvel on lihtne meeles pidada, et tuleks regulaarselt vett juua. Palava ilmaga haarab igaüks pikemalt mõtlemata veepudeli järele. Kuid regulaarselt veejoomine on harjumus, mida ei tasu unustada ka siis, kui sügis saabub ja päike madalama kaarega käima hakkab. Ütlemine, et sa oled see, mida sööd ja jood, kehtib vee puhul iseäranis otseses mõttes.

Artikkel ilmus Telegramis esmalt septembris 2014

Inimese keha sisaldab olenevalt vanusest 60–75% vett ning seetõttu ei ole ime, et selle tasakaalu häirimine toob kaasa palju terviseprobleeme. Veepuudus teeb sind haigeks ja ülekaaluliseks. Enne kui sirutad kõrge vererõhu või seedimisprobleemide korral käe ravimikarbi poole, mõtle korraks järele: kui palju sa päevas puhast vett jood?

Vesi kaitseb organismi

Vee hulk inimese kehas sõltub vanusest: imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ja eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus organismis langeb rasvumise korral ja tõsise ülekaalu puhul võib veesisaldus langeda isegi alla 40% kehamassist. See aga toob kaasa suure hulga uusi probleeme, kuna vesi on vajalik kõikide meie organismis toimuvate protsesside puhul. Seda on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni, toidu muundamisel energiaks ja toitainete omastamiseks. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest: uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid.