Foto: Bagus Pangestu/ pexels.com

Teadlased on ammu tõestanud, et tervislik toitumine, piisav puhkus ning füüsiline treening aitavad tugevdada keha kaitsevõimet erinevate füüsiliste ja vaimsete haiguste vastu. Nüüd on aga kinnitust leidnud ka seisukoht, et sama tähtsat rolli hea tervise hoidmisel mängivad ka esteetilised naudingud nagu kaunis looduses viibimine, kunstiteoste imetlemine ja muusika nautimine.

Berkley ülikooli teadlased leidsid oma  uurimistöös, et looduse, kunsti ja hingeliste kogemuste tekitatud positiivsed emotsioonid (eriti aukartus/hardus) on seotud põletikku soodustavate tsütokiinide madalama tasemega. Kuigi tsütokiine on inimesel vaja nakkuste, haiguste ja traumadega tõhusalt võitlemiseks, on pidevalt kõrge tsütokiinide tase seotud halvema tervisega ning II tüübi diabeedi, südamehaiguste, artriidi, kliinilise depressiooni ning Alzheimeri tõvega. Uurimuse kaasautori ja Berkley ülikooli psühholoogi Dacher Keltneri sõnul viitab nende uurimus, et looduses jalutamisel, muusika kuulamisel ning kunsti imetlemisel on otsene mõju inimese tervisele ning oodatavale elueale. Eriti positiivsete kogemuste tekitajateks nimetati näiteks Suurt Kanjonit, Sixtuse kabelit ning Schuberti “Ave Mariat”.

Uuringus sooritati kaks eraldi eksperimenti, kus üle 200 noore täiskasvanu kandsid kindlal päeval ette, kui palju nad olid kogenud positiivseid emotsioone nagu lõbustatus, hardus, kaastunne, rahulolu, rõõm, armastus ja uhkus. Seejärel võeti neilt igeme- ja põsekoe proove, mis näitasid, et nendel, kes olid rohkem kogenud kõnealuseid emotsioone ja eriti hardust, imetlust ning hämmastust, oli madalaim põletikunäitaja tsütokiin Interleukin 6 tase. Uurijad arvavad, et hardus ennustab vähenenud põletikkusoodustavate tsütokiinide taset, kuna see on seotud uudishimu ning sooviga ümbrust uurida, mis on vastandlik põletiku all kannataja käitumisele, mille puhul isik hoopis eemaldub teistest ning teda ümbritsevast keskkonnast. Varasemad uurimused on leidnud veel, et harduse kogemine võib võimendada loomingulist mõtlemist, aitab luua tunde, et päevas on piisavalt aega ning innustada tähendusrikast isiklikku muutumist.

Varasemas uurimuses oli Keltner defineerinud aukartust kui tunnet, mis on “naudingu kõrgeima taseme ja hirmu piiril” ning on inspireeritud kokkupuudetest kauni ja ülevaga. Uuringu kaasautori Jennifer Stellari sõnul on hardust tekitavad kogemused kõige rohkem inspireeritud looduses viibimisest, millele järgneb teiste muljetavaldavatele saavutustele tunnistajaks olemine, spirituaalsetes ning religioossetes sündmustes osalemine ning kunsti ja muusikaga tegelemine.

Stellari sõnul loodavad uurijad, et nende leiud aitavad inimestel näha näiteks pargis jalutamist ning muuseumis käimist kui olulisi viise oma tervise hoidmiseks, mitte pelgalt rahulolu allikatena. Ta usub, et selliste positiivsete kogemuste paigutamine oma igapäevarutiini võib olla tervisele olulisem, kui on varem usutud.

Allikad: UC Berkeley New Center, Huffington Post

Toimetas Annika Urvela