Tänapäeva laste elu ei ole sageli lihtne. Pidev info ja stimulatsiooni üleküllus, koolikiusamine algklassides, kõrged nõudmised nii õpetajate kui ka vanemate poolt panevad lapsed proovile. Jooga ja meditatsioon on tunnustatud vahendid, et täiskasvanute elus stressi ja pingeid maandada. Miks siis mitte pakkuda ka lastele seda sama. Oleme varem kirjutanud algatusest tuua meditatsioon koolidesse. Viimasel ajal on Eestis aga hakanud kanda kinnitama ka lastejooga.

Lastele on kättesaadav väga suur hulk erinevaid trenne – tants, jalgpall, kergejõustik, idamaised võitluskunstid jpm. Tekib küsimus, miks peaks siis lapse hoopis joogasse panema. Tänu popkultuurile seostame joogat ehk hoopis hipilaadsete täiskasvanutega, kes laulavad mantraid ja räägivad tšakratest. Tegelikult on joogal väga palju erinevaid stiile ning jooga harrastajaid on väga erinevaid (loe siit, millise stiiliga milline joogamatt sobib).

Jooga tähendab sanskriti keeles ühendust. See on praktika, mis integreerib omavahel meie tõelise olemuse kõik aspektid – keha, vaimu ja hinge. Jooga võib olla nii sügavalt vaimne energeetiline tegevus kui ka lihtsalt meeldiv ja rahulik viis enda füüsilist võimekust parandada. Lastejooga ei tähenda pikkade mantrate ümisemist end vaikides matil kringliks keeramist. See on lõbus ja loominguline trenn, milles ei nõuta lastelt perfektsusele orienteeritud tulemusi ning mis eakohaselt ja mänguliselt tutvustab neile eluks väga vajalikke oskusi.

Lastejooga tunnis tehakse tutvust lihtsate hingamisharjutustega, sooritatakse kehahoidu, painduvust ja jõudu arendavaid harjutusi ning see on lihtne ja odav praktika, mida nad saavad harrastada edaspidi kõikjal. Selleks piisab lihtsatest mugavatest riietest ning kui joogamatti pole käepärast, ajab asja ära ka vaip. Jooga õpetab lastele enesest lugupidamist ja eneseusaldust, kuna see on võimalus mängida, harjutada ja uusi asju proovida, ilma et peaks pelgama eksimist või viimaseks jäämist. Kuigi joogatund on grupitund, ei ole selles grupis esimest ja viimast, paremaid ja halvemaid. Joogaharjutused parandavad kehataju ja keskendumisvõimet, mis aitab tuua paremaid tulemusi ka teistel spordialadel ning õppetöös.

Üheksa asja, mida laps joogatunnist õppida võib

1. Oma hingamisest teadvel olek

Hingamisharjutused võivad olla kas rahustava või ergutava toimega. Erinevate mängude käigus õpivad lapsed hingamist teadlikumalt kasutama ning selle käigus paraneb loomulikult ka kopsumaht, väheneb stress ja suureneb keskendumisvõime.

2. Enesekindlus

Joogas ei ole „läbikukkumist”. Iga aasana ehk asend harjutatakse element haaval läbi ning iga väikest saavutust tähistatakse. Joogas ei ole kaotajaid – igaüks saab olla vaid võitja, kuna ainuke, kellega ennast võrrelda, oled sina ise. See hea tunne, kui miski on eelmisest korrast paremini välja tulnud, kandub üle ka ülejäänud elusse ning aitab arendada enesekindlust. Jooga aitab vähendada hirmu uute asjade proovimise ees. Nii mõnigi aasana võib näida esmapilgul võimatult keeruline. Järk-järgult harjutades saab see aga võimalikuks ja kinnistab lapses teadmise, et mitte miski pole võimatu.

3. Jõud

Sageli arvatakse, et jooga parandab peamiselt painduvust ega tugevda keha. Seda võib aga arvata ainult see, kes ei ole ise mitte kunagi joogat proovinud. Jooga aasanate harjutamise käigus muutub keha tugevamaks ja paraneb võime oma lihaseid teadlikumalt kasutada. Tugev keha kasutab paremini energiat, ennetades ülekaalulisust, on efektiivsem ja kaitseb vigastuste eest.

4. Tasakaal

Tasakaaluasendid õpetavad lapsele, kuidas on võimalik järk-järgult ja loomulikul moel oma keskendumisvõimet parandada. Sellistest harjutustest saavad abi ka tähelepanu- ja käitumisprobleemidega lapsed. Tasakaalu saavutamiseks on vaja vaigistada oma mõtted, mis on väga sarnane meditatsioonile. Samuti aitab tasakaalu arendamine tugevdada nn korsetilihaseid, mis parandavad rühti ja ennetavad seljaprobleeme.

