Foto: ID 282792332 © Jasper Neupane | Dreamstime.com

Kui teie eesmärgiks oleks hävitada iidne kultuur ühe põlvkonna jooksul, siis milline taktika oleks selleks kõige efektiivsem? Õige vastus on: pange nende lapsed kooli. 

Antud artikkel ilmus Telegramis esimest korda detsembris 2014. 

Seda teadis USA valitsus 19. sajandil, sundides Ameerika pärismaalasi õppima valitsuse loodud internaatkoolides. Tänapäeval jätkavad traditsiooniliste kultuuride koolistamist üle maailma vabatahtlikud “heategijad”, kes on veendunud, et kool on ainuke võimalus iidsete ühiskondade elujärje edendamiseks.

Ent kas see on päriselt nõnda? Mis juhtub siis tegelikult, kui me lihtsalt vahetame välja iidsetest traditsioonidest läbipõimunud kultuuris aegade jooksul välja kujunenud teadmiste ja tarkuse edasiandmise meetodid lääneliku koolisüsteemiga? “Koolitades maailma” (“Schooling the World”, 2010) on dokumentaalfilm, mis näitab meile tänapäevast haridussüsteemi ja selle mõjusid maailma viimsetele kestlikele kultuuridele harjumatus ja paljude jaoks ilmselt üsnagi šokeerivas valguses, mõjudes kohati karikatuurselt, kuid peamiselt siiski murettekitavalt ja mõtlemapanevalt.

Filmi sõnumi peamiseks illustratsiooniks on Põhja-India Ladakhi regiooni budistlik kultuur maaliliste Himaalaja mägede taustal. Sõna saavad Ladakhi kohalikud inimesed ja lisaks neli julgete ja sõltumatute vaadetega mõtlejat: National Geographic Society esindajana antropoloog ja etnobotaanik Wade Davis; lisaks Helena Norberg-Hodge ja Vandana Shiva, kes on mõlemad alternatiiv-Nobeliteks nimetatava Õige Eluviisi auhinna (Right Livelihood Award) laureaadid, mille nad on pälvinud oma India pärimuskultuuri esindajatega seotud töö eest; ning endine UNESCO, USA rahvusvahelise arenguagentuuri USAID-i ja Maailmapanga haridusprogrammide autor Manish Jain.

Filmis asetatakse kriitiliselt luubi alla haridusabiprojektide kultuurilise ülimuslikkuse varjatud eeldus. Nende projektide eesmärk on lastele “parema elu” võimaluse pakkumine.  Kuid selle sildi taga peitub tegelikult looduskauge tarbimisühiskond, milles viljeldav eluviis mõjub hävitavalt selles osalejate keskkonnale, sotsiaalsele ja vaimsele tervisele. “Parem elu” tähendab tegelikult depressiooni ja sõltuvushaiguste epideemiaid, kriitilist piiri ületamas olevat keskkonnasaaste taset, inimtekkelisi kliimamuutusi jne.

Filmis näidatakse, et institutsionaalne haridussüsteem petab inimesi illusoorse “vaesusest pääsemise” lubadusega, ja seda üle kogu maailma, nii arengumaades kui ka näiteks USA-s. Küsimuse alla asetatakse lisaks ka see, mida me üldse vaesuse ja rikkuse ning teadmise ja teadmatuse all oleme harjunud silmas pidama. Näidatakse, kuidas koolid on süüdi traditsiooniliste kestliku maaviljeluse ja ökoloogiaga seotud teadmiste kadumaminekus, perekondade ja kogukondade lagunemises, varasemate põlvkondade esindajate ja iidse vaimse pärandi ning kõige olulisemate väärtuste unarussejätmises.

Film sisaldab ka üleskutset sügavamaks kultuuridevaheliseks dialoogiks, tuletades meile meelde, et lääne kultuuril on teistelt kultuuridelt vähemalt sama palju õppida, kui tal on neile õpetada, kuna inimliik võib ellu jääda tõenäoliselt üksnes iidsete jätkusuutlike ühiskondade tarkuse toel. Filmist järeldub haridussüsteemi põhjaliku, selle juurte ja alusteni ulatuva ümbertegemise hädavajalikkus üle kogu maailma, Eestis kaasa arvatud.

Filmis tsiteeritakse muu hulgas maailma kultuuri- ja mõtteloo klassikuid, siinkohal mõned tsitaadid filmist.

“Kool rebib lapsed väevõimuga lahti maailma küljest, mis oli tulvil Jumala enda loomingust… Kool pole midagi muud kui allutamisvahend, mis on vastuolus isikupäraga… See on vabrik, mis produtseerib ühetaolisust.
Mina ei olnud koolmeistri kätetöö.
Haridusministeerium ei olnud kaasatud minu siia maailma sündimisse.”
– Rabindranath Tagore, 1927. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat

“Riiklik üldharidus on leiutatud pelgalt selleks, et vormida inimesi üksteisele võimalikult sarnasteks: ja kui vorm, millesse inimesed valatakse, on valitsuse mõjukamale osale meele järgi … siis seeläbi saavutatakse meeltekontroll, millest loomuldasa tuleneb kontroll ka kehade üle.”
– John Stuart Mill, “Vabadusest”

“Sa oled osaline ideoloogilise töötlemise protsessis. Me ei ole suutnud luua sellist haridussüsteemi, mis ei kujutaks endast ideoloogilise töötlemise mehhanismi. Mida sulle siin õpetatakse, see on segu parajasti moesolevatest eelarvamustest ja valikutest, mida see konkreetne ühiskond on teinud. Ka üksnes põgus pilk ajaloole näitab, kui muutlikud need tegelikult on.“
– Doris Lessing, 2007. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat

“See on tõepoolest tõeline ime, et kaasaegsetel koolitusmeetoditel pole veel õnnestunud täielikult lämmatada uuriva meele püha uudishimulikkust; sest see väike habras võrse vajab selleks, et sirguda, mitte ainult kannustamist, vaid peamiselt vabadust.”
– Albert Einstein

“Tõeline vabadus saabub alles siis, kui me oleme end vabastanud lääne kultuuri, lääne haridussüsteemi ja lääne elulaadi ülevõimu alt.”
– Mahatma Gandhi

“Haridus on sunniviisiline, ühelt inimeselt teisele pealesurutav tegevus. Kultuuris aga on inimestevahelised seosed vabatahtlikud. Ainuke erinevus hariduse ja kultuuri vahel seisneb sunduslikkuses, mida hariduses peetakse kohaseks rakendada. Haridus on aheldatud kultuur. Kultuur on vaba.”
– Lev Tolstoi

Filmi “Koolitades maailma” saab eestikeelsete subtiitritega vaadata siin:

Käesoleva tutvustuse koostamisel on kasutatud filmi ametlikku ingliskeelset sünopsist.

Vaata ka: IMDB

Foto: schoolingtheworld.org

Tõlkis ja toimetas Kaarel Veskis