Wikimedia Foundation kaevab USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) kohtusse nende massijälgimise programmi tõttu, mis ettevõtte sõnul rikub esimest ja neljandat konstitutsiooniparandust, piirates sõna- ja infovahetuse vabadust ning rikkudes üksikisikute privaatsuse kaitse nõuet. Üheksa organisatsiooni loodavad kohtuasja võites teha lõpu ebaseaduslikule luureprogrammile, mis võib ohustada teisitimõtlejaid üle kogu maailma.

NSA kaebavad Marylandi piirkonnakohtusse üheksa organisatsiooni (sealhulgas Human Rights Watch, Amnesty International USA ja Wikimedia Foundation) luureorganisatsiooni ulatusliku programmi tõttu, mis kogub USA-d läbiva internetiliikluse andmeid otse valguskaablitest. Kohtuasja kohaselt rikub Snowdeni paljastatud luureprogramm nii esimest kui ka neljandat konstitutsiooniparandust, andes valitsusele põhimõtteliselt piiramatu ligipääsu USA-s toimuvale andmesideliiklusele ning selle sisule. See aga rikub õigust sõna- ja kuuluvusvabadusele, privaatsuse kaitsele ning kaitsele põhjendamatu läbiotsimise ning konfiskeerimise vastu. Wikimedia sõnul loodetakse kohtuasjaga lõpetada NSA massijälgimise programm, et kaitsta nende kasutajate õigusi.

Tundliku infoga töötavate inimeste privaatsus on ohus

Wikipedia asutaja Jimmy Walesi sõnul õõnestab jälgimisprogramm algse interneti lubadust, mille järgi internet pidi olema avatud ja hirmuvaba koht koostöö ning katsetamise jaoks. Wales usub, et privaatsus on individuaalse vabaduse alustala, mis võimaldab inimestel korraldada uurimusi, algatada dialoogi ning jagada teadmisi. Kui aga inimesed tunnevad, et nende privaatsus on ohustatud, peavad nad läbi mõtlema, mida nad võivad internetis muretult otsida, kas nad saavad panustada vastuolulistesse artiklitesse hirmuta oma tuleviku suhtes ning jagada tõestatavat, kuid ebapopulaarset infot represseerimise tagajärgedeta.

Walesi sõnul vähendab kõnealune massijälgimisprogramm tõenäosust, et kodanikud, ajakirjanikud, välismaised valitsusametnikud ja inimõiguste rikkumiste ohvrid julgeksid jagada tundlikku infot näiteks Wikipediaga. Üle maailma Wikipediasse panustavatest kümnetest tuhandetest vabatahtlikest on üsna palju neid, kes eelistavad töötada anonüümselt, eriti kui nad kirjutavad vastuolulistest teemadest või elavad repressiivse valitsusega riikides. Neid inimesi hirmutab teadmine, et NSA võib koguda nende kohta informatsiooni ning jagada seda teiste valitsustega. Näiteks võib kasutaja Egiptuses karta kättemaksu riigi poliitilise opositsiooni Wikipedia-lehekülje täiendamise eest, sest USA ja Egiptuse vahel on lähedased luuresidemed.

USA valitsus hoiab Wikipedial silma peal

Nn upstream surveillance tagab NSA-le ligipääsu füüsilistele kaablitele, lülititele ja ruuteritele, mis võimaldavad informatsiooni liikumist üle interneti. Seega kopeerib agentuur praktiliselt kogu rahvusvahelist tekstipõhist andmeliiklust – e-kirju, kiirsuhtlust ja veebiotsinguid – ning otsib neist NSA uurimustega seonduvaid termineid. Kogu protsessis võidakse koguda ning talletada ka miljonite süütute inimeste riigisiseseid vestlusi.