5. Painduvus

Tugev keha ilma painduvuseta või painduv keha ilma jõuta ei ole kumbki hea variant – mõlemad võivad kergesti kaasa tuua vigastusi. Joogatunnis tehtavad harjutused aitavad arendada painduvust nii kehas kui ka mõtetes. Integreerides painduvust arendavad harjutused hingamisega, on tulemus veelgi tõhusam.

6. Kohalolek ja tähelepanu

Jooga aitab liikumise ja hingamise kombineerimise kaudu mõista ja tajuda paremini keha liikumist ruumis. Hea kehatajuga lapsed on enesekindlamad ja tunnevad enam rõõmu ükskõik millist laadi liikumisest. Õppides olema hetkes kohal ja teravdama tähelepanu, juhtub harvemini seda, et nad oma asju kaotavad või maha jätavad. See aitab neil jälgida igal hetkel olukorra erinevaid tahke ja reageerida adekvaatselt. Laste jaoks on võimalus pidevast infovoost ja mõttevadast pausi teha ääretult oluline ning paljud joogaga alustanud lapsed annavad sellest ise ka märku, eelistades harjutusi, mis nõuavad täielikku keskendumist ja kohalolu.

7. Voogamine ja integreerimine

Ühendades erinevaid aasanaid omavahel, õpib laps mõistma, et kõik meie liigutused on paljude erinevate lihaste, luude, liigeste ja närviteede täpselt koordineeritud tegevuse tulemus. Mida vanemaks nad saavad, seda osavamalt õpivad nad erinevaid lihasgruppe koordineerima, näiteks hoidma käsi üleval ning samas lõdvestama õlgu.

8. Meditatsioon ja lõõgastumine

Jooga on oma olemuselt meditatiivne tegevus. Olgu harjutuseks tasakaalupoosi hoidmine või ühest aasanast teise liikumine, igal juhul on see rahuliku iseloomuga tegevus. Tund lõpeb tavapäraselt eakohase meditatsiooniharjutusega – väiksematel lastel lühemalt, suurematel pikemalt.

9. Rõõm

Lastejooga tund ei ole igav. Sellesse integreeritakse laulmist, joonistamist, mänge ja nalja. Vanematele lastele meeldib ise uusi poose välja mõelda ning ennast raskemate aasanatega proovile panna. Joogatunnis ei võistelda omavahel – seal valitseb toetav ja lugupidav õhkkond. See lubab ennast lõdvaks lasta, täiel rinnal naerda ja rõõmu tunda.

Kui vanalt võiks laps joogat harrastada?

Rangemates koolkondades peetakse sobivaks vanuseks kaheksa aastat. Indias läbivad lapsed 8-aastaseks saamisel traditsionaalselt spetsiaalse tseremoonia (upanayanam), mis on nende sissejuhatuseks religioosseteks praktikateks, sealhulgas joogasse. Esimese seitsme eluaasta tsükli lõppemist peetakse oluliseks psühholoogilise ja füsioloogilise arengu verstapostiks ka mitmetes teistes kultuurides ning isegi teadlased on seda ideed tunnustanud.

See aga ei tähenda, et lapsed ei võiks endale eakohase joogaga alustada juba 3–4-aastaselt. Samuti nagu mulda tuleb enne seemnete külvamist ette valmistada, saab ka last juba varajasest east väikeste sammude haaval ette valmistada terve ja sobiva joogaharjumuse tekkeks. Mida väiksem on laps, seda mängulisem ja lõbusam peab olema tund, et tema tähelepanu köita. Samuti peab olema tähelepanelik, et tund alguses väikese jaoks liiga pikaks ei veniks. Joogatund ei asenda vaba mänguaja olulisust, kuid see võib täiendada lapse enda loomulikku loovust uute elementidega, mida ta saab ise edasi arendada.

Mida oleks ühele lapsele joogaga alustamiseks vaja?

Vastab joogapood.ee: Lastele on vaja joogamatti, mis võiks olla rõõmsat värvi, kerge ja ihusõbralik-allergiavaba. Paksus võiks olla 4-6mm. Näiteks TPE vahtmaterjalist matt sobiks. Ja kui vaja kaasas kanda, siis kott ka. Laste joogaõpetaja võtab vajadusel ise muud
õppevahendid kaasa.

Allikad: MindBodyGreen 1, Parents.com, MindBodyGreen 2, Seattle Yoga News, Yogatimes, Health And Wellness

Loe lisaks:

Lastejooga on puhas rõõm: teekond lastejooga õpetamiseni ja selle imeline maailm

Noarootsi kooliõpilased hoiavad joogaga keha ja vaimu erksa

Noarootsi Gümnaasiumi õpilaste tagasiside joogatundide kohta

Foto: ouientertain.com

Toimetas Katrin Suik