11. mail arvustati ÜRO Inimõiguste Nõukogus teist korda inimõiguste olukorda USA-s. 117 riiki kritiseerisid USA-d muu hulgas nii rassilise kui ka soolise diskrimineerimise, politseivägivalla suurenemise, Guantanamo Bay kinnipidamisasutuse käigushoidmise ning surmanuhtluse endise kasutamise eest. Ameerika Ühendriigid lubasid jätkata riigisisese olukorra parandamist, kuid paljud riigid suhtuvad sellesse lubadusse skeptiliselt, pidades silmas USA varasemat tegevusetust.

USA teisel ÜRO Inimõiguste Nõukogu perioodilisel ülevaatusel olid fookuses politseivägivalla suurenemine ning rassism. Esile toodi Fergusoni ja Baltimore’i sündmusi ning politsei ebaproportsionaalset reageeringut rahumeelsetele protestidele. USA abiprokuröri vanemnõunik James Cadogan väitis Genfi kogunenud delegaatidele, et relvastamata mustanahaliste hukkumine politseinike käe läbi on taas algatanud riikliku debati õigluse rakendamise üle, esitades politseile väljakutse selliste sündmustega paremini toime tulemiseks nii dialoogi kui ka tegude kaudu.

Tegutsemise näitena tõi Cadogan välja fakti, et viimase kuue aasta jooksul on justiitsministeerium avanud 20 uurimust, sealhulgas ka Baltimore’i politseijaoskonna kohta. Paraku leiavad paljud, teiste seas ka inimõiguste organisatsiooni Human Rights Watchi nimel USA kriminaalsüsteemi uuriv Alba Morales, et USA võimud võiksid inimõiguste parandamiseks teha ära palju enamat. Moralese sõnul on traagiline, et kuigi politsei üleliigne jõu kasutamine oli tänavuse aruande suur osa, ei suuda USA pakkuda usaldusväärset riiklikku statistikat politsei poolt tapetute arvu ning nende rassilise kuuluvuse kohta.

117 riigi küsimused ja soovitused USA-le

Genfis toimunud 3,5-tunnisel sessioonil vastas USA 117 riigi soovitustele ja küsimustele. Lisaks politseivägivalla ning rassismi hukkamõistule väljendati rahulolematust ka invasiivsete interneti-luureprogrammide üle, Guantanamo Bay kinnipidamisasutuse jätkuva lahtioleku ja surmanuhtluse kasutamise üle. Samuti peeti problemaatiliseks migrantidest tööliste ning pärismaalaste õiguste ebapiisavat kaitsmist. ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesriigid kutsusid USA-d üles lõpetama lapstööjõu kasutamist, inimkaubandust ning seksuaalvägivalda (ennekõike pärismaalaste vastu) ning vähendama piiranguid välismaise abi vastuvõtmisel konfliktialadel vägistamisohvritele ohutute aborditeenuste pakkumisel.

Pakistani saadik edastas Ühendriikidele kaheksa soovitust, sealhulgas palve kasutada relvastatud droone vastavuses rahvusvaheliste normidega ning rahaliselt kompenseerida droonirünnakute süütute ohvrite kannatusi. Ühtlasi kutsus ta USA-d üles kohtulikult vastutusele võtma CIA ametnikke, kes olid vastutavad agentuuri piinamisprogrammide eest. Paljud saadikud nõustusid ka Taani esindaja Carsten Stauri seisukohaga, milles ta soovitas USA-l kindlustada, et kõik USA piinamise ja väärkohtlemise ohvrid saavad oma läbielamiste eest õiglase otsuse, adekvaatse kompensatsiooni, täieliku rehabilitatsiooni ning meditsiinilist ja psühholoogilist abi.

Obama on tunnistanud, et piinamistega mindi üle piiri

USA ametnikud kinnitasid nõukogule, et neil on riiklikult tsiviilõiguste tagamises arenguruumi. Cadogan ütles, et USA peab taas kindlustama tsiviilõiguste seaduste vastavuse, nagu riigi esindajad  on lubanud. Politseivägivalla ja sellega seotud rassismiga lubati tegeleda, tuues rikkumisi toime pannud politseinikud kohtu ette. USA juriidiline nõustaja Mary McLeod kommenteeris eelmisel aastal avalikustatud CIA piinamisraportit, öeldes, et president Obama tunnistas, et programmiga mindi üle piiri, sattudes vastuollu enda seatud väärtustega ning selle eest ollakse valmis vastutust võtma. McLeodi sõnul on sellest ajast saadik astutud samme selgitamaks, et seaduslik keeld piinamisele kehtib kõikjal ning kõigis tingimustes, kindlustamaks, et USA ei lasku enam kunagi selliste “karmide ülekuulamistehnikate” kasutamise tasemele.

ÜRO inimõiguste nõukogu viib perioodiliselt läbi ülevaatusi oma 193 ÜRO liikmesriigi kohta, uurimaks inimõiguste olukorda neis riikides. USA kohta koostati ülevaade esimest korda 2010. aastal, kui liikmesriikide delegatsioonid esitasid Ühendriikidele olukorra parandamiseks 240 soovitust. USA võttis neist vastu 171, kuid Human Rights Watchi kohaselt ei ole riik suutnud neist paljusid täita. Umbes viiendik 2010. aasta soovitustest julgustasid USA-d ratifitseerima või eemaldama piiranguid mitmelt rahvusvaheliselt inimõiguste lepingult ja konventsioonilt. Esialgu võeti vastu soovitused ratifitseerida peamisi inimõiguste konventsioone, sealhulgas naiste diskrimineerimise täieliku likvideerimise ja laste õiguste konventsiooni. Human Rights Watchi andmeil aga ei ole USA allkirjastanud ega ratifitseerinud ühtegi uut inimõigustega seotud lepet.

Allikad: The Independent, AlJazeera America, Press TV

Foto: civilrights.uslegal.com

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.