“Ma kirjutasin selle artikli oma sõprade ja pereliikmete jaoks, et neile selgitada, miks uusim Facebooki privaatsuseeskiri on kasutajale tõeliselt kahjulik. Ehk on sellest artiklist ka sinule abi,” kirjutab õpetaja ja koolitaja Salim Virani põhjalikus ülevaates, mille tõlkis eesti keelde portaal Alkeemia. Kasutatud allikad – ja sammud Facebookist korrektselt lahkumiseks – on esitatud artikli lõpus.

“Ja muide, ma tahtsin sinult küsida, miks sa Facebookist lahkusid,” on see süüdlaslik ja vastumeelne küsimus, mida ma nüüdsel ajal sageli kuulen. Me kõik otsekui teame tegelikult, et Facebook on kahjulik, aga ei taha seda päriselt endale tunnistada.

Ma olen olnud suur Facebooki pooldaja – olin oma suhtlusringkonnas üks esimesi, kes kuulutas kõigile juba 2006. aastal, kui suurepärane vahend on Facebook kõigi oma sõprade tegemistega kursis püsimiseks. Ma veensin Facebookiga liituma oma ema, vendi ja veel umbes 20 inimest. Õpetasin isegi Facebooki vahendusel turundust ühes Suurbritannia suurimas tehnoloogiaalases haridusprojektis nimega Digital Business Academy. Olen ühtlasi asjatundja nii arvutite kui ka turunduse alal, seega oskan ma Facebookiga kaasnevaid tagajärgi aimata, aga seni polnud need mulle muret valmistanud. Olen tegelikult seni suhtunud üpriski halvustavalt neisse inimestesse, kes väldivad Facebookiga liitumist andmekaitse küsimuse ettekäändel.

Lihtsalt kontrollin…

Otsustasin pühade ajal kulutada paar minutit Facebooki uue privaatsuseeskirja muutuse lugemisele ning tegin seda ettevaatliku ja kergelt skeptilise suhtumisega. Kuna kõigele lisaks puudutas see muutus ka meie finants- ja elukohaandmeid, andis see pisut põhjust muretsemiseks. Tuli aga välja, et see, mida kahtlustasin, oli tõeks saanud juba kaks aastat tagasi! Neist paarist minutist lugemisest sai paar päeva. Jätsin põgusa uurimise järel kõrvale mitmed punktid, mida võib põhjendada kui tehniliselt vastuvõetavaid – või siis tehniliselt laisku – uuendusi, näiteks kõikvõimalike liigsete Androidi rakenduste lubamist. Kuid sellest hoolimata jätkus lugemismaterjali hulganisti ja ma käsitlesin kõiki esitatud fakte lähtudes sellest, mis on mulle teadaolevalt tavapraktikaks igasuguses andmepõhises turunduses.

30. jaanuaril käiku minev privaatsustingimuste muudatus aga tekitab minus hirmu.

Facebookil on alati olnud teiste tehnoloogiafirmadega võrreldes pisut halvem maine, kui asi puudutab privaatsete isikuandmete haldamist, aga nüüd on nende tegevus tõusnud täiesti omaette tasemele. Facebookist lahkumine pole meie jaoks vajalik mitte ainult enda, vaid ka oma sõprade ja pereliikmete kaitsmiseks. Praegu võibki käes olla see punkt, kust enam tagasi pöörduda ei saa – kuid meil pole veel liiga hilja ohjad taas enda kätte haarata.

Lühike loetelu Facebooki tegemistest

Probleem pole vaid selles infos, mille kohta Facebook on ametlikult öelnud, et seda sinult kogub ja enda tarbeks kasutab, vaid kõiges selles, mida Facebook öelnud pole, aga ikkagi teeb – nimelt on Facebook loonud endale kasutustingimustes soodsad seaduslüngad ja sageli lihtsalt taganeb oma sõnast. Me ei pea tingimuste muutustega nõustumiseks isegi enam kuskil klikkima. Facebook võib oma privaatsuseeskirja niisama muuta ja seni kui sa Facebooki edasi kasutad, oled vaikimisi kõigi nende muutustega ka nõus. Oih!

Facebook ei taga sinu andmete mingisugust kaitset ega anonüümsust, ükskõik kui palju sa ka oma privaatsusseadeid ei karmistaks. See kõik on vaid suitsukate. Tegelikult leiab pidevalt aset sinu privaatsuse tõsine rikkumine, sealhulgas sinu soovitatud toodete info müümine reklaamifirmadele ja poliitikutele, kõigi sinu internetis külastatud veebilehtede üle arve pidamine või sinu sõprade andmete kasutamine selleks, et sinu kohta privaatset infot välja õngitseda – seda kõike ei ole sul võimalik välja lülitada.

Facebook edastab su andmed rakenduste kasutamise teel “kolmandatele isikutele” ja väidab siis, et seda oled teinud sina, mitte nemad. Iga kord, kui mõnda rakendust kasutad, lubad sa Facebookil seeläbi vältida privaatsuseeskirja sinu ja su sõprade suhtes. See olukord sarnaneb pisut sellega, kui mu vend lapsena minu käest kinni haaras, mind sellega lõi ja küsis: “Miks sa ennast lööd?” Seejärel ütles ta emale, et tema polnud milleski süüdi.

