26. märtsil toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses juba teine Telegrami konverents, kus ettekannetega esinevad ja vestluspaneelis osalevad 15 põnevate maailmavaadete ja teadmistega inimest. Lisaks loengusaalile on põnev kava ka näiteks Zen-saalis, kus esinevad muusikud ja kunstnikud eesotsas Meisterjaaniga, kes teeb ka Lastesaalis mudilastele parmupillitöötuba. Saad kavaga tutvuda lähemalt aadressil www.telegramikonverents.com ning kirjutame lähipäevadel ka teistes saalides (mida on kokku tervelt kuus) toimuvast pikemalt. Antud artiklis tutvustame lähemalt põhisaali esinejad ja nende ettekandeid.

Konverentsisaali päevakava:

11.00 Ergo Menov – konverentsipäeva sissejuhatus

11.10 Jaanus Nurmoja – Kodanikupalgast

11.55 Helle Kaasik – Taimne psühhedeelikum ayahuasca Eestis

12.35 Vestluspaneel – sõnavabadus ja vastutus
osalevad: Ingrid Peek, Dagmar Kase, Edvard Ljulko ja Mart Laisk, modereerib Ergo Menov

13.50 Liis Orav – Toidud, mis meiega manipuleerivad

14.40-15.10 paus

15.10 Rea Raus ja Saale Kareda – Uue ühiskonna loomise konverentside tegevplatvormi “Terviklik Eesti” loomine, visioon ja strateegia

15.45 Meelis Raiend – Spordivaim

16.40 Kalev Rajangu – Digitalismi “wet dream”: kadudeta radikaliseerumine

17.35 Horre naeruteraapia (väikene ergutav naerupaus tervele saalile)

17.45 Hando Tõnumaa – Gloobuse vandenõuteooria

18.25 Oleg Pissarenko – Muusika kui vaimne ärataja

Helilooja ja kitarrist Oleg Pissarenko on sündinud Narvas Ukraina juurtega peres, õppinud Tallinnas, elanud ning õpetanud viimased 10 aastat Tartus muusikat ja temast on kujunenud Tartu muusikaelu juhtiv tegelane. Rütmimuusika hariduse tooja Tartusse, Eesti parima jazzklubi looja ja mootor, hea laengu festivali IDeeJazz organiseerija – need on tema tegevuse peamised märksõnad. 2013. aastal omistati Olegile ERR-i aasta muusiku tiitel. Ta pälvis 2012. aastal Tartu Kultuurikandja tiitli ning 2013. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Aga loomulikult on Oleg Pissarenko hingelt ennekõike helilooja ning muusik, kes on läbi oma muusika loonud maailmas täiesti unikaalse helikeele, võimalik, et isegi žanri. See on muusika, mis puhastab hinge.

Pissarenko ei ole tuntud mitte ainult oma maheda muusika, vaid ka vahedate sõnavõttude tõttu. Olgu need mõtted lendu lastud siis kas kontsertidel või Olegi lehel Facebookis – ikka kõnetavad need paljusid. Oma ettekandes “Muusika kui vaimne ärataja” räägib Oleg läbi muusiku ja isikliku kogemuse prisma “päris ärkamisest”, lavale võtab ta kaasa ka kitarri.

Helle Kaasik on õppinud Tartu Ülikoolis füüsikat ja psühholoogiat. Ta tutvustab konverentsil oma psühholoogia-alast magistritööd taimse psühhedeelikumi ayahuasca kasutajate vaimse tervise, isiksuse ja elukvaliteedi teemal (“Taimne psühhedeelikum ayahuasca Eestis”).

Ettekande sünopsis: “Amazonase-äärsete vihmametsade põliselanikud on eelajaloolistest aegadest alates oma rahvameditsiinis tarvitanud sealsetest taimedest saadud psühhedeelset jooki nimega ayahuasca. Ayahuasca on pruunikas tugevamaitseline taimetee, mida juuakse enamasti spetsiaalse tseremoonia käigus tervenemise või targemaks saamise taotlusega. Ayahuasca joomine tekitab mõned tunnid kestva taju, tunnetuse ja enesetunde muutuse, saadavad kogemused võivad olla väga erinevad.

