Varasuvisel loomade poegimise ajal sagenevad Eesti Loomakaitse Seltsile saabuvad teated abituna näivatest lindudest ja teistest metsloomadest, kellele paljudel juhtudel võib inimese abistamine tuua rohkem kahju kui  kasu. Vigastatud metslooma aitavad spetsialistid ja looduses vabalt elavat looma-lindu ei tohi endale koju viia. Seega soovitab Eesti Loomakaitse Selts enne metslooma abistamist veenduda abi vajalikkuses.

Loomapojad võivad looduses esmapilgul jätta abitu ja hüljatud mulje. Küll aga on see tihti vaid näiline, sest enamasti on nende vanemad inimese poolt ajutiselt eemale peletatud, söögiotsingutel või õpetavad oma linnulast lendama. Pikem peatumine leitud loomapoegade juures võib muuta olukorra pöördumatult halvemaks, kuna inimese juuresoleku tõttu võivad emaloomad oma pojad hüljata, röövloomad pesa rüüstata ning linnupojad pesast välja hüpata.

“Viies loomapoja või vigastatud metslooma, sh linnu endale koju, seab inimene looma edasise elu ohtu: loom võib surra nälja või stressi tagajärjel, ka ei suuda inimesega harjunud metsloomad sageli enam loodusesse naastes iseseisvalt hakkama saada,“ ütleb Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Merli Jürisoo ja lisab: “Kui just metsloom ei ole keset tiheda liiklusega tänavat, oleks kõige õigem temast eemalduda. Vigastatud või tänavale eksinud metsloomadest, sh lindudest soovitame teatada Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefonile 5267117 (E-R 9-17), kus aitame hinnata olukorra tõsidust ja anda edasised tegutsemisjuhised. Töövälisel ajal soovitame helistada Päästeametile telefoninumbril 112, looduskaitse all olevatest loomadest-lindudest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.“

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aastast tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine.

Allikas: Eesti Loomakaitse Selts

Foto: allaboutwildlife.com

Toimetas Mariann Joonas