“Vanematele, kes soovivad, et nende lapsed kogeksid maailmas vaid parimat, tunduvad uskumatuid trikke etendavad metsikud loomad kui meelierutav perekondlik lõbustus. Kuid lapsevanemad peaksid silmas pidama, kuidas selliste ürituste külastamine nende lapsi mõjutab,” vahendab loomade eestkosteorganisatsioon Loomus arengupsühholoog Sujatha Ramakrishna San Jose Mercury News´is ilmunud arvamuslugu. MTÜ Loomus on algatanud ka manifesti loomatsirkuste ja karusloomafarmide keelustamiseks Eestis, millega on liitunud juba 62 vabaühendust ja ettevõtet.

Lapse arengule spetsialiseerunud psühhiaatrina olen jälginud otsest seost selle vahel, kuidas lapsed kohtlevad loomi ja kuidas nad hakkavad suuremaks kasvades kohtlema teisi inimesi. Need lapsed, kes väärkohtlevad loomi, on palju suurema tõenäosusega agressiivsed ka teiste inimeste suhtes. Teismeikka jõudes kogevad nad tihtipeale käitumisraskusi nii koolis kui kodus. Täiskasvanuna on neil jätkuvalt vägivaldseid kalduvusi ning nad võivad olla seotud kriminaalsete tegevustega.

Viies oma lapsi tsirkusesse, saadavad vanemad neile kaudse signaali, et loomad on asjad, mida võib kasutada ja kelle valu ja kannatusi on vastuvõetav ignoreerida. Sellistest lastest võivad saada empaatiavõimetud inimesed, kellel puudub oskus ümbritsevate tundeid mõista. Kui nad ei oska mõista teiste kannatusi, saab neil olema raske ka inimsuhetes.

Lapsed, keda on kasvatatud kohtlema loomi austuse ning väärikusega, õpivad aga samamoodi kohtlema ka teisi inimesi, arvestades enda vajaduste kõrval ka teiste omadega. Uuringute kohaselt on arenenud empaatia- ning koostöövõime emotsionaalse intelligentsuse kesksemaid osiseid, mis omakorda on väga oluline edukateks suheteks koolis, tööl ja eraelus.

Metsikud loomad nagu tiigrid ja elevandid osalevad tsirkuses vastu tahtmist. Erinevalt kodustatud loomadest pole neid aretatud koos inimestega elama ja töötama. On esinenud juhtumeid, mil nad jooksevad amokki ja ründavad vaatajaid. Dressöörid peavad nende ohjes hoidmiseks kasutama piitsu, kette ja konkse. Metsikud loomad, kes seisavad pea peal ja hüppavad läbi rõnga, on jõu kasutamise ähvardusel pandud käituma oma loomusele mitteomaselt.

Lapsed, kes neid etendusi näevad, õpivad, et meelelahutuse nimel on vastuvõetav sundida teist eluolendit tegema asju, mis on talle häirivad ja isegi valusad.  See meelelaad laieneb iseloomustama ka suhteid teiste inimestega ning tekitab neile elus raskusi.

Loomatsirkuse asemel on nii vanematele kui lastele suurepäraseks valikuks akrobaatidega tsirkuseetendused. Parim viis lastele metsikutest loomadest õpetada on nendega koos loodusfilme vaadata.

Elevandipere elu jälgida on nii meelelahutuslik kui ka hariv  – seda, kuidas nad tõrjuvad kiskjaid, kuidas nad hoolitsevad oma järglaste eest ning koos mudas mängivad. Elevandid on põnevad, keerukad ja targad olendid. Nad elavad kobarperekonniti, milles nooremad põlved õpivad vanematelt ellujäämiseks ja sotsiaalseks läbikäimiseks vajalikke oskusi.

Kui õpetada lapsi hindama loomi neile vääriliselt, aitab see lastes areneda empaatial ja austusel kõikide elusolendite vastu. Kui soovime kasvatada oma kogukonnas sotsiaalselt vastutusrikkaid ja edukaid kodanikke, ei saa miski olla olulisem.

Allikas: Loomus

Loe lisaks: “Loomakaitseorganisatsioonid kutsuvad üles loomatsirkust boikoteerima”

Osale ka Loomuse joonistusvõistlusel “Loomad pole klounid”

Pildid: loomus.ee

Toimetas Mariann Joonas