Ayahuasca rituaalne kasutamine on viimastel aastakümnetel maailmas jõudsalt levinud ja see on jõudnud ka Eestisse. Eestis toimub ayahuasca tarvitamine peamiselt šamanistlikust traditsioonist inspireeritud rituaalidel.

Teadusuuringud on näidanud, et ayahuasca rituaalne kasutamine turvalises keskkonnas ei ole ohtlik ega kahjulik. Ka Eestis tehtud uuring andis sarnased tulemused.

Nagu igal ravimil, võivad ka ayahuascal ilmneda nii soovitud kui soovimatud mõjud ja koostoimed teiste ravimitega. Kuigi tervele inimesele on turvalises keskkonnas mõõduka doosi ayahuasca joomine enamasti ohutu, on selle teema juures vajalik teadlikkus ja mõistlik ettevaatlikkus. Selle ravimi tarvitamist pole vaja ei karta ega idealiseerida, sellesse teemasse suhtumise kujundamisel võiksid teejuhtideks olla tõesed teadmised ja hoolivus.“

UUS! Sel aastal pakume lisaks loengutele kuulamiseks-kaasamõtlemiseks ka ühe vestluspaneeli teemal “Sõnavabadus ja vastutus”, kus osalevad Ingrid Peek, Dagmar Kase, Edvard Ljulko ja Mart Laisk.

Ingrid Peek on ajakirjanik, toimetaja ja Raadio 2 ühe kõige populaarsema saate “Hallo, Kosmos!” autor, mida ta on vedanud juba 2010. aasta suvest saadik. ““Hallo, Kosmos!” keskendub kõikvõimalikele sise- ja väliskosmost puudutavatele teemadele, vaadeldes neid vaimsest ja maisest, teaduslikust, esoteerilisest ja metafüüsilisest vaatevinklist,” on ta ise öelnud. Lisaks erinevate raadio- ja telesaadete juhtimisele on Ingrid pikalt tegelenud ka avalike suhete ja sündmuste korraldamisega.

Dagmar Kase on vegan feministlik aktivist, kes on ka kunstnik, lektor ning kultuuriürituste (kaas)kuraator ja (kaas)organiseerija. Dagmar on mõtisklenud mitmetel näitustel, festivalidel ja konverentsidel ning mitmetes publikatsioonides nii Eestis kui ka välismaal (Sirp, Eesti Päevaleht, /Journal for Critical Animal Studies/ jt) ühiskonna olemuse üle. Viimastel aastatel on keskseteks küsimusteks olnud soo pertseptsioon, identiteedi ja soostereotüüpide konstruktsioon ja deformatsioon, privileegid ning laiemas plaanis – inimõigused, keskkonnaõigused ja loomade õigused.

Edvard Ljulkot võib kirjeldada kui õpetajat, koolitajat, sõpra ja kirjutajat. Olles rohkem kui 10 aastat tegutsenud hariduses ja noortevaldkonnas koolitaja, aktivisti, “õppija” ja autorina, on ta otseselt kokku puutunud sõnavabadusega seotud paradoksidega. Kas, mida, millal ja mis viisil rääkida, jne. Sedaviisi – vastavalt enda oskustele, julgelt ja hoolivalt – elatud elutee on õpetanud nii mõndagi. Me kõik oleme siin selleks, et midagi õppida ja toetada õppimist. Õpetamisega seoses kõnetab teda Kristiina Ehini tsitaat: “Ma arvan, et õpetada ei saa, aga inspireerida saab.” Edvard on lõpetanud Tallinna Reaalkooli, andragoogika õpingud Tallinna ülikoolis ning õppinud hariduse juhtimist Tallinnas ja Jyväskyläs. Uuri ka Edvardi lugu akadeemilise identiteetide kogumikus ja tema koostatud käsiraamatut “Spetsilistist koolitajaks” (Tervise Arengu Instituut).