Alles asja lähemalt uurides avastasin ma, kui ulatuslik on Facebooki luuretegevus -kontrollisin seda kõike ka suurte usaldusväärse uudiseallikate, teaduslike uurimuste ja avaldatud artiklite põhjal, mille paikapidavust oli põhjalikult kinnitatud. Kui kogu see info kokku võtta, kõlab asi lausa hullumeelselt!

• Facebook on võltsinud toodete soovitusi sinult ja su sõpradelt ning jätkab seda ka edaspidi – ega avalda seda sulle kunagi.
• Kui näed kuskil netis “meeldib” nuppu, siis peab Facebook arvet selle kohta, et sa parajasti seda veebilehte külastad. Facebook salvestab selle lehe kohta käivad võtmesõnad ja seostab need sinuga. Facebook teab, kui palju aega sa kulutad erinevate lehtede ja teemade lugemiseks.
• Facebook loeb su erasõnumeid ja kõigi sinu poolt privaatselt edasi saadetud linkide sisu.
• Facebook on kasutusele võtnud funktsioonid, mis võivad sisse lülitada su mobiili mikrofoni – ja tuginedes Facebooki minevikule privaatsusseadete muutmisega võib audiojärelevalve alata ilma sinu teadmiseta.
• Facebook võib kasutada näotuvastustarkvara, et jälgida sinu asukohta piltide abil – isegi nende piltide, mida sa ise Facebooki üles ei lae (kõigile mobiiliga tehtud piltidele on alati vaikimisi lisatud aeg, kuupäev ja GPS-koordinaadid).
• Facebook on kasutanud pealekaebajate kampaaniaid, et meelitada kasutajate sõpru avaldama nende kohta sellist infot, mida nad tahtsid privaatseks jätta.
• Facebook kasutab sinu kohta kogutud tohutut andmehulka, sealhulgas sinu meeldimisi, loetud lehekülgi ja trükitud teksti (isegi sellist, mida sa ei postita), et koostada sinu isiku kohta ülitäpseid mudeleid – isegi kui oled meelega püüdnud sellist infot salajas hoida. Turunduses on juba aastakümneid kasutatud statistilisi meetodeid, mis leiavad vastastikuseid seoseid inimese käitumise ja nende iseloomulike joonte vahel. Isegi kui sa pole Facebooki midagi postitanud, on neil võimalik vaevata välja selgitada sinu vanus, sugu, seksuaalne orientatsioon ja poliitilised vaated. Kui sa kirjutad postituse, siis tuletatakse sellest veelgi rohkem. Seejärel avaldatakse see info pankadele, kindlustusfirmadele, valitsusele ja mõistagi ka reklaamifirmadele.

“Mul pole midagi varjata”

Paljud inimesed ei olegi sellepärast eriti mures, sest arvavad, et neil pole midagi varjata. Miks peaks keegi hoolima minu tegemistest? Miks peaksin ma sellepärast muretsema? Ma ei tee ju midagi valesti.

Üks kõige ilmsemaid probleeme seisneb siinkohal kindlustusfirmades. Kõiki neid sinu kohta kogutud andmeid kasutatakse su tuleviku ennustamiseks. Nüüdseks on üpris tuntuks saanud lugu ühest lapseootel teismelisest, kelle raseduse avalikustas tema vanematele poekett Target, mis pärast tüdruku ostuandmete analüüsimist – mahukamad käekotid, peavalutabletid, salvrätikud – saatis talle sellekohase õnnitlussõnumi, mille sai kätte hoopis tema teadmatuses isa. Oih!

Sama tehakse ka sinu puhul ja igasugune info võidakse avaldada mis tahes firmale ilma sinu sõnaõiguseta.

Järgneb tõlgitud väljavõte Facebooki kasutustingimustest (mitte privaatsuseeskirjast – näed, kuidas nad on selle sõnastanud?):

Kasutajana annate meile loa kasutada teie nime, profiilipilti, postitusi ja muud informatsiooni seoses igasuguse meie vahendatava kaubandusliku, sponsoreeritud või muu sarnase reklaamiga (näiteks mõne teie lemmikfirma omaga).

Ja hiljem samas dokumendis:

Peame “informatsiooni” all silmas fakte ja muud teie kohta käivat teavet, sealhulgas teiste Facebookiga kokku puutuvate kasutajate ja mittekasutajate tegevust.

Seega kuulub selle info hulka kõik, mida nad sinu kohta koguvad, aga ühtlasi mainimata jätavad – kõik see, mida oled netist lugenud; kõik, mida keegi on sinu kohta kunagi postitanud; kõik sinu privaatsed finantstehingud.

Ja sinu andmeid hakatakse seostama su sõprade omaga, et muuta need mudelid veelgi täpsemaks. Küsimus pole ainult sinus ja su andmetes, vaid selles, mida kõigi nende andmetega kokkuvõttes tehakse.

Probleem pole selles, nagu meil oleks midagi varjata, vaid meie jaoks oluliste vabaduste ja õiguste säilitamises – meil on õigus privaatsusele ja sõnaõigus meie kohta käiva informatsiooni kasutamise küsimuses. Facebooki kasutamisega loobume neist õigustest igaveseks.

