Indias ringi reisides olen endalt küsinud, miks babad ehk pühamehed kanepit suitsetavad. See on sealmail nii tavaline ja igapäevane nähtus. Aga miks? Tavaliselt antakse kaks erinevat vastust. Üks on see, et neeb babad on rumalad ja ei ole mingid õiged pühamehed, kuna kanep on halb narkootiline aine ja jutul lõpp; või siis heal juhul loetakse ette lõputu arv negatiivseid mõjusid, mis selle taime suitsetamine endaga kaasa toob. Teine vastus on loomulikult, et tegu on ehtsate ja õigete pühameestega, kes suitsetavad hašišit, sest sellel on lõputult palju positiivseid mõjusid, ja sellele järgneb pikk faktide ja uuringute loetelu, kirjutab Illimar Kaasiku.

Kumma vastuse sina annaksid? Või kumma vastuse poolt sina oled? Kui sa oled kahe käega ainult ühe vastuse poolt, siis järelikult on sul õigus, aga ainult pooleldi ehk osaliselt õigus. Kui sa aga oled ühe käega ühe vastuse poolt ja teise käega teise vastuse poolt, siis oled terviklikumale ehk suuremale tõele palju lähemal.

Minu kui evolutsionääri, integralisti või tervikliku maailmapildi praktiseerija vaatekoht on see, et kõigel on alati kaks külge, kaks äärt, kaks poolt, kaks otsa, kaks tiiba jne. Me elame ju dualistlikus maailmas, kus üks äärmus ei saa eksisteerida teiseta. Seepärast on ka kanepil hea ja halb nägu või negatiivsed ja positiivsed omadused. Kui me neid mõlemaid arvesse ei võta, siis saame reaalsusest moonutatud pildi, ei midagi muud. Lihtne on olla üdini optimist või üdini pessimist. Miks mitte aga olla realist? Realist, kes võtab arvesse mõlemad poolused ja näeb tervet pilti, suurt pilti, reaalset pilti.

Keha ja meel

Kuidas on see aga võimalik? Väga lihtsalt. Võtame algatuseks näiteks inimkeha ja küsime endalt, mida kanepisuitsetamine meie füüsilise kehaga teeb. Kes soovib, võib lugeda detailseid teaduslikult empiirilisi uuringuid sellel teemal, mida tänapäeval on lõputu arv, aga väga lihtsustatult ja üldiselt võiks need kokku võtta nii, et kanepisuitsetamine on nii raviva toimega kui ka kahjustava toimega. Näiteks tekitab kanepisuitsetamine meie kehas n-ö heaolu hormoone või keemilisi ühendeid, mis aitavad kehal lõdvestuda. Vähem pinges keha on omakorda kõiksugu haiguste suhtes vastupidavam. Samas on teada ja tuntud fakt see, et suitsetamine üldiselt on paljude haiguste üks oluline põhjus. Seepärast leiame me tänapäeval fakte, mis näitavad, et kanepisuitsetamine on näiteks vähi ravim või vähki ennetava toimega ja samal ajal tekitab vähki. Need on ühe mündi kaks poolt, mis puudutavad meie keha. Nendest ratsionaalse teaduse faktidest traditsioonilisi müüte järgivad pühamehed minu arvates niiväga teadlikud ei ole.

Samamoodi võime me vaadata inimmeelt. Kuidas mõjutab kanepisuitsetamine meie psüühikat ja meeleseisundeid? Selle kohta ei ole tänapäeval väga palju uuringuid tehtud, kuna fenomenoloogilist uuringut ei võeta tõsiselt ning seepärast puudub ka rahastus ja seaduslik õigus sääraste katsete läbiviimiseks. Siin on näiteks üks neljakümne aasta tagune uuring sellel teemal: On Being Stoned: A Psychological Study of Marijuana Intoxication by Charles T. Tart. Idee on selles, et kanep muudab inimese meeleseisundit ja suitsetavad babad on sellest faktist väga hästi teadlikud. Näiteks kui enne suitsetamist on meeleolu halb või on raske keskenduda, siis peale suitsetamist muutub meeleolu heaks ja väga lihtne on ühele objektile keskenduda. Sedaviisi saab oma meeleolusid muuta, n-ö lõdvestada ja isegi kogeda kõrgemaid meeleseisundeid, kus hea ja halb, ihad ja vihad, meelesõltuvused ja meeleallergiad kaovad. Vähem pinges ja avatum meel on aga omakorda meelehaiguste vastu immuunsem. Kõik see on asja positiivne külg.

