Mahe-Eesti ehk Organic Estonia idee eestvedajad soovivad, et 18. mail toimuval hääletusel otsustaks Eesti keelustada mürkkemikaali glüfosaadi. EL liikmesriikide hääletamisel otsustatakse glüfosaadi tulevik: kas kasutamine lõpetada või jätkata veel 7–15 aastat. Otsustatakse, kas glüfosaat – mida sisaldab näiteks Monsanto tuntud toode Roundup – mürgitab jätkuvalt Eesti toidulauda. Mahe-Eestile saad toetust avaldada SIIN ja petitsiooni allkirjastada SIIN.

Eestis kasvab pidevalt mürgiste taimekaitsevahendite jääkide esinemine toidus, mis Riigikontrolli 2015. aasta toiduseire kohaselt on probleemiks 51% toiduainetes, arvestades kõiki Eestis müüdavaid tooteid. Glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, põlluteede
äärte hooldamisel, mänguväljakutel ja parkides. Iga inimene võib sellega enda teadmata kokku puutuda. Glüfosaadi kasutamise poolt hääletati kunagi laboratoorsete uuringute põhjal, mis ei arvestanud kõiki loodusele ja
inimesele tervikuna tekkivaid järelmõjusid.

Eestis otsustavad glüfosaatide kasulikkuse ja kahjulikkuse üle Riigikogu maaelukomisjon, maaeluministeerium ja maaeluminister.

“Eesti kui puhta ja tervisliku riigi arendamiseks on Mahe-Eesti ehk Organic Estonia eestvedajatele tehtud ülesandeks luua tegevuskava riigi võimalikult mahedale kursile juhtimisel,“ kommenteerib Mahe-Eesti eestvedaja Krista
Kulderknup. „Mahe kurssi aitab riigi poolt, juba vastu võetud Säästva Eesti 21 ning ÜRO jätkusuutliku arengu sihte saavutada. Seega, kõik kemikaalid ja mürgid, mis kahjustavad Eesti elukeskkonna mitmekesisust, inimese tervist
ja sündivust, ei ole kooskõlas jätkusuutliku ja maheda Eestiga. Eesti saaks glüfosaadi kasutamise vastu hääletades olla eeskujuks ja jätkusuutliku riigi mudeliks Euroopas, mitte ainult sõnades, vaid oma tegudes.“

Puhta ja tervete inimestega riigi toetuseks oma oma toetuse andnud Organic Estonia kodulehe toetajad. Lisaks toetavad mahe riigi idee suunda Mahepõllumajanduse Koostöökoda, Erakond Eestimaa Rohelised, ELF, Eesti Paeliit, Eesti Biodünaamika Ühing, MTÜ Eesti OTT ühendab OTT toiduvõrgustikke Eestis, Noored Rohelised, Statera uurimiskeskuses.
Ütleme ei glüfosaatidele Eestis!

Glüfosaadipõhised umbrohutõrjevahendid domineerivad Eestis ja nende müügikogused on järjest kasvanud ning ületanud kõigi muude pestitsiidide kasutusmahu. Erinevad umbrohutõrjepreparaadid võivad sisaldada 14,5% kuni 75% glüfosaati, ülejäänud osad on tavaliselt tootjafirma saladus. Kaubastatav herbitsiid pole seega glüfosaat, vaid kemikaalide kokteil, mille toksilisust ja kahjulikkust ei määrata.

Glüfosaadi preparaadid mõjutavad pärssivalt kõike elavat

Uuringud ongi näidanud, et abiained (näiteks POEA) või glüfosaadi laguproduktid (näiteks AMPA) võivad olla mitu korda mürgisemad kui ainuüksi glüfosaat. Aktiivaine ning abiainete koosmõjul kasvab preparaadi efekiivsus ehk mürgisus. Samas, abiainete toksilisust pole ökotoksikoloogiliselt hinnatud. Glüfosaatseil preparaatidel on aga oluline hävitav toime mitte ainult umbrohtudele, vaid tema jäägid keskkonnas ja toidus mõjutavad pärssivalt kõike elavat, sealhulgas inimest.