Mart Laisk on psühholoog ja terapeut, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoog-nõustaja kutsega ning lisaks läbinud täiendõppena 3 aastase analüütilise psühhoterapeudi teoreetlise koolituse. Suurt rõhku pöörab ta psühholoogia transpersonaalsetele võimalustele, millest on välja kasvanud Osalusanalüüs ehk Haavatud Tervendaja meetod. Teadlikku vaimset teed on ta tänaseks käinud juba 20 aastat ning on nii inimese- kui ühiskonnaarengu teemadel sõna võtnud ka avalikult. “Isiksusena ma olen üsna radikaalne ja minu töömeetodid on minuga kooskõlas. Ma usun, et see annab kiiremaid ja püsivamaid tulemusi, sest see on nii olnud mu enda puhul, aga võib mõne konservatiivsema inimese ka ära ehmatada. Olen siiski veendunud, et kui me tahame muuta nii inertset süsteemi, nagu seda on inimese psüühika, siis on minu ülesanne klient oma mugavustsoonist välja aidata,” on Mart oma tegemisi tutvustades öelnud.

Jaanus Nurmoja on erialalt ajakirjanik, töötanud Eesti Raadios uudistetoimetajana, samuti pressiesindajana kõigepealt Tallinna, seejärel Rakvere linnavalitsuses ning teinud lühikest aega ka teletööd. Hetkel aga on tema elus esikohal hoopis muusika. Alates 2012. aastast on ta Meeskoor Rakvere üks dirigentidest. Juba varasemast ajast on Jaanus Nurmoja tegelenud heliloominguga – tema teostest saab ülevaate Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel www.emic.ee. Tema ühiskondlik aktiivsus väljendub ta enda sõnade järgi “kroonilises kaasamõtlemises” ning üheks selliseks kaasamõtlemise teemaks sai 2013. aasta sügisel tingimusteta põhisissetuleku (ka kodanikupalk, rahvastipendium) idee. Oma selleteemalistest artiklitest peab ta seni olulisimaks arvamuslugu “Pagulaspaanika, rahvastipendium ja Eesti mõte” (ilmus Maalehe veebis 2015. aastal).
Konverentsil annab ta õhinapõhise nägemuse põhisissetuleku (kodanikupalga) olemusest, võimalikust toimest ja rakendamisest, heidab põgusa pilgu ajalukku ning sinna, kus põhisissetulek on juba osa igapäevaelust või kus katsetamine alles plaanis (näiteks Soome). Välismaised mudelid püüab ta jõudumööda “konverteerida” Eesti oludesse – peamiselt hinnatasemepõhiselt, ent arvestades ka teisi näitajaid, millele on kõigil huvilistel võimalik jõuda nii Eurostati kui ka OECD statistikaportaalides.

Kalev Rajangu on lektor, muusik, modell, hauakaevaja, kuraator; teinud kaastööd Raadio Ööülikoolile, lugenud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kursust „Soolisus ja ühiskond“ ja kureerinud erinevaid esteetilisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aktsioone/eksperimente. Oma ettekannet “Digitalismi wet dream: kadudeta radikaliseerumine. Radikaliseerumise lahkamisprotokoll ühes vaatuses.“ tutvustab ta järgmiselt: “Digitalismi 2 palet: kesksõrmeline ja null-üheline. Pariis 1851: doktor Briquet´ digitaalsed stimulatsioonid. Pariis 2015: doktorite Zuckerbergi ja  Gates´i digitaalne massaaž. Revolutsioonilise Radikaliseerumisprojekti käesolev tehnoloogiline ja metafüüsiline faas.  Jumala terrorism (neil seal) ja digitaalse koodi terrorism (meil siin). Debiilomeeter põhjas, terroristomeeter  põhjas. Kes on syydi? Mingi mystiline krátos: meritokraatia, demonokraatia,  androkraatia, nekrokraatia, tehnokraatia jne?  Prognoos: negatiivne; sest Kratt – see oleme meie.“

Meelis Raiend on aktiivne iseõppija, kes peab eluteel kõige olulisemaks tööd iseendaga ja saadud kogemusi “eluülikoolist”. Sport, peamiselt korvpall, on teda saatnud alates lapsepõlvest. Lisaks spordile on Meelis leidnud enda jaoks veel psühholoogia ja filosoofia. Ühtlasi hindab ta väga loodust. Ta omab spordivõistluste organiseerimise ja läbiviimise kogemust keskkooliajast alates. Spordi­valdkonnas on ta erinevatel aegadel tegev olnud nii sportlase, treeneri, juhi kui ka organi­seerija rollis.