Kui oled kunagi tunnistanud Facebooki erasõnumi kaudu midagi ebaseaduslikku või isegi maininud mõne poliitilise kallaku toetamist, võidakse seda tulevikus sinu vastu kasutada, eriti mõne teise riigi valitsuse poolt. Võid end järsku leida vahistatuna, sest olid valel ajal vales kohas, või siis kutsutakse sind ühel päeval lennujaamas turvakontrollis kõrvale ja seisadki silmitsi vangistusega, sest avaldasid kellelegi oma viie aasta vanuse teo, mida selle riigi valitsus ebaseaduslikuks peab. Ühe New Yorgi koomiku koju tungis lausa politsei eriüksus, sest mees oli Facebooki üles pannud naljatleva postituse. Õiguskaitseorganid tegutsevad sageli ennatlikult ja sina annad neile muudkui rohkem võimu ning suurema võimaluse eksimiseks. Sa sisuliselt laadid nende relvad, osutad püssitoru enda pea suunas ja ulatad need igale sügeleva päästikusõrmega “seaduskaitsjale”, kes on valmis sinu andmeid ostma.

Valitsuse jälgimistegevusest ei pea siinkohal rääkima vaid hüpoteetilises võtmes. Üks peamisi Facebooki investoreid – firma nimega Greylock – omab juhtkonnas sidemeid CIA investeeringufirmaga In-Q-Tel. Firma veebilehe kohaselt tegelevad nad “tipptasemel tehnoloogia toetamisega, aitamaks Luure Keskagentuuril ja teistel Ühendriikide luureorganitel oma missiooni edukalt täita.” Ja kui sa veel kuulnud pole, avaldati mõni aeg tagasi, et Facebooki andmeid edastatakse otse PRISM-i luureprogrammi käsutusse.

Isikuandmete vahendajad  

Ja nagu ma käesolevas artiklis hiljem selgitan, leiab enamik sellisest informatsioonist nagunii ühel hetkel tee avalikkuseni. Meil pole vaja karta mingeid siseriiklike julgeolekuagentuuride luureprogramme, sest turundusandmete kogumisega tegelevad firmad kõrvaldavad ise kõigi su andmete anonüümsuse ning müüvad seda edasi üha uuesti ja uuesti. Seda tehakse süsteemselt ja automaatselt ning selle jaoks on loodud terve tööstusharu. Tarbijaandmete ostmiseks ja müümiseks on olemas turukeskkonnad, mis said alguse krediidiagentuuride ja otsepostifirmadena, ning kasvasid veelgi suuremaks, kui Internet Exploreri hiilgeajal hakkas hoogu võtma veebilehitsejate tööriistaribade arendamine – ja nüüd on nende firmade käsutuses rohkem teavet kui iialgi varem. Üheks hiljutiseks näiteks on RapLeaf, mis kogus ja avaldas isikuandmeid, sealhulgas ka Facebooki ja MySpace’i kasutajatunnuseid. Pärast asja ilmsikstulekut ning suurt avalikkuse pahameelt lõpetasid nad tegevuse, aga kahju oli selleks ajaks juba tehtud. Mitmed teised firmad aga pääsesid sarnasest halvast reklaamist ja jätkasid endistviisi tegutsemist. Probleem pole selles, kuidas turundusfirmad sinu jaoks reklaame valivad, vaid selles, et nende valikute tegemiseks ostetakse ja müüakse sinu isikuandmeid.

Kuhu sa tulevikus reisida kavatsed? Kas usaldaksid oma sihtkoha õiguskaitseorganitele enda kohta käivat teavet? Sest nemadki ostavad seda agaralt.

Sinu sõnumite vaheltlõikamine

Selle küsimuse pärast muretsemiseks ei pea olema mingi vandenõuteoreetik. Mark Zuckerberg ise on avalikult ja järjepidevalt investoritele oma kavatsused teatavaks teinud:

1) Saada igasuguse isikliku suhtumise vahendajaks.

Seepärast lõigi Facebook endale Messengeri ja ostis ära WhatsAppi, aga ärgem unustagem, et nad on püüdnud teha ka palju hullemat. Kui Facebook lõi oma e-maili rakenduse, kasutasid nad ühtlasi ära kõiki neid, kes oma Facebooki kontaktid üle tõid. Facebook tegi nii, et kõigi nende kasutajate @facebook.com aadress oleks vaikimisi seatud peamiseks meiliaadressiks. Miks? Selleks et su sõbrad saadaksid kirju hoopis su @facebook.com meiliaadressile ning Facebook saaks ligipääsu nende lugemiseks.

2) Aja jooksul igasugune isiklik suhtlemine avalikuks muuta.

Seepärast muutiski Facebook sammhaaval privaatsuse vaikeseaded avalikuks ja uute privaatsusseadete kasutamise üha keerulisemaks ning teeskleb nüüd, et nende uued tööriistad aitavad seda olukorda parandada.

Tegelikult on Facebookis aga hulgaliselt sinu privaatsust rikkuvaid elemente, mida sul pole võimalik välja lülitada. Muuhulgas lubad sa reklaamijatel kasutada oma soovitusi, mida oled sõpradele teinud, ning lased Facebookil jälgida sinu külastatud veebilehti ja koguda sinu kohta kõikvõimalikku infot. Sa ei saa seda kuidagi välja lülitada!