Selliste andmete kogumine toimub 1970-ndatel vastuvõetud välismaise luureinfo jälgimise seaduse (FISA) all, mille eesmärgiks oli reguleerida välismaal toimuvat luuretegevust. 2008. aastal viidi sellesse sisse parandus (FAA), mis lubas NSA-l laiendatud tingimustega asuda koguma ameeriklaste rahvusvahelist andmevahetust, kuni sihtmärk on väljaspool USA-d asuv välismaalane ning info sisaldab häguselt defineeritud “välismaist luureinfot“. Käesolev kohtuasi tõstatab lisaks FISA põhiseadust rikkuvatele aspektidele ka fakti, et kuigi seadus on laiaulatuslik, lubab see siiski vaid sihtmärkide andmevahetuse jälgimist, mitte kõigi inimeste järel nuhkimist.

Wikimedia liikmete sõnul lubavad FISA parandused koguda välismaalastega toimuvat andmevahetust, kui see on seotud “välismaise luureinfoga“, mille hulka kuulub praktiliselt ükskõik milline informatsioon, mida võidakse tõlgendada riigisisese julgeoleku või välisasjadega seotud infona. Luureprogramm kogub ulatuslikult kogu andmeliiklust, mille tulemusel püütakse ka andmesidet, mis ei ole seotud ühegi välismaise “sihtmärgiga“ ning on puhtalt riigisisene, sealhulgas vestlused Wikipedia kasutajate ning töötajatega. Arvestades seda, et Snowdeni lekitatud dokumentides oli luureprogrammis otseselt viidatud Wikipediale, paljastati, et USA valitsus pidas sihtmärkideks ka Wikipediat ja selle kasutajaid.

NSA on ületanud oma volitusi

Kohtuasjas on välja toodud ka probleem, et NSA on tõlgendanud FAA-d kui neile vabasid käsi andvat seadust ohtude defineerimisel, sihtmärkide tuvastamisel ning inimeste, platvormide ja infrastruktuuri jälgimisel. Wikimedia usub, et NSA praegused praktikad on kaugelt ületanud Kongressi FAA kaudu antud niigi ulatuslikke volitusi, rikkudes USA konstitutsiooni 1. ja 4. parandusi.

Lisaks leitakse, et NSA praktikad ning neile kehtestatud piiratud kohtulik järelevalve rikub põhiseaduse 3. artiklit. Nimelt on välismaise luuretegevuse USA seadustele vastavuse kontrollimiseks loodud spetsiaalne kohus FISC, mis peaks lahendama “juhtumeid“ ja “vastuolusid“, mitte pakkuma nõustavaid arvamusi või tõlgendama teoreetilisi olukordi. Sellise luuretegevuse kontekstis FISC aga ei tegele “juhtumitega“ ja neile pole vastanduvaid osapooli ega tegelikku “vastuolu“, FISC vaid vaatab üle valitsuse pakutavate protseduuride legaalsuse, mis on täpselt selline nõustav arvamus, mida 3. artikkel pidi piirama.

Wikipedial on seda kohtuasja üsna keeruline võita

Kuigi Wikimedia algatatud kohtuasjas peab NSA seisma vastu tugevatele süüdistustele, on agentuuril mitmeid võimalusi istungi enda kasuks pööramiseks. Üheks suurimaks takistuseks Wikimediale kohtuasja võitmisel on nõue tõestada, et NSA tegevus on tekitanud konkreetset, individuaalset kahju. Selleks võivad nad kasutada vaid seaduslikult avalikku informatsiooni, mida valitsus on tunnustanud või klassifitseerinud kui kahjutegevat. Teise probleemina võib valitsus kehtestada luureprogrammile riigisaladuste privileegi, mille kohaselt saaksid nad väita, et kohtuasjaga jätkamine võib paljastada salastatud infot.

2013. aastal lükkas USA ülemkohus tagasi FAA-le esitatud kohtuasja, otsustades, et süüdistuse esitanud ei suutnud tõestada, et nende järele oli luuratud või et seda plaaniti. Otsus tehti vaid kolm kuud enne esimesi Snowdeni paljastusi, mis nüüdseks toetavad organisatsioonide õigust NSA kohtussekaebamisel. Eraldiseisvad kohtuasjad riigisiseste telefonikõnede metainfo kogumise seaduslikkuse kohta ootavad otsuseid kolmes föderaalses apellatsioonikohtus.

Allikad: The Guardian, The Intercept, Wikimedia blog, Reuters

Foto: techcrunch.com

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.