Arheoloogid avastasid Sitsiilia kanalist suure Stonehenge’i meenutava kuju, mis esialgsetel hinnangutel on umbes 10 000 aastat vana. Selle loojateks peetakse iidset Vahemere piirkonnas elanud tsivilisatsiooni, kes tegeles kalanduse, koriluse ja küttimisega. Üleujutuse tõttu uppunud saarelt leitud kuju on tõstnud taas päevakorda vajaduse põhjalikumalt uurida veealuseid alasid, mis olid tuhandeid aastaid tagasi veel saared või osa maismaast.

Science Directis avaldatud raporti kohaselt leidsid arheoloogid Sitsiilia kanalist 40 meetri sügavuselt merest inimeste loodud 12-meetrise monoliidi. Kuju avastanud arheoloogide Zvi Ben-Avrahami ja Emanuele Lodolo sõnul on piklikus monumendis kolm auku, millest üks läbib kuju keskpunkti. Arheoloogid leidsid vaatlusele, morfoloogilisele analüüsile ja kaljujooniste analüüsile tuginedes, et tegu on kindlasti inimeste loodud kujuga. Praegu peetakse kõige tõenäolisemaks, et kuju loojad olid pärit iidsest tsivilisatsioonist, mis tegutses selles piirkonnas rohkem kui 10 000 aastat tagasi, kuid mille alad mattusid vee alla ulatusliku üleujutuse ajal, sest selles piirkonnas asus vulkaaniline saar  Pantelleria.

Arheoloogide sõnul võib Sitsiilia kanali juurest avastatud uppunud asustus märkimisväärselt suurendada nende teadmisi Vahemere madalikul elutsenud varasematest tsivilisatsioonidest ning muuta nende vaateid kiviaja elanike teadmiste kohta. Nimelt nõudis umbes 15 tonni kaaluv ühest kiviplokist tehtud monoliit ülitäpset lõikamistehnikat, vormi andmist, transportimist ja paigaldamist, mis annab nii mõndagi teada toonaste inimeste oskuste kohta.

Arheoloogide sõnul tuleb hiljutiste leidude valguses hüljata rannikualade küttidele-korilastele omistatud “tehnoloogilise primitiivsuse“ kuvand, mille kohaselt polnud meie esivanematel piisavalt teadmisi, oskusi ega tehnoloogiat, et kasutada mere ressursse või sooritada merereise. Praegu veel ei teata, mis oli selle monoliidi eesmärk, kuid kõige tõenäolisemalt oli tegu funktsionaalse ehitisega: näiteks võidi seda kasutada mingit tüüpi majaka või ankurdamise süsteemina.

Lisaks näitavad arheoloogide sõnul hiljutised leiud, kui vähe me teame varajastest tsivilisatsioonidest ning kui palju oleks võimalik avastada, kui asutaks uurima merepõhjas paiknevaid varajasi asumeid. Kuigi enamik meregeofüüsikuid ja arheolooge on mõistnud, et Vahemere piirkonna tsivilisatsioonide päritolu leidmiseks tuleb keskenduda nüüdseks uppunud aladele, on uurimistööd selles valdkonnas alles algusjärgus.

Allikad: International Business Times, Discovery News

Foto: inhabitat.com

Toimetas Allar Paljuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.