Negatiivne aspekt kanepiga oma meeleseisundi muutmisel on see, et me sõltume välisest ainest. Kui me seda ei saa, siis tulemuseks on meeleolu halvenemine ning kanepist, mis tekitas kõrgeid meeleseisundeid, on saanud hoopis madalamate meeleolude ja meeleseisundite allikas. Me oleme kanepist psüühilises sõltuvuses. Seepärast väidavad omal nahal kogenud inimesed, et psühhedeelikud võivad anda meile ajutiselt aimu kõrgematest meeleseisunditest, aga pikemas perspektiivis on nad takistuseks. Kõrgemate meeleseisundite loomulikuks arenguks on hoopis tarvis oma meelt mõne meditatiivse tehnikaga järjepidevalt treenida. Sedaviisi muutuvad kõrgemad meeleseisundid meile kättesaadavaks ilma igasuguste väliste ainete ja vidinateta. Teisisõnu, me oskame oma kehas ise tekitada (meie keha ise toodab) neid n-ö heaolu ja armastuse hormoone, mis meie psüühikas väljenduvad heaolu, vabaduse ja armastuse tundena. Iga religiooni või spirituaalsuse kõrgemate arenguastmete eesmärgiks on vabaneda kõigist sõltuvustest, olgu nad nii head ja tervislikud kui tahes.

Kui eelnev eesmärk on aga saavutatud, siis ei ole sisuliselt vahet, kas suitsetada või mitte, inimene lihtsalt pole psüühiliselt kanepist sõltuvuses, see ei tekita mingit iha või vastumeelsust. Sellise meeleseisundi äratundmine on aga igaühe enda isiklik kogemus, kus peab iseenda vastu olema üdini aus. Seepärast on kõrvalseisjal raske öelda, kas suitsetav pühamees suitsetab sellepärast, et ta on sõltuvuses või seepärast, et ta ei ole enam sõltuvuses. Võrdluseks, inimene võib süüa magusat ja soolast, kuna ta on nendest sõltuvuses ja need aitavad meeleolu tõsta (isegi kui kõht on täis ja kehal on olemas kõik vajalikud ained) või inimene sööb, kuna kõht on tühi ja kehal on suhkru ja soola puudus. Seal on väga suur vahe. Seepärast ei ole psüühilisest vaatevinklist küsimus selles, kas kanep ja söömine on vajalikud või mitte, vaid kas me tarbime neid selleks, et olla õnnelikud või me tarbime neid seepärast, kuna me juba oleme õnnelikud. Enamasti, kuid kindlasti mitte alati, on aga nii, et kui inimene on juba õnnelik ja sisemiselt rahul ning tasakaalus, siis ta ei näe vaeva sigareti süütamisega või liigse söömisega. Ta mõistab, et see on liigne energiakulu ja ajaraiskamine. Parem rakendada aega ja energiat väärtuslikumate ja oskuslikumate tegevuste peale.

Kultuur ja sotsiaalsüsteemid

Meie keha ja meel ei asu kunagi vaakumis ning seepärast mõjutavad neid ka väline keskkond ehk ühiskond, milleks on kultuur ja sotsiaalsüsteemid. Kuidas mõjutab kanepisuitsetamist näiteks kultuur? Kultuur loob meile kanepi kohta tähenduse, jutustab n-ö lookese sellest, kuidas seda kasutada ja kas üldse kasutada. Olenevalt sellest, millisest kultuuriruumist või -sfäärist me pärit oleme, sõltub ka loo ehk tähenduse sisu. Näiteks India pühameestel on kuskil pühas raamatus müüt sellest, et kanepisuitsetamine aitab saavutada nirvaana või mokša (nii nagu on müüdis kirjas see, et elevant on püha loom ning vaene elukas peab terve oma pika elu templis passima). Lääne pühameestel on aga pühas raamatus kirjas, et meeleseisundite muutmine mistahes meetodil on kole patt (nii nagu on patt samasooliste kooselu ja vaesed geid peavad kapis kükitama). Või siis ratsionaalne teaduslik kultuuriruum ei ole meeleseisunditest üldse teadlik ning kasutab alateadlikult oma meeleseisundite muutmiseks kofeiini, nikotiini ja alkoholi, mis on tänapäeval kolm peamist legaalset mõnuainet. Paremal juhul kasutatakse alateadlikult meeleseisundite muutmiseks sporti, koosviibimisi (ning muid rituaalne), kontserte, kino ja teisi kunstivorme. Lühidalt, kanep võib olla hea või halb, positiivse või negatiivse mainega olenevalt kultuuriruumist. Traditsiooniline müüt võib olla kas lubav või keelav: modernselt ratsionaalne kultuuriruum pigem keelab, aga on sallivam ja postmodernses kultuuriruumis nõutakse juba kanepisuitsetajate vähemuse aktsepteerimist. Siit ka see, miks viimasel ajal on olnud palju juttu kanepi legaliseerimisest. Pluraalset ja relativistlikku postmodernismi (läänes moodustab umbes 25% elanikkonnast), kuhu üha enam inimesi oma tee ratsionaalselt modernsest maailmavaatest (ca 40%) leiavad, iseloomustabki see, et soovitakse kõikvõimalike vähemuste – geide, loomade, taimetoitlaste, puude ja metsade, kanepisuitsetajate jne – märkamist ja tunnustamist.

