Terrorismivastane sõda on läbi kukkunud: 61 000 rünnakut 14 aastaga

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

1. detsember 2015 kell 15:32



2001. aastal algatatud nn terrorismivastast sõda on reklaamitud kui hädavajalikku meedet maailma turvalisemaks muutmiseks. Paraku on terrorirünnakute ja nendes hukkunute arv tänavu suurem kui kunagi varem ning need näitajad on viimaste aastate jooksul kahanemise asemel hoopis hüppeliselt kasvanud. Äsja välja antud 2015 Globaalse Terrorismiindeksi järelduste põhjal saab öelda, et terrorismivastane sõda on läbi kukkunud ning toodab vaid rohkem sõdu, vägivalda ja rünnakuid tsiviilisikute vastu.

 

Globaalne Terrorismiindeks koostab igal aastal üksikasjalikku analüüsi 162 riigis terrorismi muutuvate suundumuste kohta. Indeks uurib terrorismi mustreid geograafilise aktiivsuse, rünnakumeetodite, kaasatud organisatsioonide ning riikliku majandusliku ja poliitilise konteksti alusel. Tänavune indeks leidis, et viimase 14 aasta jooksul on terrorirünnakute ning nendes hukkunute arv üha kasvanud ja näib, et see suundumus ei muutu niipea. Vaid eelmise aastaga suurenes terrorismi põhjustatud surmade osakaal 80%, hõlmates 32 658 tapetud inimest. 2013. aastal oli selleks arvuks 18 111 inimest. Alates 2000. aastast on üle maailma toimunud üle 61 000 terrorirünnaku, milles on tapetud üle 140 000 inimese.

Indeksi andmetel leidsid 57% terrorirünnakutest aset vaid viies riigis: Afganistanis, Iraagis, Nigeerias, Pakistanis ja Süürias. Nendes rünnakutes hukkus 78% kõigis 2014. aastal terrorirünnakutes tapetutest. Iraak on jätkuvalt terrorismist enimmõjutatud riik, olles esikohal terrori tõttu hukkunute arvu poolest (9929 inimest). Huvitav on asjaolu, et terrorism kasvas Iraagis esimest korda hüppeliselt pärast 2003. aasta invasiooni. Terroriohvrite rohkuselt teisel kohal on Afganistan, kus paar nädalat pärast 9/11 algatati operatsioon Enduring Freedom. Operatsiooni üheks eesmärgiks oli takistada Afganistani muutumist terroristide pelgupaigaks, kuid paraku on 14-aastase sekkumise jooksul suurenenud terrorirünnakute arv üle 5000% : kui 2002. aastal leidis aset 30 intsidenti, siis 2014. aastal oli selleks arvuks juba 1591. Iraagi ja Afganistani puhul on huvitav ka fakt, et kui USA okupeeris neid riike ajavahemikus 2007–2011, leidis peaaegu pool maailma terrorirünnakutest aset just nendes riikides.

Kõige suurem kasv terrorirünnakutes toimus Nigeerias, kus 2014. aastal hukkus terrorismi tõttu 7512 inimest (300% rohkem kui varasemal aastal). Nigeerias on enim terrorit külvanud Boko Haram, mis koos ISIS-ega on vastutav 51% kogu maailmas toimunud terrorirünnakutes hukkunute eest. Ka Pakistanis on terrorirünnakute arv märkimisväärselt kasvanud: alates 2002. aastast lausa üle 4000%. Nimelt toimus 9/11 eelnenud 14 aasta jooksul Pakistani pinnal vaid üks enesetapurünnak, kuid sellele järgnenud 14 aastal on toimunud 486 sellist rünnakut, mis on tapnud üle 6000 inimese. Lühikese aja jooksul on hiiglasliku hüppe teinud ka Süüria, kus terrorirünnakute arv kasvas märkimisväärselt 2011. aastal alanud kodusõjaga. Enim terrorismi kogevast viiest riigist pole vaid Nigeeria kogenud vaadeldaval aastal USA õhurünnakuid või sõjaväelist okupatsiooni.

Globaalse Terrorismiindeksi andmetel on terrorismi levikuga kõige lähemalt seotud kaks faktorit: poliitilise vägivalla ning konflikti tasemed. Aastatel 1989–2014 toimunud terrorirünnakutest 92% on aset leidnud riikides, kus valitsusepoolne poliitvägivald on laialt levinud. Samas ajavahemikus on 88% terrorirünnakutest toimunud riikides, mis olid seotud või kogesid vägivaldseid konflikte. Täpsemad terrorismi põhjustajad erinevad OECD ning mitte-OECD riikide arvestuses märgatavalt: OECD liikmesriikides mõjutavad terrorismi levikut oluliselt sotsiaal-majanduslikud faktorid (nagu võimaluste puudumine ning madal sotsiaalne sidusus) ning teistes riikides on terrorismiga tugevalt seotud sisekonfliktid, poliitiline terror ning korruptsioon.

 

Allikad: The Canary, Vision of Humanity, Reader Supported News

Foto: newstatesman.com

 

Toimetas Annika Urvela

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt