Foto: geralt/ pixabay.com

Majandusajaloolane Gary North avaldas mõni aeg tagasi oma blogis kokkuvõtliku ülevaate tänase majanduse ajaloolisest kujunemisest. North toob välja, miks toimus nihe vabalt turumajanduselt valitsuste poolt kontrollitud majanduse poole ning kuidas täna domineeriv majanduskord on jätkusuutlik vaid tänu keskpanga rahaloomele ning võlgade süsteemile. Ta on ka seisukohal, et pärast järgmist kriisi on uue (st taasleitud vana) süsteemi, kus inimesed ütlevad tsentraliseeritud majandusest lahti, tekkimine vägagi tõenäoline.

Enamiku inimeste mõtlemises annab tooni kaasasündinud optimism, mis on tuleviku nimel tehtavate ohverduste allikaks. Me usume, et tulevik saab olema parem ja seetõttu tasub olevikus tarbimist piirata tuleviku tarbimise nimel – just sellel põhineb säästmise kui meie ühiskonna laiendatud kapitali alus.

Alates 1640. aastal alguse saanud Inglise revolutsioonist on iga läänes toimunud sotsiaalse pöörde edu aluseks edasiliikumise juhtmõte: iga revolutsioon pakub lootust tulevikuks. Ent helgemat homset lubavad ideed jäävad tavaliselt napisõnaliseks kehtiva elukorralduse ja parema tuleviku vahele jääva üleminekuperioodi üksikasjade suhtes. Ka vaba turu idee põhines lootusrikka tuleviku lubadusel, mille esimeseks reklaamijaks oli Šoti ühiskonnateadlane ja filosoof Adam Smith (1723–1790), kes visandas turumajandusel põhineva ühiskonna majandussüsteemi. Smithi järgijad laiendasid tema nägemust riikide rikkusest, milleks lõi soodsa pinnase 1770-ndatel levima hakanud tööstuslik revolutsioon.