Mai alguses lekitas Greenpeace praegu läbirääkimistel oleva EL-USA vabakaubandusleppe (TTIP) dokumentidest 248 lehekülge, heites valgust siiani äärmiselt salastatud olnud paktile. Lekkest selgus, et TTIP-i vastastel on olnud õigus: lepingu eesmärk on langetada EL-i kaubanduse standardeid, anda USA korporatsioonidele rohkem võimu suveräänsete riikide valitsuste üle ning võimaldada meie turgudel müüa näiteks (siiani keelustatud) GM-tooteid ja hormoonidega kasvatatud loomi. Vaatamata üha suurenevale üle-euroopalisele vastuseisule TTIP-ile, ei kipu peavoolumeedia kajastama hiljutiste lekete sisu, leppevastaseid meeleavaldusi ega asjaolu, et osa riike soovib leppest taganeda.

TTIP puhul algas leppe läbisurumine juba selle nimetamisest: USA-s nimetati see mitte kaubandusleppeks (trade agreement), vaid “partnerluseks”, sest kui USA põhiseaduse kohaselt otsustab lepete üle Kongress, siis “partnerluste” läbirääkimise õigus anti täidesaatva haru määratud kaubandusesindajale. Viimase ülesanne on aga esindada lepingust eeliseid lootvaid korporatsioone, mitte elutingimuste paranemist ootavaid kodanikke. Asjakohane esindaja peab “läbirääkimisi” teiste riikide esindajatega ning igasugune vastuseis leppele surutakse maha kas hirmutamise või altkäemaksudega. Kui teise riigi esindaja on valmis leppele alla kirjutama, esitletakse seda tema riigi seadusandlikule võimule, keda veendakse lepet allkirjastama, et mitte ohustada rahvusvahelisi suhteid või heita kõrvale aastatepikkust tööd, mida kaubandusharude esindajad ja lobitöötajad on teinud.

Lepe kaitseb suurkorporatsioonide huve

Tänu Greenpeace’i avalikustatud TTIP dokumentidele selgub, et leppe üks eesmärke on kaitsta suurpankasid kohtuliku süüdimõistmise eest ning erastada riikide tervishoiusüsteeme, andes suurkorporatsioonidele võimu määrata raviteenuste ja ravimite hindu. TTIP mustand koostati saladuskatte all suurkorporatsioonide poolt, et muuta neid immuunseks nende riikide seadustele, kus nad äri ajavad. Nimelt võivad leppe praegusel kujul vastuvõtmisel ettevõtted kuulutada, et mistahes riigi suveräänne seadus kas siis sotsiaalses, keskkonna, toidu- ja ravimiohutuse või töökaitse valdkonnas potentsiaalselt vähendab nende kasumeid ning on seega “piirang kaubandusele”.

Selle süüdistuse võivad koproratsioonid viia spetsiaalsesse mitteavalikku korporatsioonide tribunali, kus samad suurärid esinevad nii kohtuniku, vandekohtu kui prokurörina. Lõpptulemusena maksavad riigi kodanikud korporatsioonile “kahjutasu” regulatsioonide tõttu potentsiaalselt saamata jäänud kasumi eest. Mõneks näiteks selliste “kaubanduspiirangute” kohta on hoiatussildid või tühja kujundusega pakendid sigarettide jaoks, avalikus kohas suitsetamise keelustamine või alkoholile ajalise müügipiirangu kehtestamine.

Lähiajaloost ei pea sellise praktika kohta näidet kuigi kaugelt otsima. 2010. aasta alguses kaebas rahvusvaheline tubakafirma Philip Morris kohtusse Uruguay riigi, sest viimane oli keelustanud suitsetamise avalikes suletud alades. Firma kaebas riigi arbitraažikohtusse ning nõuab kompensatsiooni väidetavalt uue seaduse põhjustatud “sigarettide kaubamärkide väärtuse langemise” eest. TTIP läbisurumise korral võivad EL-is halveneda töötingimused, palgad, keskkonnakaitse, toidu-, ravimi- ja tööohutus, sest USA korporatsioonid survestavad riike nende kasuks (inimeste ja looduse heaolu arvelt) looma “soodsamaid” äritingimusi.

USA nõuab Euroopas kauplemisel suuremat sõnaõigust

TTIP lepet on hoitud äärmises saladuses, näiteks nõuti poliitikutelt, et nad tutvuksid vaid kindlate lepingute osadega vaid spetsiifilises ruumis, mehitatud valve all ning et nad ei tohiks mingil juhul lepet kaasa võtta. Avalikkusele lepingupunktide näitamine ei tulnud kõne allagi. Nüüd on aga tänu Greenpeace’i leppele selgunud, et saladuskatte all on läbi räägitud USA korporatsioonidele piiramatu võimu andmise suhtes.

Ühe vaidlusaluse teemana on EL kaubandusesindajate kirjas välja toodud kosmeetika: nimelt on EL-is keelatud kosmeetikat loomadel testida, kuid USA-s on see lubatud. Kirja kohaselt on kahe lepingupoole puhul ühiste eesmärkide ulatus piiratud ning kuna EL-i ja USA erinevad seisukohad on lepitamatud, jääb USA firmadele kehtima takistus Euroopa turule pääsemisele. Harv pole juhus, kus USA on EL-ile esitanud rohkelt nõudmisi, kuid pole ise valmis ühekski järeleandmiseks, mistõttu võib läbirääkimisi pidada üsna ühepoolseks.

