29. august 2015 kell 12:34
Muusikateadlane ja uue ühiskonna visionäär Saale Kareda alustab laupäeval, 5. septembril konverentside sarja, et kutsuda kokku hea tahte, avatud südamega, tasakaalukad ja julged inimesed, kes on valmis tegema koostööd paralleelsete struktuuride loomisel, mis toetaksid inimeste elukorraldust. Konverentside eesmärk on hoida visiooni inimväärse ühiskonna loomise võimalikkusest, tutvustada erinevaid uue ühiskonna kontseptsioone, anda strukturaalseid, süsteemseid ja praktilisi nõuandeid uute võrgustike loomisel ning esitleda juba toimivaid võrgustikke. Esimesel konverentsil astuvad üles Ülo Vooglaid, Merili Kukuškin ja Janika Veski, A’Luma DMA ning Saale Kareda.
Konverentsi sissejuhatuse ja viimase ettekande teeb Saale Kareda: “Inimväärne ja loodusest hooliv ühiskonna elukorraldus rajaneb kõige elava austusel, kõigi ühiskondlike protsesside läbipaistvusel ja konstruktiivsel koostööl. Inimväärse ühiskonna loomiseks tuleb tõmmata oma emotsionaalne energia välja vanadest süsteemidest ja luua uued elukorralduslikud struktuurid – paralleelselt n-ö vana süsteemi kõrvale. Uue elukorralduse loomine on võimalik siis, kui nn kriitiline hulk inimesi, kes on piisavalt kõrge teadlikkuse, läbinägemisvõime ja kompetentsusega, teevad selle otsuse üheskoos ning on koostöö- ja vastutusvõimelised. Seejuures tuleb meil lahendada küsimuste küsimus, kuidas ületada vastandumine ühiskonnas ilma ise vastandumata, sest niikaua kuni õnnestub inimesi üksteise vastu üles ässitada maailmavaatelistel, religioossetel, rahvuslikel jpt põhjustel, on väga raske ühineda ja luua uut elukorraldust.“
Meie rahva kõige targem ja avarapilgulisem ühiskonnateadlane Ülo Vooglaid saab täna 80-aastaseks. Vaatamata kõigele, mis ühiskonnas toimub, suudab Vooglaid hoida visiooni sellest, et saabub aeg, mil jälle hakatakse teenima rahvast, mitte ainult raha: “Teist Eestit ei ole ja seda ainukest tuleb hoida nagu silmatera. Mitte ükski häda ei saa olla nii suur, et see lööb rööpast välja. Vastupidi, nähtavasti oleme siis tegutsenud kehvasti ja tuleb tegutseda paremini, süsteemsemalt.“ Oma ettekandes “Riik kui narratiiv“ räägib Ülo Vooglaid ühiskonnas juba kujunenud struktuuride täiustamise ja uute struktuuride loomise süsteemiteoreetilistest aluspõhimõtetest. Vooglaiu innovaatilise protsessi mudeli vastu pole praeguses Eestis eriti huvi tuntud, loodetavasti kuuleme sellest innovatsiooniteooria huvitavast mudelist tema konverentsi ettekandes.
Merili Kukuškin ja Janika Veski on uue teadvuse kandjad ja uue ühiskonna loojad. Nende tegevus põhineb terviknägemusel inimesest keha ja vaimu ühtsuses ning põhjalikel teadmistel, kuidas organism toimib rakutasandil. Nad on loonud tõhusalt toimiva sõltumatu tervishoiu võrgustiku, mis on üks esimestest reaalselt toimivatest uue ühiskonna paralleelstruktuuridest Eestis.
Ettekandest “Isetervenemise ajastu: tuleviku tervishoiusüsteem“:
“TEADMINE, kuidas hoida end tervena, on uue tervishoiusüsteemi vundament. Kuidas üles leida probleemide JUURpõhjused ning neid efektiivselt ja ohutult kõrvaldada? ÕIGUS teadmisele on kõige alus ja samuti VABADUS valida. Selleks aga, et oleks olemas valik, on vaja võimsaid VAHENDEID, mis on võimelised hakkama saama ka kõige raskemate eluohtlike olukordade ja haigustega.“
A’Luma DMA ettekande pealkiri on “Maailmavaatest A’Luma DMA piltide taga“ ja tema loominguga on võimalik tutvuda Euroopa hotellis 19. augustist 19. oktoobrini, https://www.alumadma.com/ .
