Kolme USA ülikooli läbiviidud teadustöö kokkuvõtteks on järeldus, et planeet Maa on astunud uude väljasuremise ajastusse ning inimliik võib olla selle ajastu üks esimesi ohvreid. Stanfordi, Princetoni ja Berkeley teadlaste sõnul hävib selgroogsete liike 114 korda kiiremini kui normaalne. Üks uurimistööd läbiviinud teadlasi ütles: “Astume kuuendasse massilise väljasuremise ajastusse.“ Eelmine sellelaadne ajastu oli 65 miljonit aastat tagasi, kui suure tõenäosusega Maad tabanud meteoori tõttu surid välja dinosaurused.

Raporti kohaselt võib mesilaste tehtav taimede tolmeldamine kaduda vaid kolme inimpõlve jooksul. Kui samasugune trend jätkub, siis oleks inimliik üks esimesi, mis planeedilt kaob ning elu taastumine Maal võib võtta miljoneid aastaid. Teadlased jõudsid sellele hoiatavale järeldusele, vaadates selgroogsete väljasuremise kiirust ajaloo vältel. Alates aastast 1900 on Maa pealt kadunud enam kui 400 selgroogset looma – normaalsetes tingimustes võtaks nii suure hulga liikide väljasuremine aega kuni 10 000 aastat. Loomuliku populatsiooni vahetumise tõttu sureb 10 000 aasta jooksul välja umbes kaks liiki selgroogseid.

Liikide väljasuremise peamiseks põhjuseks on inimene. Uuring, mis avaldati teadusajakirjas Science Advances Journal, toob põhjuseks kliimamuutuse, keskkonnasaaste ja metsade kadumise. Inimtegevuse tagajärjel hävivad liikide elupaigad ning erinevad liigid satuvad paikadesse, kuhu need ei kuulu ning kus neist saavad kahjurid. Okeaania piirkonna troopilistel saartel on inimtegevuse tõttu viimase 2000 aasta jooksul hävinud ligi 1800 linnuliiki. Samuti arvatakse, et inimeste tõttu hävisid Austraalias mitmed suured imetajad, sealhulgas hiidvombat ja lihasööja känguru.

Võttes arvesse ökosüsteemide hävinemise “doomino-efekti“, võivad taimi tolmeldavad mesilased olla hävinud kolme inimpõlve jooksul. Liikide väljasuremine võib toimuda järkjärgulisemalt, kui see juhtus dinosauruste puhul – hinnanguliselt umbes 100 aasta vältel, kui selle ennetamiseks midagi ette ei võeta. Stanfordi ülikooli professor Paul Erlich rõhutab, et me saeme oksa, millel ise istume.

Organisatsiooni The International Union for Conservation of Nature (IUCN) sõnul liigub igal aastal vähemalt 50 loomaliiki lähemale väljasuremisele. Nende hinnangul on hävimisohus 41% kõigist veeloomadest ning 25% kõigist imetajatest. Üks sellistest loomadest on näiteks leemur. Nende elupaika Madagascari saart hävitatakse ebaseadusliku metsaraiega ning samuti kütitakse seda väikeimetajat sageli tolle liha pärast. IUCN hinnangul on viiendik leemuriliikidest „kriitiliselt ohustatud”.

Sarnaseid hoiatussõnumeid on edastanud ka teised teadlased. Eelmisel aastal tuli sarnase väitega avalikkuse ette Põhja-Carolina osariigi Duke’i ülikooli bioloog Stuart Pimm. Tema hinnangul on liikide väljasuremise kiirus enam kui 1000 korda normaalsest kiirem, mitte 114 korda, nagu on hinnanud viimase töö autorid.

Teadlaste sõnul on veel võimalik biomitmekesisuse dramaatilist vähenemist vältida intensiivsete loodushoiumeetmete rakendamisel, kuid tegutseda tuleb väga kiiresti. Selleks peaks erinevate riikide valitsused hakkame tegema  koostööd, et säilitada hävinevaid liike. Erlich sõnab: “Tõelise kuuenda väljasuremise ajastu vältimiseks vajame kiiret ja senisest olulisemalt intensiivsemat panust juba ohus olevate liikide säilitamiseks ning nende populatsiooni rõhumise leevendamist – eelkõige elupaikade hävitamise ja majandusliku kasu nimel üleekspluateerimise lõpetamist.“

Allikad: BBC, PBS, Science Mag, Telegraph

Vaata ka, millised on 10 praegu kõige suuremas väljasuremise ohus olevat loomaliiki.

Lisalugemist: Reuters, Independent, BizLife

Foto: Zac Noyle “Trash wave”

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.