“Ma tahan teistega midagi jagada”

Isegi kui sul endal pole midagi varjata, pead sa muretsema ka vastupidise pärast – mida sellist on Facebook otsustanud varjata, mida sina tahaksid teistega jagada? Facebook nimelt filtreerib su postitusi.

Kuulen lauset: “Ja muide, ma tahtsin sinult küsida, miks sa Facebookist lahkusid,” tavaliselt pärast umbes midagi sellist: “Kas sa ei näinud mu eelmise nädala postitust?”

Kui ka sinul on sarnane vestlus olnud, siis oled kindlasti märganud suurt lahknevust selle vahel, mida sa Facebooki kasutamisest eeldad ja mis seal tegelikult juhtub. Lühidalt öeldes filtreerib Facebook su postitusi selle põhjal, kas inimesed kasutaksid Facebooki rohkem, kui nad seda postitust ei näeks.

Meile tundub, nagu Facebook oleks ainus moodus inimestega kontaktis püsimiseks – piltide ja kommentaaride postitamise teel. Näib, nagu Facebooki kasutaksid kõik inimesed ja nende elust saab nõnda hea ülevaate.

Tegelikult ei näe paljusid su postitusi mitte keegi! Ja sinul jäävad nägemata ka teiste inimeste sõnumid. Isegi kui su sõprade postitused on sinule probleemideta näha, ei tähenda see, et ka sinu omad nendeni jõuavad.

Erasõnumid on samuti ebatõhusad. Kui palju vastuseta sõnumeid oled sa Facebookis saatnud? Kui paljudele Facebookis saadud sõnumitele unustad sa enda hinnangul vastata või oled täiesti kahe silma vahele jätnud? Kas sa niimoodi tahadki oma sõpru kohelda?

Facebook on tõeliselt ebausaldatav moodus teistega ühenduse pidamiseks.

Möödunud kuul lõpetasin ma Facebooki kasutamise sootuks. Juhtus midagi imelist – inimesed hakkasid mulle helistama ja me võisime tõeliselt suhelda. Mu pereliikmed pidasid minuga rohkem ühendust. Mu vend saatis mulle meili teel uudiseid. Sõbrad astusid minu poolt läbi lihtsalt tere ütlemiseks.

See oli vahelduseks nagu päris suhtlemine.

Poliitiline tsensuur

Facebook blokeerib poliitilise sisuga postitusi, mida nad ei poolda. Facebook blokeeris näiteks postitusi, mis käisid Fergussoni protestide ja teiste poliitiliste meeleavalduste kohta. Kui Zuckerberg läks väidetavalt pisut arust ära ja keelas sõna “privaatsus” kasutamise Facebooki juhatuse koosolekutel, siis keelati see sõna ka kõigist Facebooki postitustest. Kas said äsja veateate “sobimatu sisuga” postituse kohta? Hästi, olgu siis peale. Aga kelle jaoks sobimatu?

Me ei tohiks ometi üllatuda, et Facebook pole neutraalne suhtlusplatvorm – peame endale teadvustama selle veebilehe taga olevate inimeste tegelikke eesmärke. Zuckerberg on oma kavatsuste suhtes alati avameelne olnud. Sama käib ka Facebooki juhatuse ühe tähtsaima liikme, poliitiliselt konservatiivse hoiakuga Peter Thieli kohta. Nooremana kirjutas ta raamatu, mis ründas Stanfordis esinevat kultuurilist mitmekesisust, ning nüüd edendab ta teooriat nimega mimeetiline iha, mis suudab teiste positiivsete asjade hulgas kasutada ka inimeste suhtlusringkonda nende soovide ja kavatsustega manipuleerimiseks. Ma olen küll Thieli austaja, kui asi puudutab uute firmade asutamist, aga me unustame sageli, et kõigi teiste teadmised ei pruugi meie omadega ühtida.

Facebook on läinud isegi nii kaugele, et laseb poliitilistel organisatsioonidel sinu suhtlust tõkestada. Vaja läheb vaid seda, et paar inimest märgiksid sama uudiseartikli solvavaks, ning see artikkel kaob kohe kõigi kasutajate uudistevoost. Seda süsteemi sageli kuritarvitatakse, sest nõnda on võimalik takistada mis tahes artiklil Facebookis ilmumast, kui vaid lasta paaril sõbral see solvavaks tähistada. Odav ja kerge tsensuur.

Kõik see osutab faktile, et Facebook on halb vahend suhtlemaks inimestega, kes on sinu jaoks tähtsad. Sinu harjumus Facebooki kasutada tähendab, et ka teised inimesed on sunnitud Facebookist sõltuma.

Tegu on tõelise nõiaringiga.

Tegelikult kahjustab Facebook sinu suhteid paljude teistega, sest sa küll arvad, et oled nendega ühenduses, aga tegelikult see nii pole. Parimal juhul oled sa ühenduses oma sõprade filtreeritud versiooniga. Kõik need sõprussuhted kaovad ajapikku, samas kui nende koha hõivavad sinu suhted inimestega, kes teevad “Facebooki-sõbralikke” postitusi.