“Algselt on teadvus. Algne Teadvus. Kõikjal, otsatu, ääretu. Ilma kujuta, vormita. Osa algsest teadvusest on andnud endale vormi ehk manifesteerunud – ise, iseendast, iseendasse loonud struktuuri ja korralduse iseenda väljendamiseks. Algne väljendus, see on korrapära ja harmoonia…“, räägib A’Luma DMA oma piltide taustgeomeetriast. Ettekanne on valitud konverentsile toetama algloome geomeetria informatsiooniga uue ühiskonnakorralduse loomist.
Konverents algab 5. septembril kell 11 ja kestab 17-ni. Ajakava ja registreerumise kohta vaata konverentsi Facebooki lehelt.
Avaldame siinkohal Saale Kareda artikli, mis ilmus Telegrami esimeses paberväljaandes.
Ümberpööramise aeg – uus inimväärne ühiskond ja kuidas sinna jõuda
Teadvus on kõige olemasoleva tuumsubstants, samal ajal ka n-ö programmeerija ja programmeeritav. Oleme sündinud planeedile, mille elanikkond on juba pikemat aega vaevelnud väärprogrammeeringute käes, ning neid nihkes või suisa tagurpidi programmeeringuid leiame kõikjalt, kuhu vaatame, kuni selle reaalsuse teatud alusparameetriteni välja. Meie võimuses on aga neutraliseerida väärprogrammeeringuid seeläbi, et valgustame oma teadvuse röntgenkiirega läbi kõik olukorrad, nähtused ja olekud meie sees ja meie ümber, eraldame destruktiivsed ja anorgaanilised mustrid ning lubame neil oma elust lahkuda, keskendudes ülesehitavatele, orgaanilistele, terviklikele struktuuridele ja lahendustele. Mida see ühiskondlikus võtmes tähendab?
Inimesest on saanud mutrike suures rahaorjanduslikus süsteemis
Ühiskondlikus elus on enamik asju täpselt tagurpidi – elukorralduslikud süsteemid ei teeni mitte inimest, vaid inimene on pandud teenima süsteeme. Inimesest on saanud mutrike suures rahaorjanduslikus süsteemis, majanduskasvu instrument. Isegi keelde on juurdunud seda peegeldav mõtlemine. Väljend „raha teenima“ on nii igapäevane, et enamikul ei tule pähegi mõelda, et see tähistab raha kui jumalat, keda/mida teenitakse. Kas „raha teenimine“ on ikka ainus võimalus inimesena eksisteerida? Kas see on tõesti inimese siin ilmas viibimise eesmärk? Kultuurist püütakse teha ületöötanud ja ületarbinud inimesele meele lahutamise instrumenti – et meel hästi „ära lahu(s)tada“ selleks, et inimene jumala pärast ei hakkaks mõtlema elu püsiväärtustest. Juba pikemat aega käib kõrgkultuuri tasalülitamine, sest mida projektipõhisemaks ja kasumit tootvamaks püütakse muuta kultuuri, seda vähem jääb loojatel aega ja energiat süveneda. Sama on toimunud teaduses, kus projektipõhine töö eeldab seda, et teadlane teab juba projekti kirjutades, kuhu ta lõpuks välja jõuab, seega välistatakse tõeline teadustöö, mille käigus saab teha uusi avastusi. Rääkimata sellest, et kui töö käigus selgub mingi postulaadi paikapidamatus, siis ei võimalda seesama projektipõhine korraldus sedastada, et mingi väide, teoreem, meetod vmt on osutunud vigaseks, vääraks. Meditsiinisüsteemi varjatud eesmärk on toota farmaatsiafirmadele võimalikult suurt kasumit, st süsteem on programmeeritud nii, et ollakse tegelikult huvitatud väga paljudest haigetest inimestest ja mitte nende tervenemisest. Haridussüsteemi peaeesmärk pole mitte inimeste loovuse arendamine, vaid kuulekate majanduskasvu tootvate instrumentide koolitamine. Jne jne. Ühesõnaga – enamik ühiskondlikke struktuure on programmeeritud nii, et inimene on üksnes süsteemi teenindaja, objekti staatusse degradeeritud kasumi tootja. Ta on süsteemile vajalik üksnes nii kaua, kuni tema kaudu, tema elujõu arvelt saab välja pumbata kasumit, seejärel viskab süsteem ta piltlikult väljendudes prügimäele (haigestunud isendid topitakse täis farmatööstuse ravimeid, mis halvab immuunsüsteemi lõpuks täielikult). Loodusega on talitatud täpselt samamoodi – sealt on süsteemselt välja pumbatud kõik mõeldav, mida ainult saab rahaks teha, ning järele jääb elutu tühermaa.
