“Soome annab igale täiskasvanud kodanikule 800 eurot kuus”, “10 000 dollarit aastas ilma tööd tegemata”. Mitmete suurte meediaväljaannete pealkirjad otsivad klikke ja tähelepanu. Tegelikkuses on Soomes toimumas põnevad arengud, kuid see ei ole niisama lihtne, nagu pealkirjadest järeldada võiks. Soome on esimene riik, kes viib läbi suuremahulised uuringud, kuidas reformida revolutsioonilisel moel oma sotsiaalsüsteemi.

Soome sotsiaalkindlustuse amet KELA on välja pakkunud mudeli, mille kohaselt makstaks igale täiskasvanud Soome kodanikule igakuiselt ja maksuvabalt teatud kindel summa, mis asendaks kõik sotsiaaltoetuste liigid. Välja pakutud summa 800 eurot on aga alles idee tasandil. Algselt plaanitakse käima lükata väiksema mahuga pilootprojekt, mille puhul oleks väljamakstavaks summaks 550 eurot ning sellega koos ei kärbitaks 100% kõiki sotsiaaltoetusi. Pilootprojekti ei kaasata ka tervet Soome elanikkonda, vaid ainult väike testgrupp inimesi.

Põhjus, miks Soome on jõudnud põhisissetuleku ideega kaugemale kui ükski teine Euroopa riik, on suures osas Soome värske peaminister Juha Sipilä.  Tema juhtimisel sai Soome Keskerakond  2015. aasta parlamendivalimistel rekordkõrge tulemuse ning suurima kohtade arvu Soome parlamendis Eduskunnas. Partei on lubanud tuua uue poliitilise kultuuri, mida iseloomustavad “julged eksperimendid“. Põhisissetuleku pilootprojekti peetakse nendest seni kõige julgemaks sammuks.

Sotsiaalne eksperiment, testimaks erinevaid ideid

Sipilä on põhisissetuleku idee suhtes olnud avalikult toetav. KELA teadusuuringute keskuse direktori Olli Kangase sõnul on valitsuse poolt põhisissetuleku pilootprojekti läbi viimiseks eraldatud 20 miljardit eurot. Selle käigus vaadeldakse erinevaid mudeleid ning otsustatakse, milliseid tasub edasi arendada. Töösse on kaasatud mitu ülikooli ja eksperdirühma. KELA planeerib 2016 aasta novembris esitada lõpliku raporti selle kohta, kuidas põhisissetuleku eksperimenti läbi viima hakatakse. Eksperiment ise algab 2017 ning kestab kaks aastat.

Küsitluste kohaselt on soomlased ülekaalukalt selle idee poolt, kuid leiavad, et makstav summa peaks olema kõrgem – keskmiselt on välja toodud 1000 eurot. Kangas on sõnanud, et 800 eurot on praeguses faasis vaid üks paljudest numbritest. Tema juhitav teadlaste grupp pakub välja mitu erinevat mudelit ja erinevaid summasid ning siis otsustatakse poliitilisel tasandil milliseid mudeleid hakatakse millistes tingimustes ja milliste sihtgruppide peal katsetama.

Hetkel on välja toodud neli peamist mudelit:

• Täielik põhisissetulek, mis asendaks valdava enamuse sotsiaaltoetuseid, sealhulgas ka näiteks pensionid. Sellise mudeli puhul peaks summa olema piisavalt kõrge kuna Soomes on madalamad pensionid 750 euro ringis.
• Osaline põhisissetulek, umbes 550 eurot kuus. See on sarnane valitsuse töötuskindlusega ning sellise variandi puhul jääks alles mitmed hetkel kehtivad sotsiaaltoetused.
• Negatiivne sissetuleku maks mille puhul sissetuleku suurenemisel kaotaks inimesed sotsiaaltoetuseid. Mida suurem on majapidamise kogusissetuleks, seda väiksemad oleks nende poolt saadavad sotsiaaltoetused.
• Muud erinevad lähenemised. Ühe võimalusena kaalutakse näiteks olemasolevate toetuste liitmist ning uute tasude loomist teiste ühiskonnaliikmete eest hoolitsemise ja vabatahtliku töö eest. See looks uut moodi ühiskonna toimimises osalemise eest saadava sissetuleku.

Läbi ajaloo kõige põhjalikum uurimus põhisissetuleku idee osas

Soome poolt planeeritavad ideed on seni kõige põhjalikum töö, mis põhisissetuleku teemal tehtud on. Tegemist ei ole sugugi uue ideega, kirjanik Thomas More esitas idee tingimusteta põhisissetulekust juba 16.sajandil oma teoses “Utoopia“. Olulise panuse on teemasse andnud majandusteadlane Milton Friedman, kes tõi negatiivse sissetuleku maksu idee välja aastal 1962. USAs on põhisissetuleku ideedest räägitud juba 1970-ndatest, kuid mitte kunagi nii põhjalikult. Šveitsis planeeritakse 2016 aastal põhisissetuleku kohta viia läbi referendum. Hollandis Utrechtis viiakse samuti läbi selleteemalist eksperimenti, mis on aga põhijoontelt palju lihtsam. Selle käigus antakse lisaraha juba sotsiaaltoetuseid saavatele inimestele. 1974-1979 aastatel viidi sarnane eksperiment läbi Kanadas, millel olid üsna positiivsed tulemused – tööhõive langes vaid väikeste lastega emade ning noorte hulgas, kes võtsid enam aega õppimiseks ning vabatahtlikuks tööks.

Soome eksperimendid võivad anda meile palju paremaid ja põhjalikumaid tulemusi, kui ükski seni välja pakutud või proovitud põhisissetuleku idee. Kangas rõhutab et oluline on näha, mida toob põhisissetulek kaasa tervele kogukonnale, mitte niivõrd üksikisikule. Näiteks ühe terve linna inimestele baasvajaduste katmise tagamine toob loodetavasti kaasa kumuleeruva efekti – inimesed julgevad võtta enam riske ja alustada ettevõtlusega, ülikoolidesse astumine suureneb jne. Kangas loodab, et see mudaks ka inimeste omavahelist suhtlemist, muutuks töötajate ja tööandjate vaheline käitumine, klientide ja riiki esindavate klienditeenindajate suhtlus ning erinevate bürokraatlike asutuste omavaheline suhtlus. Igal juhul tasub Soomes toimuvatele arengutele tähelepanu pöörata ning neist õppida.

Loe lisaks põhisissetuleku kohta siit.

Allikad: YLE, RT, Vox, Finland Politics

Foto: vox.com

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.