19. sajandi lõpus Java saarelt leitud mageveekarbil avastati umbes pool miljonit aastat vana graveering, mille autoriks oli tõenäoliselt tänapäevase inimese esivanem Homo erectus. Leid tõestab, et ka tänapäevase inimese esivanematel oli arenenud käteosavus ning abstraktne mõtlemine, mida seni on omistatud vaid Homo sapiens’ile.

Seni oli peetud maailma vanimateks joonistusteks kuni 100 000 aasta vanuseid lihtsaid ookerkollaseid graveeringuid Lõuna-Aafrikast. Iidsete joonistuste puhul on enim räägitud neandertallaste 40–45 000 aastat vanadest graveeringutest ning Homo sapiens’i samavanustest koopamaalingutest. Nüüd on inimkonna arenemise ajalukku lisandunud uus ja oluline peatükk: ka Homo erectus suutis tahtlikult luua püsivaid joonistusi.

Homo erectus oskas käsitseda tööriistu

Homo erectus ilmus Aafrikasse umbes 2 miljonit aastat tagasi ning rändas kuni Indoneesias asuva Java saareni, surres liigina välja umbes 140 000 aasta eest. Enamik paleoantropolooge peab Homo erectus’t nii tänapäevase inimese kui ka neandertallaste otseseks esivanemaks, aga enne selle joonise leidmist ei olnud Homo erectus‘ele omistatud abstraktset mõtlemist.

Joonist kandva mageveekarbi leidis Ida-Java alalt nimega Trinil 1890. aastatel Hollandi paleoantropoloog Eugene Dubois. Dubois avastas seal esimese Homo erectus‘e fossiili (kolju osa), iidseid inimluid ning kogus hulganisti mageveekarpe. Leide uuriti 1930. aastatel ning pakiti seejärel aastakümneteks karpidesse Hollandis asuvas muuseumis. Iidsed joonised avastati tänu Leideni ülikooli bioloogile Josephine Joordensile, kes uuris, kuidas Homo erectus kasutas Trinilil merest pärit ressursse.

Ta leidis mageveekarpe, millesse oli tehtud terava objektiga väikesi auke. Joordensi väitel on need augukesed näited sellest, kuidas karpi oli avatud hai hamba laadse tööriistaga. Nimelt puuriti hambaga auk karbi piirkonda, kus asus karpi kinni hoidev lihas. Väike torge õigesse kohta põhjustas karbi avanemise, mis tähendab, et Homo erectus tundis täpselt molluskite anatoomiat ning oskas osavalt käsitseda tööriistu. Uurijad leidsid ka karbi, mille serv oli teritatud noalaadseks. Eelmised uurimused viitavad sellele, et neid teravaid karbiosi kasutati tööriistadena loomade veristamiseks, kalade rookimiseks ning taimede lõikamiseks. Leitud karpide vanuseks on 540 000 – 430 000 aastat, kuid näiteks vanimad leitud neandertallaste poolt karpidest tehtud tööriistad on vaid 110 000 aastat vanad.

Teadlased on kindlad, et graveering on Homo erectus‘e kätetöö

Joordensi kolleeg pildistas uuritavaid mageveekarpe ning hiljem fotosid uurides leidis, et ühel karbil oli vaevumärgatav siksakine muster. Joordensi sõnul polnud graveeringut varem leitud, kuna see on raskesti nähtav: seda on võimalik näha vaid siis, kui valgus langeb karbile õige nurga alt. Uurijate sõnul tehti graveering ilmselt värskele karbile, mis oli kaetud tumeda kihiga ning toona võis tehtud kritseldus meenutada valgeid jooni tumedal taustal. Ilmselt on originaalsest mustrist säilinud vaid sügavamale kraabitud jooned.

Uurijate sõnul on tõendeid, et graveering oli tehtud tahtlikult. Kui Joordensi meeskond üritas leitud mustrit kopeerida nii värsketel kui ka fossiliseerunud karpidel, leidsid nad, et sellise joonise tegemine on üsna raske. Karbi mikroskoobi all vaatlemine näitas, et siksakkide pööretel pole katkestusi, mis tähendab, et graveering on tehtud detailidele tähelepanu koondades. Uurijad välistasid võimalused, et mustri on tekitanud kokkupuude teiste karpidega või loomulik kulumisprotsess, olles veendunud, et muster on tõepoolest Homo erectus‘e kätetöö. Karpi jäänud liivaterad osutusid umbes 500 000 aasta vanuseks, mis teeb joonisest maailma vanima graveeringu.

Joordensi sõnul on nad kaalunud kõiki võimalusi ning on kindlad, et muster tehti kellegi poolt tahtlikult väga terava tööriistaga. Siiski ei ole õige leidu kunstiks kutsuda, sest teadlased ei tea selle tegemise kavatsust. Joordens arvab, et tegu on iidse eneseväljendusega, kuigi me ei tea, mis oli selle eesmärk – võib-olla sooviti joonisega emastele muljet avaldada või väljendada karbi omamist.

Neandertallastega seotud mustreid kirjeldanud Gibraltari muuseumi zooloogi Clive Finlaysoni sõnul on see leid oluline, sest toetab seisukohta, et varem vaid Homo sapiens’ile omistatud võimed esinesid ka teistel arhailistel inimestel, sealhulgas nende esivanematel. Joordensi sõnul tuleks uute leidude valguses uuesti läbi mõelda seisukoht, et tänapäeva inimesed on tunnetuslikult unikaalsed. Samuti on uuesti päevakorras küsimus: milline on vaid “tänapäevasele inimesele omane käitumine“? Ilmselt pakub asjakohane teema kõneainet ning arutelu veel aastateks. Joordensi meeskond plaanib aga uurida karpide kogu veelgi põhjalikumalt ning külastada uuesti ka väljakaevamise alasid, sest nad on kindlad, et seal leidub veel nii mõndagi avastamisväärset.

Allikad: Nature, Smithsonian, Leiden University, National Geographic

Fotod: news.softpedia.com, www.nature.com

Toimetas Annika Urvela