Nagu teada, on OPPT oma dokumentides tõestanud[1], et me elame tegelikult ERAFIRMADES ja mitte riikides – ning seda pole keegi ümber lükanud. See seletab tõsiasja, miks inimeste ja loodusega käitutakse nagu objektidega ning miks on nn riiklike struktuuride eesmärgiks saada võimalikult suurt kasumit iga inimühiku pealt. See nn riiklik süsteem käsitleb inimest elutu objektina ja seda väljendab väga selgelt ka inimesest tehtud läbivalt suurtäheline nimekuju kõigil n-ö ametlikel dokumentidel. See on sama nimekuju, mis seisab ka füüsiliselt surnud inimeste hauaplaatidel. Suurtäheline nimekuju on inimese fiktsioon. Põhiline manipulatsioonivahend, millega fiktsioone nöörist tõmmatakse, on intressipõhine rahasüsteem, millega on orjastatud terve inimkond ning millest on tehtud kõige võimsam religioon siin planeedil.
Kuni igale ärritusele reageeritakse “Pavlovi” refleksi tasandil, töötab “jaga ja valitse” masinavärk õlitatult
Selleks, et luua jätkusuutlikku elukorraldust, mis teeniks inimest ja hoiaks looduskeskkonda, on enamikes valdkondades vaja mõtlemine nii-öelda täielikult ümber pöörata – 180 kraadi. Kuna inimkond on jõudnud looduse laastamise ja hävitamisega kriitilise piirini, siis tuleb esmalt võimalikult laialdaselt teadvustada, et meil on võimalik siin planeedil ellu jääda ainult üheskoos ning üksnes siis, kui me lõpetame kollektiivselt hävitamise, laastamise, tapmise ja ahnitsemise tolereerimise. Üks suurimaid probleeme siinjuures on variserluse, silmakirjalikkuse ja osavõtmatuse vohamine suhtumises maailmas toimuvasse. Kui peavoolu meedia teeb musta valgeks – kasvõi praeguse Kreeka kriisi puhul –, õhutab viha ja agressiooni ning inimesed lasevad end sellest kaasa tõmmata, nägemata konfliktide, kataklüsmide tegelikke põhjusi – pankade kuritegelikke mahhinatsioone –, siis on tegemist kollektiivse pea liiva alla peitmise ja variserlusega ning osavõtmatusega nende suhtes, kes on tegelikud kannatajad. Õnneks ilmub eesti meedias siiski ka mitte-mustvalgeid käsitlusi, Kreeka kriisi teemal näiteks Katrin Suiki artiklid Telegramis[2], Postimehes[3], samuti Martin Aidniku avaartikkel 3. juuli Sirbis[4].