Facebook mitte ainult ei taha lugeda kogu sinu suhtlust, vaid seda ka kontrollida.

Sõprade peale kaebamine

Isegi kui kõik see on sinu jaoks põhimõtteliselt vastuvõetav, sunnid sa Facebooki kasutades ka oma sõpru ja pereliikmeid samasuguste tingimustega leppima – ja isegi kõiki neid, kes Facebooki ei kasuta või on läinud niikaugele, et kasutavad valenimesid.

Kui oled kunagi kasutanud Facebooki kontaktide sünkroonimise funktsiooni või kasutanud Facebooki mobiiltelefonis, siis on Facebook saanud endale sinu täieliku kontaktide nimekirja. Inimeste päris nimed, mobiilinumbrid, aadressid, e-mailid – kogu kupatuse. Facebook kasutab seda infot, et luua “variprofiil” sinu tuttavatest, kes Facebooki ei kasuta. Facebooki kasutamist vältivad inimesed kogevad seda sageli siis, kui saavad Facebookilt e-kirju, mis sisaldavad nende isiklikku informatsiooni. Facebooki kasutavad inimesed kogevad seda siis, kui laadivad üles pildi mõnest inimesest, kes Facebooki ei kasuta, aga kes pildil siiski automaatselt tag’itakse. Mu sõbral ei ole Facebookis profiili, aga kuna mina ja paar mu sõpra kasutasime mobiilis Facebooki, on Facebookil olemas nüüd tema nimi ja kontaktinfo ning lisaks teab Facebook, kes on tema sõbrad, sest Facebook näeb teda nende inimeste aadressiraamatus ja kõnelogis. Vaja on vaid üles laadida paar pilti selle inimese näoga ja kogu moos – nüüd on võimalik teda tuvastada ka piltide järgi ning piltide asukohaandmed lisatakse tema variprofiili. Ka paljud teised Facebooki kasutatavad meetodid töötavad variprofiilide puhul. Kõigele lisaks võib Facebook sellise inimese kohta väga täpselt paljutki oletada, tuginedes tema sõprade ühistele statistilistele joontele.

Sisuliselt oleme seega kõik kaevanud oma sõprade peale, kes tahtsid privaatsust säilitada. Facebook on sind ninapidi vedanud.

Kuid Facebooki salakavalus küündib veelgi kaugemale.

“Privaatsus” ei kehti Facebooki kogutava teabe puhul

Sarnaselt inimeste variprofiilidega võib Facebook “meeldimist oletada“, tuginedes muule infole, mille on sinu kohta kogunud, näiteks sellele, milliseid lehti sa kõikjal internetis külastad või mida sa teed nende rakendustega, mille vahendusel sa Facebooki sisse logid. Võid seda kutsuda näiteks “varimeeldimiseks”. See võimaldab Facebookil müüa sind veelgi rohkematele reklaamijatele.

On juba põhjalikult kinnitatud, et Facebook sedalaadi infot kogub. See “varimeeldimise” võte on lihtsalt andmebaasipõhise turunduse kasutatav levinud statistiline meetod. Kui sa mingi teema kohta palju loed, siis tõenäoliselt huvitab sind see teema – lihtne loogika. Sarnaseid võtteid on turunduses kasutatud alates 1980ndatest ja nende läbiviimiseks võib palgata kasvõi ülikoolide statistikatudengeid, kuigi arusaadavalt võtab Facebook tööle ainult selle ala parimaid ning püüab samal eesmärgil välja töötada ka ülimoodsat tehisintellekti. Euroopas on Facebook seadusega kohustatud jagama üksikasjalikult kogu teavet, mida on kasutajate kohta kogunud, aga keeldub seda tegemast. Sellest tulenevalt on nende vastu esitatud ka grupihagi.

Loa andmine

Facebook kasutab tõelist ümberdefineeritud sõnade rägastikku, mille hulka kuuluvad näiteks “informatsioon,” “sisu” ja “andmed”. Tänu sellele lubad sa Facebookil koguda enda kohta kõikvõimalikku infot ja avaldada see reklaamifirmadele. Nad küll väidavad, et teevad seda ainult sinu loal, aga “loa” definitsioon sisaldab ka mobiilirakenduste kasutamist ja kes teab mida veel.

Ja sina arvasid, et need Farmville’i teated olid tüütud. Iga kord, kui sellist teadet näed, tähendab see, et teate saatnud sõber avaldas tahtmatult sinu informatsiooni kolmandatele isikutele.

Sisuliselt polegi tähtis, kas oled Facebookis märkinud millegi “ainult sõpradele” näitamiseks või mitte. Juba ainuüksi Facebookis olemisega kogutakse, seostatakse, jagatakse ja kasutatakse sinu kohta ülemäära palju informatsiooni.

Facebook väidab, et muudab kogutud info “anonüümseks”, aga tegelikult on anonüümsuse kõrvaldamiseks vajalik vaid üks lihtne samm. Suur osa neist anonüümsetest andmetest –  näiteks see, mida ja millal sa postitasid, sinust tehtud pildid, sinu asukoht mis tahes ajal – on paljudele firmadele täiesti piisavaks, et need anonüümsed andmed taas sinuga seostada ja seejärel edasi müüa.