Mullas lagundatakse glüfosaat põhiliselt mullamikroobide poolt. Kusjuures lagunemiskiirus sõltub nii mullatüübist, mikroorganismide kooslusest kui ka kliimatingimustest. Eri uuringute kohaselt võivad glüfosaadi ja AMPA poolestusaeg mullas olla vastavalt 2–197 ja 76–240 päeva. Kuid näiteks Ontario metsamuldades leiti jääke veel 335 päeva pärast töötlemist. Rootsi metsamuldadest leiti jääke 1–3 aastat veel peale töötlusi. Seal leiti ülemääraseid glüfosaadi jääke ka nii põllumuldades kui veekogudes.

Glüfosaat häirib tugevalt mullaelustiku liigilist koosseisu ja talitlust, vähendades mullas mükoriisat ja mügarbakterite lämmastikusidumise võimet veel isegi 120 päeva pärast töötlemist. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi uuringud näitasid, et koduaedades kasutatav kiiretoimelise Roundup Quicki puhul kadus täielikult looduslikes muldades laialt levinud, kultuurtaimede haiguskindluse väljakujunemist soodustav bakteriliik Bacillus mycoides.

Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamine suurendab taimehaiguste levikut

Paljude uuringute andmed kinnitavadki, et glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamise tagajärel suureneb taimehaiguste esinemine, mis on ilmselt tingitud liigirikkuse kahanemisest, mille pärast saavutavadki haigustekitajad mullas ülekaalu.

Mulla ja vee kaudu imendub glüfosaat taimedesse, kus liigub kergesti kõikidesse osadesse. Glüfosaat ja tema metaboliit AMPA liiguvad läbi taimekudede ja jääke ei saa toidust täielikult eemaldada. Kuna osakesed on taime kudedes, pole neid võimalik maha pesta. Jääke on leitud puuviljadest, kus viljapuude reavahesid on töödeldud Roundupiga, sellistest juurviljadest, mille põlde oli külvieelselt töödeldud umbrohutõrje preparaatidega. Glüfosaadi jääke on leitud maasikatest, salatist, porgandist ja teraviljadest veel aasta pärast Roundupi kasutamist.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmeil leiti glüfosaadijääke nisuterades pärast koristamist, need säilisid ka jahus ning sellest küpsetatud saias. Kui sellist teravilja söödeti loomadele, leiti jääke ka loomsetes saadustest veel kaks aastat pärast söötmist.

Tänapäevased uuringud näitavad, et inimorganismis pärsivad glüfosaadid tsütokroom P450 (CYP) ensüümid, mis on organismile olulised nii toidus kui ka keskkonnas olevate mürgiste ainete kahjutuks tegemisel. Neil ensüümidel on väga oluline roll soolebakterite ainevahetuses, mille hälbimise tõttu soodustatakse erinevate seedetrakti haiguste, kasvajaliste muutuste, südame- ja veresoonkonnahaiguste, diabeedi, Parkinsoni tõve jms väljakujunemist (Samsel and Seneff , 2013). Seedetraktil on aga ju juhtiv osa inimese immuunsüsteemis(80%).

Uuringud näitavad hormonaalsete muutuste kujunemist glüfosaatide toimel

Uuringud on samuti näidanud hormonaalsete muutuste kujunemist glüfosaatide toimel, näiteks meestel suguhormooni produktsiooni kahanemist kuni 94%. California naissportlastel, kes võistlesid Roundupiga töödeldud väljakutel, esinesid menstruatsioonitsükli häired. On leitud positiivne seos Parkinsoni tõppe haigestumise kasvu ja glüfosaatide kasutamise vahel. Ontarios läbi viidud uuringud on näidanud, et farmerite perekondades suurenes nurisünnituste ja enneaegselt sündinute hulk. Prantsusmaal leidsid Caeni ülikooli biokeemikud, et inimese platsentarakud on Roundupi suhtes väga tundlikud, kusjuures seda juba tunduvalt madalamate kontsentratsioonide puhul, kui tavaliselt põllumajanduses kasutatakse. Leitud on seosed mitmesugustesse vähkkasvajatesse haigestumise ja glüfosaatide vahel.

2015. aasta veebruaris, arvestades erinevaid uuringuid, tunnistas maailma teadlaste konsiilium (International Agency for Research on Cancer (IARC)) glüfosaadid võimalikeks vähi põhjustajateks.