Tänases ühiskonnas on väga palju ebaõiglust ja vägivalda, ent kõige traagilisem on see, et sealjuures suudetakse üksteise vastu üles ässitada inimesed, kes tegelikult võiksid teha koostööd. Aastatuhandeid osavalt seadistatud printsiip ’jaga ja valitse’ lõhestab endiselt inimesi ja tekitab juurde uusi agressioone ja uut vägivalda. Eksistentsiaalselt oluline on iga valusa teema üleskerkimise puhul kõigepealt astuda samm eemale ja püüda saada aru olukorra sügavamatest tekkepõhjustest. Niikaua kuni inimesed reageerivad igale ärritusele, igale ebameeldivale uudisele Pavlovi refleksi tasandil, niikaua töötab ’jaga ja valitse’ masinavärk endiselt õlitatult. Nii isiklikul kui ka kollektiivsel tasandil on seega võtmetähtsusega iga ebameeldiva situatsiooni täieliku teadvustamise, analüüsi ja transformeerimise võime. Kui suudame sellistes olukordades astuda sammu tagasi ja vältida vahetute emotsioonide pinnalt reageerimist, siis hakkab meie pilgule avanema märksa komplekssem pilt. Hoidudes emotsioonide pinnalt reageerimast, on võimalik vältida vanade agressioonimustrite käivitumist. Kui suudame situatsiooni teadvustades tabada ära punkti, kus muidu käivituvad meie vanad destruktiivsed programmid, siis on meil võimalik luua teistsugust reaalsust – lähtudes märksa kõrgemalt teadvustasandilt. Alles seejärel on võimalik hakata ka tegema konstruktiivset koostööd uue ühiskonna loomisel, sest siis oskame valupunktidest läbi minna nii, et me ei blokeeri ära oma loovat energiat.
Uut inimväärset ühiskonda aitab luua üksteise mõistmine ja koostöö
Inimväärne ja loodusest hooliv ühiskonna elukorraldus rajaneb kõige elava austusel, kõigi ühiskondlike protsesside läbipaistvusel ja konstruktiivsel koostööl. Inimväärse ühiskonna loomiseks ei ole muud teed, kui tõmmata oma energia välja vanadest loojuvatest süsteemidest ja luua uued elukorralduslikud struktuurid – paralleelselt n-ö vana süsteemi kõrvale. Uue elukorralduse loomine on võimalik siis, kui nn kriitiline hulk inimesi, kes on piisavalt kõrge teadlikkuse, läbinägemisvõime ja kompetentsusega, teevad selle otsuse üheskoos ning on koostöö- ja vastutusvõimelised.
Mõtestatud ja inimväärse uue ühiskonna alustalad on vabadus, väärikus ja vastutus. Tänase rahaorjandusliku süsteemi haardes olevad inimesed ei ole vabad. Väärikalt oma elu elamise ja eneseteostuse võimalused on muutunud järjest ahtamaks ning sellega kaasneb ühtlasi suutmatus vastutada. Vaba inimene on teadvustanud, et ta on loova energia väljendus maises kehastuses. Vaba inimene ei pea end allutama ühelegi süsteemile, ühelegi institutsioonile, ühelegi ideoloogiale – tema kompassiks on südametunnistus, empaatia ja läbinägemisvõime ning ta on võtnud vastutuse oma elu eest täielikult enda kanda, süüdistamata teisi inimesi või olusid. Iga katsumus on võimalus transformeerida mingit olukorda või aegunud mustrit, juhul kui inimene ei ole kinni jäänud ohvrirolli, vaid on kontaktis oma olemusliku tuuma ja loova väega.
Uued võimalused elu korraldamiseks saavad täies ulatuses avalduda siis, kui innovatsioon ei tule enam looduse ega teiste inimeste arvelt, vaid kooskõlas ja koostöös kõige elavaga. Ent juba praeguseks on loodud piisavalt uue ühiskonna aluskontseptsioone, mida saab kohandada Eesti tingimustele. Igal mõtlemisvõimelisel eestlasel tuleb selg sirgu lüüa, juurikas sügavale maasse ajada piltlikult väljendudes, ja lõpetada mistahes võõrvõimude ees koogutamine. Mitte õhust loodud diginullid keskpankade arvuteis ei loo väärtusi, vaid meie oma inimesed siin kohapeal. Kuna oleme väike rahvas, siis iga massimanipulatsioonile mitte alluv ja teovõimeline inimene loeb. See tähendab enamasti ka kõige positiivsemas mõttes kodanikuallumatust ehk mittekuuletumist (euro)idiootsustele ning oma peaga mõtlemise võimet. Uue teadvustasandi võrgustikke luuakse Eestis juba nii uute koolide loomiseks, enesetervenduseks vajalike (ent nn riiklikul tasandil ikka veel eiratud) teadmiste jagamiseks, fossiilkütusevaba energiatehnoloogia loomiseks jpt valdkondades.