Tagatipuks lubatakse kõigile Facebooki mobiilirakendustele täielik ligipääs su andmetele – koos sinu nime ja kõige muuga. Ja isegi kui sa Facebookis ühtegi rakendust ei kasuta, teevad su sõbrad seda ikka. Kui nemad rakendusi kasutavad, jagavad su sõbrad seega sinu eest kogu su infot. Sellise teabe kogumiseks on loodud terve omaette tööstusharu.

Mõnda asja ON küll võimalik nupuvajutusega välja lülitada, aga pea meeles, et see on vaid ajutine abivahend; Facebook on nimelt ka varem selliseid asju sind teavitamata tagasi sisse lülitanud. Kui Facebook asutati (ja tõenäoliselt ka siis, kui sellega liitusid), oli tegemist ilmselgelt turvalise kohaga, kus võisid asju jagada ainult oma sõpradega. See oligi nende suur lubadus. Ajapikku muutsid nad privaatsusseadete vaikeseisundi avalikuks, mis tähendab, et kui tahtsid endiselt Facebooki kasutada vaid sõpradega suhtlemiseks, pidid sa käsitsi leidma ja muutma vähemalt sada seadistust mitmel varjatud lehel. Siis hakkas Facebook neid seadeid üldse kõrvaldama ja sundis info avalikuks – kasutaja tahtmisest hoolimata.

Miks sa ikka veel ennast lööd? 🙂

Sinu soovituste müümine ilma sinu nõusolekuta

Oled ehk märganud Facebooki reklaame, mille all ilmuvad sinu sõprade soovitused. Põhimõtteliselt annab Facebook reklaamifirmadele õiguse kasutada sind kui enda esindajat, aga sul endal pole selle üle mingit kontrolli. Ja see ei sõltu ka sellest, kas oled päriselt mõnele meeldimise nupule vajutanud või mitte. On esinenud ehtsaid juhtumeid, kus taimetoitlased soovitavad sõpradele McDonald’sit, pikas õnnelikus abielus olev naine soovitab sõpradele kohtingulehte ja oli isegi üks noor poiss, kes soovitas omaenda emale seksiklubi!

Need näited olid niivõrd piinlikud, et asjaosalised said paratamatult ka ise sellest teada, kui inimesed neile helistasid. Kuid enamasti ei avasta väidetava soovituse teinud inimesed ise neid soovitusi kunagi – teised lihtsalt eeldavad, et see on tõsi. See on aga veelgi hirmutavam mõte, sest Facebooki kasutatakse ulatuslikult poliitiliseks reklaamiks ja mitmete toodete soovitamiseks. Näiteks teavad mu tuttavad, et olen varem kogunud raha vähihaigete laste toetuseks, seega ei pruugi nad üllatuda, kui näevad reklaami, mille all ma soovitan kristlikku abiprogrammi Aafrikas kannatavate laste toetuseks. Kuid ma toetan kategooriliselt ainult programme, millel pole mingeid religioosseid sidemeid, sest viimased aitavad tõestatult eelkõige neid inimesi, kes usku pööravad. Mis veelgi hullem, paljud inimesed võivad nende valede soovituste põhjal teha järeldusi mu usulise kuuluvuse kohta. Ja ärge hakake üldse rääkima kõigist neist ülespuhutud uutest ettevõtetest, mida ma sugugi heaks ei kiida!

Sõprade usalduse kuritarvitamine

Meil pole aimugi, kas meie soovitust kasutatakse meie nime all mingi kahtlase kraami müümiseks. Ma ei taha mõeldagi, et mu ema raiskab raha millegi sellise ostmisele, mida ma tema arvates soovitasin, või et mu ettevõtete käivitamise firma kliendid näevad kasutute toodete reklaame, mille all ilutseb minu pilt.

Facebooki kasutamine tähendab, et sellised asjad juhtuvad alatasa. Reklaamifirmad võivad andmevahendajatelt osta sinu informatsiooni ja soovitusi Facebookis. Sina ei saa sellest kunagi teada ega ole võimeline selle juhtumist takistama.

Uusim privaatsusmuudatus

Lõpetuseks tahaksin ma selgitada, kuidas see uusim privaatsusmuudatus teeb kõik palju hullemaks ja haarab võimu veelgi rohkem sinu käest ära, kui Facebooki edasi kasutad.

Facebook tahab arvet pidada sinu ostude kohta ja kogub sinu finantsinformatsiooni, sealhulgas ka pangakonto- ja krediitkaardinumbreid. Oled sellega uusimate kasutustingimuste kohaselt juba nõustunud. Facebook on juba hakanud jagama andmeid MasterCardiga. Nad kasutavad fakti, et sa oled endiselt Facebooki kasutaja, kui sinupoolset “luba” sõlmida lepinguid kõikvõimalike pankade ja finantsasutustega, et saada nende käest sinu andmeid. Facebook küll kutsub seda anonüümseks, aga sarnaselt sellega, kuidas nad meelitavad su sõpru avaldama sinu andmeid kolmandate isikute rakenduste vahendusel, loovad nad ka siinkohal enda huvides seaduselünki.