Glüfosaadid kahjustavad putukaid

Glüfosaadi jäägid õites pärsivad tolmeldajaid putukaid. Neil tekivad füsioloogilised ja käitumishäired, mis viivad kõrgendatud suremusele, seda eriti koostoimes teiste pestitsiididega. Seda on leidnud paljud uuringud, sealhulgas Maaülikooli omad. Glüfosaatide kasutamine on vähendanud kasulike putukate hulka. Paljude teadlaste uuringutest on selgunud, et 50 kuni 80% kasulikest putukatest hukkusid glüfosaatsete herbitsiidide toime tagajärjel. Kõikide elusorganismide taastumine võib võtta aastaid, kuna jäägid püsivad mullas.

Glüfosaadid võivad põhjustada putukatel geneetilisi häireid, näiteks suurenes puuviljakärbestel mutantide hulk, kui vastsed olid arengu ajal glüfosaadiga kokkupuutes. Roundup põhjustab röövlestade, kiilassilmade ja lepatriinude hukkumise. EMÜ teadlaste katsetest kadusid kasulikud putukad jooksiklased maasikaistandusest peale maasikapeenarde vahelise mururiba pritsimist Roundupiga, kuuks ajaks ning kontrolliga võrdne arvukus ei taastunud kogu suve vältel. Analoogseid andmeid sai Brust (1990), kui glüfosaate sisaldava herbitsiidiga teraviljapõllult kadusid jooksiklased 28 päevaks. Roundupi kasutamine tõi kaasa lehetäide arvukuse kasvu teraviljadel, kuna kasurid olid teraviljapõllult lahkunud. Samuti on leitud, et jooksiklased munesid töödeldud põldudele ka järgmisel aastal vähem mune kui töötlemata põldudele.

Mullast leostuvad glüfosaadijäägid nii pinnaveekogudesse kui ka põhjavette. Ka meie muldades esineb Põllumajandusuuringute Keskuse andmeil glüfosaadijääke. Samuti on meie pinna- ja põhjavees Keskkonnauuringute Keskuse poolt kindlaks tehtud nii glüfosaatide kui AMPA olemasolu. Suurimad kogused on esinenud intensiivse põllumajandusega piirkondade veekogudes sügisperioodil: näiteks Räpu jões glüfosaati 0,29 ja AMPA 0,93 mg/l. 2011. aasta uuringud näitasid AMPA esinemist enamikus suuremates jõgedes ning ka biopuhastite suubealadel. 2016. aasta kevadistel uuringutel ilmnes samuti nii glüfosaatide kui ka AMPA sihtarve ületavaid koguseid Jänijões.

Glüfosaatidel on hävitav toime veeorganismidele

Samas on selgunud nende häiriv ja hävitav toime veeorganismidele. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis aastatel 2011–2013 läbiviidud uurimused näitasid, et baktereile toimisid glüfosaadid kiiremini hävitavalt kui vesikirpudele, ent mõlemate suremus oli kõrge. Mõlemad organismide rühmad mängivad aga veekogude toiduahelais olulist rolli. Glüfosaadi jääkidel võibki olla veeloomastikule sõltuvalt liigist mitmetine toime; nad võivad olla otseselt surmavad, põhjustada geneetilisi häireid, kuid ka arengupidurdusi. Näiteks on Roundup põhjustanud konnakullestel häireid DNA-s. Roundupiga saastunud keskkonnas suurenes konnakulleste suremus, kasvas ka ebanormaalsete kulleste hulk, osa neist ei olnud normaalse suurusega ja areng pikenes märgatavalt. Osal kullestel arenesid ebanormaalsed suguorganid. Enamikule konnaliikidele on glüfosaadid surmavad. Veekogude toiduahelais glüfosaadid akumuleeruvad kalades ning põhjustavad geneetilisi kahjustusi ja häireid nende immuunsüsteemides.

Arvestades glüfosaatide ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale, soovime, et oluliselt vähendatakse või üldse keelatakse glüfosaatide kasutus. Umbrohutõrjele on olemas keskkonnasõbralikumad alternatiivid oskusliku viljavahelduse ning mehhaanilise tõrje näol. Kindlasti tuleks juurutada pidev glüfosaadi jääkide seire nii toidus, mullas kui ka vees.

Glüfosaatide mõju kirjeldava teksti on koostanud Anne Luik.

Allkirjasta ka petitsioon.

Fotol Väimela Alajärv / foto Vaido Otsar / Wikipedia

Toimetas Ksenia Kask

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.