Miks otsustasin artiklit kirjutada? Ma leian, et see, mis siin maailmas, meie enda sisemises maailmas, toimub – vajab natukene lisavärvi. Rutiin ja igapäevaharjumused teevad elu kuidagi ettearvatavaks. Pisut vajaka jääb spontaansusest ja sädemest. Nagu siis kui me olime väiksed lapsed, nii väiksed, kui keegi suudab mäletada. Kui keegi ei teadnud täpselt mis toimub või kuidas toimub. Iga päev oli uus seiklus ja avastamisrõõm ei lõppenud kunagi. Kuidagi selline süütu rõõm igast uuest päevast saatis meid kuni suureks kasvamiseni. Just selle hetkeni, kui unistustele tekkisid piirid ja toimus mõistmine, et kõik ei käi ikka nii lihtsalt. Ma usun, et just see lisavärv, mida meie elu võiks vajada, on see lapselik ja süütu rõõm olla elus.

Millest ma siis siinkohal rääkima hakkan? Ma leidsin, et kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest. Näiteks suur mererand koosneb lugematul hulgal väikestest liivateradest. Ma hakkasin mõtlema, kasutades seda teadmist, mis võiks olla just see kõige väiksem, pisem, lihtsam, odavam asi, mida me saaksime oma elus muuta. Ma kutsun Teid osa võtma selles pisikeses ja süütus eksperimendis, millest võib lõpuks välja kujuneda midagi palju suuremat kui arvata oleks osanud. Ma näitan Teile, kuidas ellu tagasi tuua seda sädet.

Kuidas see kõik võimalik on? Ma leian, et igal inimesel on õigus tunda ennast hästi, olla rahul endaga ja mõelda rõõmsaid mõtteid. Nagu me teame, siis iga suur asi, näiteks leiutis, maja või midagi muud on tulnud ideest – mõttest. Ja sama moodi me teame, et mõtted muudavad meid mõnikord kurvaks ja teistpidi võivad mõtted meid ka rõõmsaks teha. Minu idee seisnebki selles, et meie mõtted hakkavad meid järjest rohkem rõõmsaks tegema.

Kuidas see välja näeb? Ma ütlen endale: “Mu mõtted teevad mind rõõmsaks“ ja naeratan. Ja see ongi kõik. Parim osa on see, et seda võib öelda, mõelda, laulda, kirjutada, joonistada – ükskõik kuidasmoodi väljendada. See on imelihtne. Seda võivad teha kõik, hoolimata vanusest, soost, erialast, rahvusest või usust. Iga inimene maailmas võib teha seda, ükskõik millisel moel ja ükskõik kuna. Lihtsalt öelda iseendale: “Mu mõtted teevad mind rõõmsaks“ ja naeratada.

Kuidas see välja näeks? Pole vahet, kas Sa ütled lauset hommikul voodist tõustes või õhtul magama minnes. Tööl või kodus. Kohvitassi kõrvale või trenni ajal. Üksi või koos teistega. Kui tuju on hea või kui tuju on halb. Kui on mingi raske situatsioon või kui kõik on korras. Kas Sa ütled seda lauset kõva häälega või vaikselt. Kas joonistad selle ilusaks pildiks või kirjutad vihiku servale. Kirjutad seda lauset õhku, vette, liiva sisse, riietele või magamistoa lakke – pole vahet. Võimalused on piiritud ja Sa võid seda lauset väljendada üks kõik millisel moel. Sina otsustad seda, kuidas Sinu jaoks kõige parem on. Mida rohkem Sa seda praktiseerid, seda rohkem hakkad tundma selle lause väge.

Teine asi millele keskenduda on naermine. Alguses võib tunduda, et natuke totter on tühja koha pealt naeratada, aga see on harjutamise küsimus. Naeratamisega algust teha on kõige lihtsam üksi olles. Võib-olla isegi pimedas ruumis. See naeratus ei pruugi alguses naeratamise moodi väljagi näha ja võib-olla tundub kuidagi võlts. Kuid usu mind, Su keha õpib kiiresti. Su keha tahab naeratada. Harjuta naeratamist peegli ees või pimedas. Üksi või mitmekesi. Kodus, tööl, maal, suvilas, metsas, linnatänavatel, liftis – igal pool saab naeratada. Milline võiks maailm olla, kui me oleks sellised lõbusad sellid, kellel alati kerge muie näol? Mida rohkem Sa naeratad, seda rohkem hakkad tundma, kuidas Sa muutud rõõmsamaks.

Mis siis lõpuks juhtub? Ma usun, et kui me õpime rõõmsaid mõtteid mõtlema ja siiralt naeratama, siis meie enesetunne paraneb. Kui paraneb enesetunne, siis me ise muutume paremaks. Me muutume paremaks seestpoolt väljapoole. Kui tunneme end hästi, olema ka paremaks suutelised ja võimelised enda ellu rohkem panustama. Ja ausalt öeldes ma ei näe lõppu sellele, milleks me tegelikult suutelised oleme. Ma usun endasse ja ma usun teisse. Ma usun igaühte kes arvab, et ta ei suuda muutuda paremaks. Sa suudad seda. Sa oled ju kunagi olnud selline suurte, ausate ja süütute silmadega pisike jõmpsikas.

Kuidas see minu elu on mõjutanud? Mu rõõmsad mõtted on muutnud mind palju tasakaalukamas. Ma oskan leida igas omas päevas helgeid momente. Ma väärtustan ennast rohkem. Mul on tunne, et ma ujun oma elujões õiges suunas. Ja ma tunnen end kohati jälle end nii, nagu lapsena. Ma tunnen ennast ausamana ja vabamana.

Ma kutsun Teid kõiki ülesse proovima seda lihtsat asja: “Mu Mõtted Teevad Mind Rõõmsaks!!!“ Tunneta, kuidas see lause Su tuju paremaks muudab. Tunneta, kuidas see lause Su elu samm-samm haavalt paremaks muudab. Tunneta, kuidas Su kehale meeldib naeratada. Proovi, Sul pole midagi kaotada, ainult võita. Aitame kõigepealt iseennast ja siis maailma.

Aitäh Teile!

Vahur Puusta

Telegrami lugeja

Fotod: aprilnewmanphoto.com, shutterstock.com