Lisaks tahab Facebook jälgida su mobiilis sisalduva GPS-i abil sinu asukohta igal pool ja igal ajal. Facebook teab täpselt, kellega sa koos aega veedad. Nad teavad sinu igapäevaseid harjumusi ja isegi seda, kui sa töölt haiguspäeva võtad, aga tegelikult hoopis bowling‘ut mängima lähed. “Salile meeldib pärastlõunal käia bowlingusaalis Secret Lanes.” Facebook teab, kui sa liitud sõltlaste toetusgrupiga, lähed psühhiaatri juurde, külastad selgeltnägijat või käid armukese pool. Facebook teab, kui sageli sa oled käinud arsti juures või haiglas, ning võib seda infot jagada sinu tulevaste kindlustusandja või tööandjaga. Facebook teab, kui sa salaja tööd otsid, ning edastab sinu “soovitused” tööportaalide kohta su sõpradele ja kolleegidele – ja sinu kavatsus saabki paljastatud.

Facebook saab teada kõik, mida on vähegi võimalik välja lugeda sinu asukohast, ning kasutab seda, kuidas ise tahab, et selle info pealt teenida.

Ja see kõik kehtib tagasiulatuvalt. Kui sa kasutad Facebooki ka pärast käesoleva aasta 30. jaanuari, ei peata miski neid ligi pääsemast kõigile su eelnevatele asukoha- ja finantsandmetele. Facebook saab kätte su varasemad asukohaandmed sellest, kui su sõbrad sinuga ühendust võtsid, nagu ka piltidel leiduvatest GPS-andmetest. Facebook saab kätte ka sinu vanad finantsandmed. See piinlik ravim, mille sa krediitkaardiga viis aastat tagasi ostsid, lisatakse su profiilile ja Facebook kasutab seda teavet oma äranägemise järgi. Seda infot müüakse üha uuesti ja uuesti ning tõenäoliselt kasutatakse seda millalgi sinu vastu. Seda infot jagatakse valitsustega ja see on vabalt kättesaadav mitmetelt kolmandatelt firmadelt, kes ei tegele millegi muu kui isiklike andmete müügiga ja kõrvaldavad pöördumatult su privaatsuse.

Nüüd on see pöördumatu

Asukoha- ja finantsandmed pole mitte ainult väga delikaatsed, vaid võimaldavad ka kolmandatel isikutel sinu kohta käivat anonüümset informatsiooni avalikustada. See annab neile osapooltele tohutu võimu koguda sinu kohta igasugust saadaolevat informatsiooni, sealhulgas ka tuletatud infot, mida sa pole kunagi avaldanud. Sellises olukorras oleks ka Facebookil endal raske säilitada oma andmete privaatsust – mitte et see neid huvitaks.

See on ennenägematu asjade käik. Ja just nagu sa poleks 2009. aastal selle lehega liitudes iial osanud arvata, et Facebook müüb teistele sinu soovitusi, on nüüd juba liiga raske ennustada, mida Facebook ja need andmete edasimüüjad oma võimuga teevad.

See on lihtsalt Facebooki ärimudeli tagajärg. Facebook parseldab sind teistele, sest täpselt nii nad raha teenivadki. Ja nad on investorite suure surve all, et veelgi rohkem raha teha.

Mida saad sina ette võtta? Facebook annab sulle kaks võimalust: lepi selle kõigega või astu Facebooki bussilt maha.

Tõtt-öelda on see buss muutunud pisut valjuks, tüütuks ja haisvaks, kas pole? Ja pilet on üleüldse liiga kallis. Teate, ma pole sugugi kindel, et buss ikka õiges suunas sõidab…

Kuidas sellest segadusest välja tulla

Paari aasta taguse USA föderaalse kaubanduskomisjoni kohtulahendi kohaselt, mis väljastati pärast seda, kui Ühendriikide valitsus kaebas Facebooki kohtusse privaatsuse kaitse tagamise küsimuses, on Facebook “sunnitud takistama igasuguse ligipääsu kasutaja andmetele 30 päeva pärast seda, kui kasutaja on oma konto kustutanud.”

Seda on võimalik mitmeti tõlgendada. Mõned väidavad, et iga tehtud postitus tuleb ise käsitsi kustutada, samas kui teised arvavad, et piisab vaid konto kustutamisest, ning kolmandad ütlevad, et andmed jäetakse nagunii alles – sina saad vaid lõpetada Facebookiga rohkemate andmete jagamise.

Mina teen ettevaatuse huvides mõlemat. Saadaval on paar kasulikku brauserilisandit, mis kustutavad su postitused ükshaaval. Kasutan üht sellist praegu ka ise, aga selle jooksutamine nõuab pisut järelevalvet. Siin on paar suurepärast juhist oma konto püsivaks kustutamiseks, kui Facebook püüab sind vargsi suunata hoopis kontot deaktiveerima.

Siis on küsimus veel kõigis neis mobiilirakendustes, mida sa oled kasutanud. See on üks Facebooki parimaid vahendeid seadusest möödahiilimiseks, sest nad ei suuda enda sõnul kontrollida, mida rakendused su andmetega teevad, kui oled ise andmed sisestanud. Seega salvestasin ma seadete lehekülje, mis näitab, milliseid rakendusi ma olen oma kõvakettal kasutanud, ning eemaldasin käsitsi ligipääsu neile kõigile. Kõigil neil rakendustel olid oma privaatsustingimused – enamik neist olid täiesti lootusetud, mis sätestasid piiramatuid õigusi minu andmetele, seega ma lihtsalt kustutasin need ja läksin eluga edasi.