Selleks, et inimene saaks oma andeid enda ja teiste hüvanguks rakendada ning hoida oma loov energia voolamises, on vaja, et ühiskondlik elukorraldus tagaks igale inimesele teatud argielu raamistiku, millele toetudes saaks inimene olla vaba, väärikas, vastutustundlik ja anda endast parim – just selles valdkonnas, mis on talle kõige südamelähedasem. Selle raamistiku all pean silmas järgmisi komponente, mis peaksid olema ühiskonna poolt igale inimesele tagatud:
Lahendus üleminekuajaks: tingimusteta põhisissetulek
Kõige mõistlikum üleminekuaja lahendus Eestis oleks inimeste põhivajaduste katmine tingimusteta põhisissetuleku (kasutatakse ka kodanikupalga mõistet) kaudu, millest ka Eesti meedias üha rohkem juttu on olnud, viimati Guido Viigi Ekspressi artiklis „Rahvastipendium kõigile – 1000 eurot kuus kätte“[5], mis toob hästi esile selle kontseptsiooni tugevad küljed ühiskonna arengu seisukohalt ning kohandab idee lõpuks ka tänastele tingimustele (praegu oleks realistlik maksta 200-300 eurot igale inimesele tingimusteta põhisissetulekut ning seda aja jooksul suurendada). Nimelt langeks põhisissetuleku kehtestamisega ära väga palju muid toetusi ning kogu seda kompleksset toetustesüsteemi teenindavat bürokraatiat – seega ei ole tegemist sugugi utopistliku ideega. Saksakeelses kultuuriruumis on välja töötatud vähemalt kolm põhisissetuleku finantseerimismudelit ning neid mudeleid on mujal maailmas välja töötatud teisigi. Lähiajal kavandatakse põhisissetuleku sisseviimist eksperimendi korras Soomes, Hollandis ja Nigeerias, 2011-2013 oli väga edukas eksperiment Indias jne. Tallinna TVs on näidatud põhjalikku teemaarendust šveitslaste filmis „Grundeinkommen“ (vaadatav youtube’is ingliskeelsete subtiitritega). Põhisissetuleku ideed arendab ja koordineerib UBIE (Unconditional Basic Income Europe) võrgustik, mille juhatusse kuulub Vahur Luhtsalu, kes on töötanud Eestis järjekindlalt põhisissetuleku kontseptsiooni teadvustamise nimel. Vaadates arenguid meil ja maailmas, tundub praegu mõistliku üleminekulahendusena – selleks, et eesti rahvas siit tervikuna ei põgeneks – survestada praeguseid võimuhoobade juures olevaid isikuid just selles suunas, et võimalikult kiiresti viia sisse tingimusteta põhisissetulek.
Keegi ei saa pühenduda täie jõuga oma kutsumusele, kui tema pea kohal ripub oht kaotada kodu, kui tema eriala ei võimalda toita, katta ja anda haridust oma lastele, rääkimata sellest, kui tema eriala on rahapõhises ühiskonnas väga ülekohtuselt alahinnatud (paljud humanitaarvaldkonna alad, mis on elutähtsad, ent katastroofiliselt alamakstud). Nende ülal loetletud argielu viie põhiõiguse all pean silmas sellist ühiskondliku kokkuleppe mehhanismi, mis tagab igale inimesele eluks vajalikud elementaarsed põhitingimused teatud mõistlikus ulatuses – kas siis tingimusteta põhisissetuleku, Franz Hörmanni inforaha kontseptsiooni[6] või tuleviku rahavabas ühiskonnas vastastikuse panustamise kokkuleppe raames[7]. Üks olulisimaid aspekte nende põhivajaduste võimalikult soodsaks loomiseks kõigile on energiatootmise üleviimine fossiilkütustelt loodust säästvatele tehnoloogiatele, mis on ka ühtlasi väga palju odavam praegusest energiatootmisest. Selleks on mitmeid võimalusi, mõningaid lihtsamaid olen tutvustanud 2014. aasta Sirbi artiklis „Energiavabaduse juured“[8].
