Suured muutused algavad väikestest asjadest ning võtavad enamasti rohkem aega, kui me tahaksime. Püstitades visiooni, astudes samm-sammu haaval sellele lähemale, õppides vigadest ning tähistades väikeseid saavutusi, jõuame viimaks eesmärgini. Sellisel moel on üks India regioon saavutanud midagi sellist, mis suurema osa maailma jaoks on utoopiline tulevikuvisioon või arhailine minevik. India idaosas Himaalaja mägede all asuv Sikkimi regioon on 100% mahekasvatusega tegelev piirkond, kus ei kasutata mitte mingeid keemilisi pestitsiide, väetiseid ega geenmuundatud taimi.

Sikkimi regiooni saavutus on terve maailma jaoks oluline verstapost, näidates et selline asi on võimalik. Kui Sikkimi elanikud saavutavad edu, siis on põhjust ka teiste riikide elanikel küsida, ehk suudaksid nemad teha sama?

Sikkimi mahepõllumajandusele ülemineku projekt sai alguse 2003. aastal. Regiooni toidutootmine oli silmitsi tõsiste kahjudega keskkonnale ja inimeste tervisele tänu konventsionaalsetele intensiivpõllumajandusmeetmetele. Osariigi tollane peaminister, Pawan Chamling pakkus lahenduseks välja visiooni, arendada Sikkimist India esimene täielikult mahetootmisega osariik. Chamlingi visiooni ellurakendamine võttis aega kaksteist aastat – 2015. aasta lõpuks olid kõik Sikkimi farmid saanud sõltumatu sertifitseerimiskeskuse poolt mahepõllumajanduse tunnistuse. Kokku toimub mahetootmine ligi 75 000 hektaril. Selle aasta algul, 18. jaanuaril kuulutas Sikkimi mahefestivalil India peaminister, et Sikkim on ametlikult India esimene maheregioon.

Kuidas see saavutati?

Esiteks õnnestus minister Chamlingil saavutada rahva toetus ning ta valiti viiel korral oma positsioonile tagasi. Seetõttu sai ta kogu protsessi algusest lõpuni isiklikult juhtida. Talunikele anti piisavalt aega ja tuge muutusteks ette valmistuda. Järk-järgult keelustati regioonis keemiliste pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste müük ja kasutamine. Kehtestatud seaduste järgmist kontrolliti hoolikalt ning nende rikkumisega kaasnes rahatrahv või isegi vangistus.

Eelkõige seisnes Sikkimi maheprojekti edu võti aga selles, et selle eesmärki selgitati väga hoolega kõigile inimestele, saavutades sel moel nende poolehoid. Osariigi maheprojekt The Sikkim Organic Mission Mission tegeles aktiivselt informatsiooni levitamisega, selgitades miks ja kuidas seda projekti ellu viiakse. Miljonid India televaatajad said projekti kohta teada populaarse telesaate vahendusel 2012. aastal.

Mahepõllumajandus viidi ühe õppeainena sisse ka kohalikes koolides ning talunike jaoks viidi läbi  mahepõllumajanduse kursused, mida juhtisid selle valdkonna eksperdid ja teadlased. Lisaks mitmetele mahepõllumajanduse meetoditele, nagu kompostimine ja looduslike väetiste valmistamine, õpetati taas kasutama ka paljusid põliseid vahendeid, nagu feromoonpüünised puuviljakärbestele ja biopestitsiidid. Osariigi valitsus aitas hankida maheseemneid ja sõnnikut, toetas talunikke oma toodangu turustamisel ning saatis isegi osa neist õppereisidele teadmiste süvendamiseks.

Miks on mahetoit oluline?

Mahepõllumajandus on meie tervise ja meie maailma jätkusuutlikkuse jaoks oluline väga mitmel põhjusel. Mahetootmisega ei kaasne toksilisi taimekaitsevahendite jääke ning selles ei kasutata geenmuundatud taimi. Puhas tootmine säästab farmerite tervist ning tagab ka pinnase mikroorganismide säilimise, mis on oluline terve ja põuakindla saagi jaoks. Mahepõllumajandus suudab paindlikult kohaneda kliimamuutustega, kaitseb biomitmekesisust, parandab pinnase viljakust ning selles kasvanud taimede toitainesisaldust ja maitset.

Aastakümneid on meid püütud veenda, et maailma kasvava rahvastiku tingimustes ei võimalda mahetootmine piisavalt suurt saagikust. Kas me suudaksime mahetoiduga piisavalt inimesi ära toita? Paljud teadusuuringud üle terve maailma viitavad sellele, et mahetootmine on sama saagikas või isegi kõrgema saagikusega, kui tavaliseks saanud intensiivpõllumajandus. Talunikul võib võtta paar hooaega, et õppida tundma ja mõistma nende meetodite edukat toimimist, kuid pinnase biomitmekesisuse paranedes suureneb ka saagi hulk.