Meelis on saanud väärtuslikke kogemusi ja teadmisi töötades Eesti Korvpalliliidus, koostööprojektide läbi Eesti Koolispordiliidu, Lastekaitse Liidu ja Eesti Invaspordi Liiduga. Ta omab erinevate mittetulundusühingute ja ettevõtete loomise ning juhtimise kogemust. Tema ettevõtted on üle Eesti rajanud erinevatesse spordihallidesse spordiväljakuid (tennis ja korvpall) ja ka väliväljakuid. Tema eestvedamisel on erinevad vabaühendused korraldanud noortele ja täiskasvanutele mitmeid kümneid projekte, sh erine­vaid festivale, turniire, liigasid ja laagreid lastele ning ka täiskasvanutele ja liikumispuuetega inimestele.

Täna tegeleb Meelis laste spordipäevade ja -laagrite korraldamise ning spordiideoloogia väljatöötamisega. Ühtlasi on ta Eesti ratastoolikorvpalli projekti üks eestvedaja ja meeskonna treener.

Meelis rõhutab, et oma ettekandes “Spordivaim“ ei kuuluta ta absoluutset tõde vaid jagab subjektiivset kogemust, kus kogeja eluteel ja arengul on peamiseks vahendiks sport – korvpall.

Vaatamata sellele leiab ja usub ta, et elu sisaldab endas erinevaid universaalseid baastõdesid ja funktsioone, mis analoogidena eksisteerivad kõikides eluvaldkondades sh spordis. Ta leiab, et kõik meie sees ja meie ümber on looming ning oluline on siinjuures see, millistest motiividest saab loomine alguse.

Meelis analüüsib sporti ja tõmbab korvpalli puhul paralleele näiteks laste ühe kaasaegse lemmikhobiga, milleks on arvutimängud. Me arvame, et me oleme arvutimängukangelased või sportlased, kuid tegelikult on need vaid näited paljudest rollidest, mida elu jooksul on võimalik mängida. Ta leiab, et kannatustest ja läbipõlemistest vabanemiseks, tuleb meil kõigil sh sportlastel väljuda nn “demo“ seisundist ehk programmeeritud automaatsest tegevusest. Oluline on saada teadlikuks, et me mängime mängu – koguaeg!

Terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav peab tervise- ja toitumisloenguid, kirjutab Toitumistarkuse blogi ning teeb kaastööd mitmetele internetiportaalidele ja ajakirjadele. Oma soovitustes lähtub ta terviktoidust, loodusravist, biokeemilistest seaduspärasustest ja headest mõtetest.

Oma ettekannet “Toidud, mis meiega manipuleerivad“ tutvustab ta nii: “Milliste ainetega toidutööstuses tänapäeval toite tembitakse, seda võime kõik kenasti pakenditelt lugeda. Seda muidugi juhul, kui silm seletab ja kõik E-ained kenasti nime- ja nägupidi peas on. Kui palju me aga teame sellest, millest need E-ained tegelikult toodetud on? Kui palju oleme kuulnud nende kõrval- ja koostoimetest? Kas oskame vältida lisaained, mis astmahaigele suure tõenäosusega probleeme tekitavad? Toidus leiduvatele kehavõõrastele  ainetele pühendatud loengus tuleb juttu:

– e-ainete ja toidu töötlemisel tekkivate ühendite ning erinevate terviseprobleemide omavahelistest seostest;

– mis on toksiline sünergism  ja missugused riskid selle nähtusega kaasnevad;

– millele toidupoes toodete silte uurides tähelepanu pöörata: vaatleme, kui selgelt on toodete sisu pakendil märgistatud;

– erinevate pakenditega (plastpakendid, konservid, ühekordsed nõud, foolium, töödeldud paberpakendid jt.) kaasnevatest ohtudest;

Räägime ka  ohututest alternatiividest, mille abil me oma toidulauda riskantsetest kemikaalidest säästa saaksime.“