See toob meid neljanda ja viimase eluveerandi juurde – kolm esimest olid keha, meel ja kultuur –, milleks on sotsiaalsüsteemid: majandus, poliitika, seadused jne. Näiteks kui valitsev modernne majandus toetub praegu suuresti alkoholi ja sigarettide aktsiisile, siis miks nad peaksid tahtma muuta kanepit legaalseks. Järsku on kanepi mõju selline, et paljud inimesed tulevad välja oma nikotiini- ja alkoholisõltuvustest ning palju raha jääb saamata. Positiivne aga oleks see, et inimesed oleks tervemad ja vähem raha kuluks meditsiinisüsteemile. Teine aspekt on see, et olemasolevad poliitilised jõud ei taha suuri muutusi ja väga lennukaid ideid. Parem las inimesed rüüpavad alkot ja kimuvad sigarette, mis lihtsalt rahustavad nad maha ning inimkarja on lihtsam juhtida ja valitseda. Teiselt poolt aga oleks jällegi hea, kui inimesed oleksid loovamad ja iseseisvamad ning mõtleks enda peaga – oleks vähem lambaid, keda karjatada.

Seega, kui küsida endalt, kuidas sotsiaalsüsteemid kanepisuitsetamist mõjutavad, siis vastus on väga lihtne: kanep on kas seadusega keelatud ehk illegaalne taim või kanep on seaduse silmis hea laps ehk legaalne taim. Loomulikult leidub ka vahepealseid variante, kus kanepi kasutamine on seadusega piiratud või reguleeritud, aga idee on selles, et sotsiaalsüsteemid – seadused, poliitika ja majandus – mõjutavad otseselt kanepi kasutamist positiivses või negatiivses suunas. Minu seisukoht on see, et praegu on seadused liiga mustvalged ning arenguruumi on selles osas veel küllaga. Teisisõnu, kanepiaktivistidel on tööpõld suur ja lai.

Lisaks võib veel küsida küsimuse, kuidas mõjutab kanepisuitsetamine ühiskonda – kultuuri ja sotsiaalsüsteeme. Oleneb jällegi, millisest otsast vaadata. Kes tahavad hoida ühiskonda muutumatuna, nendele on kindlasti negatiivne; kes soovivad kultuuri, kunsti ja sotsiaalsüsteemide arengut, neile positiivne.

Lõpetuseks

Isegi kui kanepisuitsetamine ei ole pikemas perspektiivis inimesele tervislikum ja ühiskonnale kasulikum kui muude mõnuainete kasutamine, siis ehk täidab see tänapäeval ja tulevikus teatud vaheetapi rolli meeleseisundite kunstist-teadusest teadlikuks saamises. Ja miks siis ikkagi india pühamehed suitsetavad? Eks ikka sellepärast, et sansaarast ehk taaskehastumisest vabaneda. Lihtsalt nende müüti või meetodite hulka kuulub kanepisuitsetamine, nii nagu kristlaste müüti kuulub näiteks veinijoomine. Ja samal ajal tuleb mõista, et igal religiooni või spirituaalsuse arenguastmel on omad varjuküljed, mida veel ei nähta ning mis tulevad nähtavale alles järgmistes arenguastmetes. Teisisõnu, näiteks suitsetamisest, veinijoomisest, elevantide pidamisest ja samasooliste kooselu vastuseisust ei sõltu mokša või “taevasse saamine”. Saab ka täitsa ilma nendeta kirjeldamatu vabaduseni jõuda.

Illimar Kaasiku

Vaata ka Illimari blogi.

Fotod: Ivonne Veith

Loe lisaks teiste integralistide arvamusi kanepi teemal Ken Wilberi lehelt.

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.