Üks oluline probleem, mis ähvardab põllumehi üle terve maailma, on põud. Kui agrokorporatsioonid püüavad arendada aina uusi põuakindlaid taimesorte, siis mahepõllumajanduses on juba aastasadu kasutusel meetodid, mis aitavad pinnasel paremini vett säilitada ning sel moel tagada taimedele parem veega varustatus ja suurem saagikus.

Viis mahetoidu hindade langetamiseks

Täna on mahetoodangu peamine probleem tarbija jaoks selle kõrgem hind. Paljud inimesed on sunnitud majanduslikel kaalutlustel eelistama intensiivpõllumajanduse toodangut. Mitmed eksperdid on aga avaldanud arvamust, et mahetoidu hindasid on võimalik langetada, kui nende tootmine laieneb. Üks India põllumajandusettevõtja on kommenteerinud, et “Tavaliselt juhtub mahetoidu puhul see, et jaemüüja peab tegelema väikeste kogustega paljudelt erinevatelt põllumeestelt. Tarneahel on katkenud ja segane, see lisab lõpptootele hinda. Kui aga terve regioon on 100% mahe, siis säästetakse neid kulusid, mis tekiksid eraldamisest, pakendamisest, sildistamisest ja erinevatest hindadest. Kui kõik on mahe, siis hind automaatselt langeb.”

Kuidas on mahetootmine Sikkimis kasu toonud

Üleminek täielikult mahetootmisele on olnud kasuks nii üldisele rahva tervisele, kui keskkonnale. Lisaks on see aidanud kaasa ka majandusele, kuna suurenenud on ka sissetulekud turismist. Külalistel on võimalik peatuda mahekülades, nautida kohalikku külluslikku loodust ning süüa värsket mahetoorainest valmistatud toitu. Kohalik valitsus on seadnud sisse mahetoodangut müüvad kauplused New Delhis ning neid plaanitakse rajada ka teistesse surematesse linnadesse. Talunike sissetulekud on nõudluse suurenemise tõttu kasvanud keskmiselt 20%.

Sikkimi edust rääkides tuleb silmas pidada mõningaid olulisi eeliseid. Osariik on India mõistes suhteliselt väike (veidi üle 600 000 elaniku) ning kultuuriliselt homogeenne. Paljudel farmeritel selles piirkonnas oli juba enne projekti alustamist teadmisi traditsionaalsetest mahepõllumajandusmeetoditest. Loomulikult oli ka Sikkimis selle projekti läbi viimisel omad tõusud ja mõõnad. Aga seda tuleb ette igas piirkonnas ning igal pool on need väljakutsed erinevad. Oluline on see, et Sikkimi näide võib inspireerida igal pool leidma enda piirkonnale sobivaid lahendusi, kuidas toota toitu puhtamalt ja vähem keskkonda kahjustades.

Sikkimi projekti mõju maailmale

India on valdavas osas nukker näide sellest, mida suurkorporatsioonide poliitika võib kaasa tuua. Väga suur agrokemikaalide kasutamine ja geenmuundatud taimede kasvatamine on lainetena kaasa toonud pankrotistunud farmerite enesetappe, laste mürgistusjuhtumeid koolides ning oluliselt suurenenud pestitsiididega seotud vähijuhtude hulga. Loodetakse, et Sikkimi näol on loodud mudel, kuidas sellest probleemide hulgas väljapääsu leida. India peaminister Narendra Modi on julgustanud teisi India osariike Sikkimi eeskuju järgima. “Kui see eksperiment osutub edukaks, siis järgivad talunikud ka mujal seda eeskuju omal käel. Talunikke ei saa mõjutada teadlaste loengutega, nemad usuvad seda, mida näevad,” sõnas ta Sikkimi mahefestivalil.

India osariigid Kerala, Mizoram ja Arunachal Pradesh on juba seadnud eesmärgiks mahetootmise poole liikuda. Riigis, kus kasutatakse ikka veel mitmeid pestitsiide, mis mujal maailmas on keelatud, toob see kaasa olulise muutuse.

Loomulikult ei ole mahetootmise laienemine vajalik mitte ainult Indias, vaid üle terve maailma. Ning Sikkim ei ole ainuke piirkond, mis on edukalt mahetootmist laiendanud. Kuubas eksisteerib laialdane mahetootmine, mis tekkis tänu kaubandusembargole teiste riikidega. Taanil on ambitsioonikad plaanid saada maheriigiks ja kui meie eurovolinikud ja ministeeriumite töötajad oma värskest GMO-armastusest üle saavad, võiks Eestigi kuuluda tulevikus nende positiivsete näidete hulka.

Mahepõllumajanduse osakaalu suurendamine üle maailma ei ole lihtne ega kiire protsess, kuid selle poole tasub püüelda. Kui soovime maailma, milles toit oleks turvalisem ning keskkonda puhtam, on meil vaja palju tööd teha. Igaühel meist on sellele võimalik oma panus anda, eelistades võimalusel alati mahedalt kasvatatud kohalikku toidukaupa.

Allikad: Food Revolution, The Hindu, India Today, Huffington Post

Foto: Abhijit Kar Gupta / Wikimedia Commons

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.