Priienergia tehnoloogia kättesaadavus igale inimesele kiirendaks muutust
Innovaatiline on iraani teadlase Mehran Keshe tervikkontseptsioon[9], mis on mitu sammu praegusest ühiskondlikust mõtlemisest ees ja on loodud eesmärgiga vabastada inimkond orjusest ning kehtestada maailmas rahu. Keshe tehnoloogia on uuenduslik ka nn priienergia kontseptsioonide kontekstis. Keshe tehnoloogiate abil toodetakse energiat, luuakse efektiivsemaid transpordiliike, tehakse toitu, uusi materjale, elimineeritakse kahjulikku radiatsiooni, kogutakse magneetiliselt kokku plastikprügi ookeanides ja tugevdatakse tervist – kasutades tavapärasest erinevat gravitatsiooni ja magnetismi käsitlust. Nende tehnoloogiate tarbeks ei pea põletama mateeriat/kütust. Kõike seda on võimalik teha nn plasmageneraatoriga, mis töötab toatemperatuuril ja millega iga inimene saab oma köögis hakkama. Tehnoloogiat õpetatakse lihtsatele inimestele, et muutus toimuks rohujuure tasandil ning et raha kaudu ei saaks protsessi takistada.
Kõige suurema probleemina näeb Keshe inimeste ahnust, mis ohustab kõike, ka priienergia valdkonda. Keshe annab oma tehnoloogiate näol piltlikult väljendudes inimestele kätte tuletikud ja kutsub üles end kokku võtma, et vastutusteadlikult valida õige tee. Sellisel juhul on võimalikud väga kiired muutused nälja, veepuuduse, energiakriisi, haiguste ja sõdade likvideerimise näol kogu maailmas, väidab Keshe, ning inimväärse ja loodussäästliku elukorralduse loomiseks.
Kas ja mil määral Keshe tehnoloogiad massidesse lähevad, seda näitab muidugi aeg. Keshe tervikkontseptsioonile tuleb lisada veel õiglase väärtuste vahetamise süsteemi loomise möödapääsmatus ning seejärel võiks alata uus ajastu inimajaloos. Tulles tagasi artikli alguse juurde, oleneb siiski väga palju sellest, millise raja valib iga teadlikuks saanud inimene ning kuivõrd on tal julgust, meelekindlust, vaprust ja tugevust seista tõeliste väärtuste eest, teadvustada rahulikult, igas olukorras keskmesse jäädes, endale ja teistele väärinformatsiooni, väärprogrammeeringuid, vanu destruktiivseid mustreid ning neid lahustades ja transformeerides keskenduda orgaanilistele, terviklikele, ülesehitavatele struktuuridele, energiatele ja lahendustele.
Kõik muutused ühiskonnas saavad alguse meie igaühe seesmisest muutumisest. Inimene peab teadlikult võtma tagasi oma loova väe, mille praegused süsteemid on paljudelt röövinud. See tähendab kontakti loomist ja hoidmist oma olemusliku tuumaga, mis on omakorda ühenduses Allikaga.
Saale Kareda
[1] Vt https://www.wikileaks.ee/maailma-pangad-valitsused-on-suletud/
[2] https://www.telegram.ee/maailm/kreeka-seisab-teelahkmel-kas-uus-algus-voi-jatkuv-orjapoli#.VZ55cPn0_dM
[3] https://majandus24.postimees.ee/3242297/eestlane-kreekas-mul-on-vastik-vaadata-kuidas-kreeklasi-hukka-moistetakse
[4] https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/syrizat-ei-tohiks-suudistada-kreeka-inimeste-huvide-eest-seismise-tottu/
[5] https://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/guido-viik-rahvastipendium-koigile-1000-eurot-kuus-katte?id=71738403
[6] https://www.informationsgeld.info/ Tegemist on kompleksse kontseptsiooniga, mis ühendab uue rahasüsteemi tingimusteta põhisissetuleku ideega ning vajab omaette tutvustavat artiklit.
[7] Rahavaba ühiskonna Ubuntu filosoofia kontseptsiooni arendatakse Eestis sellisel platvormil: https://www.ubuntu.ee/wiki/Ubuntu/et
[8] https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/energiavabaduse-juured/
[9] https://www.keshefoundation.org/
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.