Muusikateadlane ja Uue ühiskonna loomise konverentside ellukutsuja Saale Kareda ja Tampere Ülikooli doktorant ja Statera Uurimis-ja Praktikakeskuse teadur Rea Raus on oma ettekande „Uue ühiskonna loomise konverentside tegevplatvormi “Terviklik Eesti“ loomine, visioon ja strateegia“ kokku võtnud järgmiselt:

„Ühiskonna tervenemine saab alguse tervikutajuga inimestest, kes julgevad võtta vastutuse ühisreaalsuse loomise eest. Keset muutuvat maailma on meie võimuses luua inimest ja loodust väärtustavaid paralleelseid ühiskonna tugistruktuure, mis annavad inimesele suurema vabaduse ja võimaluse end teostada. Selleks peame koondama oma vaimu- ja tahtejõu, teadmised ja oskused.
Eelmisel sügisel sai alguse Uue ühiskonna loomise konverentside sari (www.uusyhiskond.org), et kutsuda kokku hea tahtega, tasakaalukad ja julged inimesed, kes on valmis tegema koostööd paralleelsete struktuuride loomisel, mis toetaksid inimeste elukorraldust. Tänaseks on korraldatud kolm konverentsi ning viimane konverents viidi ka Pärnusse.

Konverentside eesmärk on hoida visiooni inimesest ja loodusest hooliva ühiskonna loomise võimalikkusest, tutvustada erinevaid uue ühiskonna kontseptsioone, anda strukturaalseid, süsteemseid ja praktilisi nõuandeid uute võrgustike loomisel ning esitleda juba toimivaid võrgustikke ja käivitatud projekte.

Kolme konverentsi käigus on kokku saanud suur hulk mõttekaaslasi, tekkinud on uusi ideid, konverentsidel esitletud võrgustikud on saanud suurt tähelepanu ning jõudsalt kasvanud. Nüüd oleme liikumas järgmisse faasi, luues erinevate valdkondade asjatundjaid koondava tegevplatvormi „Terviklik Eesti“.

Ettekanne annab lühiülevaate platvormi „Terviklik Eesti“ visooni ja strateegia loomise alustest. Holistlik, ökoloogiline vaade komplekssetele probleemidele lahenduste otsimiseks keskendub väärtustele, juhtimisstiilile, majandusele ja mitmetele muudele küsimustele muutuva maailma kontekstis. Ühiskonnana oleme suures transformatsiooniprotessis, kus lisaks sisuliste teemade käsitlemisele peame seadma küsimuse alla ka senised struktuuride loomise praktikad ja harjumuspärased juhtimis/organiseerumisprintsiibid.“

Hando Tõnumaa on sõltumatu ajakirjanik ja uurija, kes koostas 2012. aastal “Ulmefilmi” ja alustas hiljuti ajaviitesarja “Lameda Maa Uudised” tegemist. Ta on üks 2013. aastal tegevust alustanud Telegram.ee loojatest ja 2015. aastal ilmuma hakanud ajakirja Telegram vastutav väljaandaja. Lisaks sellele kuulub ta elektroonilist muusikat viljelevasse kooslusesse Future Brain ning joonistab koomiksit “Nokuonu seiklused”. Oma ettekandes “Gloobuse vandenõuteooria” teeb ta ülevaate “kõikide vandenõuteooriate emast” ehk möödunud aastal nn põrandaaluse interneti vallutanud lameda Maa teooriast.

Konverentsipäeva juhib koolitaja, väikeettevõtja ja ümbermaailma rännumees Ergo Menov, kes pidanud enam kui 20 ametit. Täna soovib ta pühenduda avalikule esinemisele, toiduvalmistamise ja tervisliku toitumise õpetamisele ning unistab rändõpetaja ametist ettevõtluse vormis. Loe Ergo artikleid tema kogemustest poiste tööõpetuse-õpetajana Telegramis.

Lisainfot konverentsi kohta: www.telegramikonverents.com

Soodushinnaga piletid müügil Piletilevis.

Eelmise aasta konverentsi galeriid saad vaadata siit ning loenguid kuulata/vaadata www.telegramikonverents.com lehelt.

Toimetas Mariann Joonas