Takistamaks Facebookil jälgimast seda, mida ma netis loen (Facebook teeb seda isegi siis, kui sul pole kasutajaprofiili), installisin ma programmi nimega Ghostery.Mulle on öeldud, et Ghostery pakub reklaamivõrgustikele sinu informatsiooni, kui käivitad GhostRanki funktsiooni, ning mul on soovitatud selle asemel kasutada programme Privacy Badger või disconnect.me. (Ja kui sa juba sellega tegeled, on EFF (Electronic Frontier Foundation) valmistanud ühe suurepärase lisandi, mis valib automaatselt kõige ohutuma veebiühenduse ning muudab seeläbi valitsuste ja interneti teenusepakkujate jaoks raskemaks sinu netitegevuse jälgimise.)

FroxtBoxi tasuta prooviversioon paistab vägagi edukalt salvestavat kõik mu Facebooki pildid ja videod. Muu informatsiooni tarbeks kasutasin ma Facebooki arhiivi, mis on valitav üldseadete alt. (See võimaldab ka piltide säilitamist, aga mitte täissuuruses.)

Laadisin alla ka oma sõprade lehekülje – lihtsalt liikusin lehe allserva, et kõigi profiil kenasti kuvataks, ning siis vajutasin File -> Save. (Tõtt-öelda pole mul seni seda faili vaja olnud.)

Kaalusin mitmeid alternatiive Facebookile ja võin lõpuks otsustada Diasporakasuks, aga e-mail ja mobiiltelefon on tegelikult olnud palju paremad! Pärast kuu aega Facebookist eemalolekut ei tunne ma mingit vajadust mingi otsese asenduse järele. Mobiil – mis sa kostad? Kõigil on see juba olemas ja me unustame sageli, kuivõrd lihtne ja mugav on seda kasutada. Näen küll endisest vähem pilte, aga räägin seevastu inimestega päriselt.

Kui teil on mõni teine idee või soovitus, siis võtke palun ühendust. Ma näen seda kui vastutustundlikku sammu, et takistada endalt, oma perelt ja sõpradelt vabaduse röövimist ning isiklikele suhetele kannatuste põhjustamist.

Pidage meeles, et küsimus pole üksnes tehnilises pooles. Kui sa Facebooki kasutajaks edasi jääd, annad neile loa koguda ja kasutada sinu kohta käivat infot, sõltumata sellest, kas sa internetti kasutad või mitte. Ja kui sa Facebooki edasi kasutad, luuakse sinu kohta kogutud andmete abil mudelid ka sinu lähimatest sõpradest ja pereliikmetest – isegi neist, kes otsustasid Facebookist lahkuda.

Internet ei võrdu luuramisega

Lõpetuseks tahaksin öelda, et maailm on täis inimesi, kes ütlevad: “Midagi sellist ei juhtu iial,” aga kui see miski siiski juhtub, siis asendub see suhtumisega: “Me ei saa sinna midagi parata.” Saame küll. Internetil pole 50 aastat olnud mingit keskset juhtivat jõudu ja see on täis valikuvõimalusi, mille eesmärgiks on meie privaatsuse säilitamine. Meil on sõnaõigus öelda, millises maailmas soovime elada – kui ise selle nimel tegutseme. Lisaks võime aidata kõigil seda mõista ja aidata neil muuta oma valikud informeeritumaks.

Seda postitust on nüüdseks lugenud 300 000 inimest. See on positiivne märk, mis näitab, et võime end ise harida ja informeerida!

Palun jagage seda inimestega, kes on teie jaoks tähtsad. Kuid tõtt-öelda on selle postituse suurest populaarsusest hoolimata selge, et paljud inimesed teevad eeldusi selle sisu kohta. Lingi jagamine pole sama kui ise kellegagi sellest rääkimine.

Kui jõudsid lugemisega nii kaugele ja tahad seda kõike jagada mõne lähedasega, soovitan ma sul teha sama, nagu tegin mina – võta telefon ja helista.

Salim Virani

õpetaja, hariduse disainer, start-up’ide edendaja

Allikad ja lisalugemist: SAINTSAL, Alkeemia, EFF, PNAS, PNAS 2, Forbes, Washington Post, Wikipedia (kriitika Facebooki kohta), Stallman, Huffington Post, Telegraph, Hackread, Irish Times, CBC, Ars Technica, Spectrum, EFY Times, Ars Technica 2, Guardian, Guardian 2, Recode, New York Times Blogs, Geek Wire, Spectrum 2, Wired, Forbes 2, ZDNet, Guardian 3, Daily Emerald, New York Times, Harvard Blogs, Guardian 4, Deutsche Welle, Spiegel, BBC, PC World, New Yorker, Tom Pride Blog, TED Transcripts, Guardian 5, Recode 2, Forbes 3, Boingboing, Jason Lefkowitz, TechCrunch, The Age, PC World 2, Insure.com, Guardian 6, Pro Publica

Foto: depositphotos.com

Tõlkis Joonas Orav / Alkeemia