Islandi valitsus on asunud kaaluma uudset finantsreformi, mis võtaks kommertspankadelt võimu luua raha ning annaks selle riiklikule keskpangale. Ettepanekut esitleti osana Frosti Sigurjonssoni raportist “Parem rahandussüsteem Islandile“, mis toob esile vajaduse Islandi rahandussüsteemi fundamentaalse muutmise järele.

Islandil on olnud alates 1875. aastast üle 20 eri tüüpi finantskriisi, mis raporti looja sõnul on tekkinud tugeva majanduse tsükli aegsetest kontrollimatutest krediidimullidest. Islandi majanduslikku ebastabiilsust on kannustanud kommertspankade võime luua laenuprotsessidega raha, näiteks eelmise majanduskrahhi ajal lõid Islandi kommertspangad rohkem raha, kui majanduskasvuks tarvis oli ning keskpank ei suutnud tavapäraste meetmetega enam rahavarusid kontrolli all hoida. See aga suurendas inflatsiooni ning edendas liialdatud spekulatsioone pankade kokkukukkumisest, mis viis kulukate riiklike sekkumisteni. Probleemi põhjust aga ei kõrvaldatud, jättes ukse lahti järgmisele krediidimulli tsüklile.

Nüüd on poliitikud leidnud, et Islandi rahandussüsteem vajab fundamentaalset muutust, vältimaks sarnaste majanduskrahhide teket. Selleks soovitakse võtta kommertspankadelt võim luua raha ning anda see vaid riikliku keskpanga kätesse. Praegu kontrollib keskpank vaid rahatähtede ja müntide loomist ning kommertspangad saavad luua raha krediidi ja erinevate laenude andmisega. Olemasolevaid rahavarusid saab keskpank mõjutada vaid oma rahanduspoliitika meetmetega. Nüüd väljapakutud “Suveräänse raha“ ettepanekuga muudetaks keskpank aga raha ainuloojaks ja raha loomise ning kasutamise võimu hoitaks lahus, kaasates protsessi nii valitsuse kui ka parlamendi, kes peavad läbi arutama uue raha loomise vajalikkuse ja eesmärgi. Kommertspangad jätkaksid maksete ja kontode haldamist ja käituksid laenu andjate ning võtjate vahendajatena.

Sigurjonssoni ettepaneku kohaselt loodaks süsteem, kus valitsus korraldaks jooksev- ja hoiukontosid ning ükski pank ei saaks anda laenu, võtmata raha olemasolevalt kontolt. Uut raha loodaks vaid majanduse kasvamisega sammu pidamiseks. Kui keskpank leiaks, et hakkab tekkima krediidimull, rakendataks uue raha loomisele piiranguid ning laenude andmine või võtmine oleks äärmiselt kaalutletud otsus. Algsete hinnangute kohaselt vähendaks see rahandussüsteemi ebastabiilsust, riske ja võlgasid ning suunaks raha loomisest saadava sissetuleku riigile, mitte kommertspankadele.

Sigurjonsson ütles pressikonverentsil, et Island kui suveräänne riik iseseisva valuutaga võib hüljata praeguse ebastabiilse reservsüsteemi ning rakendada paremat rahandussüsteemi. Ta lisas aga, et selline ettevõtmine peab põhinema alternatiivide põhjalikumal uurimisel ja laialdasel konsensusel reformi hädavajalikkuse suhtes.

Allikad: Agence France-Presse, Washington Post, Iceland Review Online

Foto: rt.com

Toimetas Allar Pajuste