Foto: exclusive-design / Adobe Stock

Kas idee lastele igapäevasest amfetamiinide sissesöötmisest kõlab absurdsena? Kahjuks on see aga tänapäeval reaalsus. Meie ühiskond on jõudnud sellisesse punkti, et USA-s ravitakse enam kui 10 000 väikelapse väidetavat tähelepanu- ja käitumishäiret legaalselt erinevate kangete ravimitega nagu Ritalin, Adderall ja teised sellelaadsed. See ei ole mitte kuidagi seadusega piiratud ning ilmselt puudub liiga paljudel arstidel tahtmine mõista, mida nii varajases eas pidev ravimi manustamine kiirelt arenevale ajule põhjustada võib.

Artikkel ilmus Telegramis esmalt septembris 2015.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on üks sagedamini diagnoositud psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, millega koos esineb sageli ka teisi psüühika- ja käitumishäireid ning neuroloogilisi häireid. Ametliku definitsiooni kohaselt on tegemist neurobioloogilise arenguhäirega, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite koostoimel. Selle väljakujunemise põhjustena on toodud geneetilist eelsoodumust, sünniaegseid ja -järgseid komplikatsioone (hapnikuvaegus sünnitusel, madal sünnikaal, traumaatiline ajukahjustus, ema suitsetamine ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine raseduse ajal), lapse hooletusse jätmist ja liiga vara lasteasutusse paigutamist ning turvatunde ja puudumist peres (sagedased konfliktid ja vägivald peres, vanemate psüühikahäired).

Eestis on ATH ravijuhises kirjas, et ravi koosneb nii psühhosotsiaalsest kui ka medikamentoossest ravist ning eelkooliealistel lastel on ravimite väljakirjutamine näidustatud ainult sel juhul, kui psühhosotsiaalne ravi ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. See tähendab, et ravimite määramise vajadus on jäetud täielikult lastepsühhiaatri vastutusele.