USA esitatud ettepanekute hulgas on näiteks ettepanek kohustada EL-i teavitama oma tööstusi ette kõikvõimalikest planeeritud regulatsioonidest ning võimaldada USA firmadele sama suurt panust Euroopa Liidu regulatoorsetesse protsessidesse kui kohalikele firmadele. Näiteks soovitakse, et USA ettevõtted saaksid mõjutada EL-i seaduste sisu mitmes etapis, sealhulgas rohkete tehniliste töögruppide ja komiteede kaudu. Euroopa Greenpeace’i direktori Jorgo Rissi sõnul peaks EL enne regulatsiooni vastuvõtmist läbima vaevarikka hindamisprotsessi, kus tuleb USA osalistele tõestada, et ükski teine vabatahtlik meede või neid vähem mõjutav regulatoorne samm polnud võimalik.

Lekete kohaselt on USA soovinud kaotada EL-i keelu GM-toitudele ning anda oma ettevõtetele suuremat sõnaõigust ka teaduse ning ohutuse valdkonnas: vaidlused pestitsiidide jääkide ning toiduohutuse üle lahendataks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni Codex Alimentariuse süsteemis. Paraku on keskkonnakaitsjate sõnul viimase puhul probleemiks korporatsioonide tugev mõju, mistõttu saavad firmad nagu BASF, Nestle ja Coca-Cola enda huvidele allutada riiklikke delegatsioone. Näiteks on selles süsteemis umbes 44% otsuseid pestitsiidide jääkide ohutuse kohta olnud leebemad kui EL-i kriteeriumid.

Mitu riiki soovib Trooja hobuseks osutunud leppest taganeda

Lisaks kaupade ning teenuste ohutusstandardite langetamisele tooks TTIP endaga ka ebaõiglase konkurentsi ja töökohtade kadumise: USA firmadele antaks võimalus siseneda Euroopa turule märkimisväärselt leebemate tingimustega kui kohalikele firmadele. Tugevamate standardite tagamine tähendab aga ärile ka suuremaid kulutusi, mistõttu paljusid Euroopa ettevõtteid ähvardaks pankrot. Ametliku statistika kohaselt kaob vähemalt miljon töökohta otseselt TTIP vastuvõtmise tulemusena.

Euroopa Komisjon määras 2013. aastal läbirääkimiste alguses leppe tekstidele 30-aastase avaliku ligipääsu keelu ning nüüd on selgunud, miks: kui avalikkus oleks teadnud, mida nende nimel kokku lepitakse, oleksid tekkinud (veelgi suuremad) protestid. Nüüd on aga paljastatud, mis peitub tegelikult “vabakaubandusleppe” nime taga ning pakti toetajaskond hakkab üha veendunumalt laiali lagunema. Alates lepingu läbirääkimise algusest on üle Euroopa toimunud rohkelt suuri TTIP vastaseid meeleavaldusi, viimane neist leidis kümnete tuhandete osalejatega aset Roomas.

Ka eri riigid on hakanud leppest taganema: Prantsusmaa president Hollande teatas mai alguses, et ta vetostab TTIP leppe, mis võib ohustada Prantsusmaa põllumajandussektorit ning mille puhul on tegu “reguleerimata vabakaubandusega”. Ka Kreeka valitsus on väljendanud valmisolekut vetostada TTIP lepe, kui sellesse ei viida sisse vajalikke muudatusi, mis tagaks nende põllumajandusele suurema kaitse. Saksa majandusminister Sigmar Gabriel on võtnud sõna TTIP kokkuvarisemise teemadel, süüdistades selles USA järeleandmatust ning Saksa põllumajandusminister Christian Schmidti sõnul ei nõustu nad langetama oma kõrgeid toiduohutuse standardeid, kuniks USA pole valmis tegema vajalikke mööndusi.

TTIP vastu on Euroopas kogutud ligi 3,5 miljonit allkirja

Saksa avaliku ringhäälingu konsortsiumi ARD hiljutise uuringu kohaselt usub 70% sakslastest, et TTIP tooks endaga rohkem kahju kui kasu. 69% vastanutest uskusid, et lepe kahjustaks tarbijakaitset, 83% väljendasid rahulolematust valitsusepoole salatsemisega leppe küsimustes. Vaid 17% vastanutest leidis, et lepe võib olla Saksamaale kasulik. Ka USA-s on avaliku arvamuse uuringud leidnud, et toetus TTIP-le on kahanenud üsna väikseks: vaid 18% ameeriklastest usub, et TTIP on neile hea (2014. aastal oli sellisel seisukohal 53%). Ka eurooplased ise on häälekalt võtnud sõna TTIP vastu, osaledes meeleavaldustes ning algatades petitsioone: enam kui 500-t Euroopa organisatsiooni ühendava liidu algatatud petitsioonile on praeguse seisuga kogutud ligi 3,5 miljonit allkirja.

Vaatamata avalikkuse vastuseisule ning lekete paljastustele, on mitmed poliitikud (sealhulgas Briti peaminister David Cameron) ja meedia jätkuvalt väljendanud seisukohta, et TTIP oleks Euroopale kasulik ning et leppe vastuvõtmisega tuleb jätkata võimalikult kiiresti. Greenpeace’i lekke valguses on teravamalt kui varem ilmsiks tulnud Euroopa asutuste südames peituv demokraatia puudujääk ning korruptsioon. TTIP vastuvõtmine tähendaks ühtse Euroopa ning lääneliku demokraatia läbikukkumist, mistõttu on poliitikutel enne 23. juunit vaja otsustada, kas loobuda TTIP läbirääkimistest või teesklusest, et tegu on demokraatliku suveräänsete riikide liiduga.

Allikad: The Independent, The Guardian, Zero Hedge

Foto: law-right.com

Toimetas Annika Urvela

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.