Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Mis on õnne valem? Seda küsimust olen viimase ligi kuue aasta jooksul küsinud sadu kordi – kõikide saate “Hallo, Kosmos!” külaliste käest, kirjutab Raadio 2 saatejuht Ingrid Peek oma Telegrami 4. paberajakirjas ilmunud kolumnis, kus ta räägib oma värskest raamatust “Hallo, Kosmos! Palju õnne”. Raamatuesitlus toimub saate “Hallo, Kosmos!” kuuendal sünnipäeval, esmaspäeval, 13. juunil kell 18-22 Apollo kinos Solarises.

Mis on õnne valem?

Mis küll oleks see maagiline võti, mis avaks kõik õnnepalee uksed ja teeks kõik inimesed hoobilt õnnelikuks? Selgub, et kõigi jaoks on need võtmed erinevad ja samamoodi on erinevad ka uksed.

Mis see õnn üldse on, sedagi on uuritud läbi aegade: nii nagu seekordse ajakirja esimene lugu, mis käsitleb maailma kõige kaua-aegsemat, Harvard Grant Study 78-aasta pikkust õnneuuringut, samamoodi on läbi ajaloo püüdnud filosoofid mõista õnne olemust läbi mentaalsete mõttekonstruktsioonide, psühholoogid on uurinud õnne kui emotsionaalse laengu mõju inimese elule, neuroteadlased on välja raalinud õnnehormoonid ja meie kehakeemilise õnnetunde, religioosse poole uurijad püüavad leida õnne jumalikku puudutust, vaimsuse asjatundjad tegelevad hingelise õnnetasandiga, ratsionalistid ainelise õnne otsimise ja leidmisega ning neil kõigil on õigus. Õhtu lõpuks pole sel isegi vahet, kas õnn on mentaalne või emotsionaalne seisund, lihtsalt ükskõik millest tekkinud rõõm, mis vallandab keemilised protsessid ajus või midagi palju enamat ja sügavamat, mis puhkeb õide meie algolemusest – inimeses on lihtsalt see ürgne soov, võibolla isegi tung, õnnelik olla.

Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik?

Saate “Hallo, Kosmos!” lõpus olevas ankeedis, millele vastavad kõik saatekülalised, on kaks eksistentsiaalset põhiküsimust, mis on omavahel tugevalt seotud. Kui uurida, et mis on elu mõte, siis otsapidi jõuame ikka välja ka õnnelik olemise olulisuseni, ja vastupidi.

Ligi kuue aasta pikkuse teekonna tulemusena tegin paarisaja saatekülalise vastuste põhjal isiklikud tagasihoidlikud järeldused, et õnne valemi peamised komponendid on:

• Kohalolu ehk teadlik elamine siin ja praegu ning sellest hetkest rõõmu tundmine

“Õnne valemiks on aktsepteerida ja tervitada kõike, mida elu teile praegusel hetkel toob, vastasel korral ei õnnestu teil kunagi kaua õnnelik olla. Õnn peitub ainult üksolemises praeguse hetkega. Te saate ainult praegu õnnelik olla. Kui te praegu õnnelik ei ole, siis te pole seda ka tulevikus, vähemalt mitte kauaks,” teab kohaolu meister Eckhart Tolle.

• Elada nii, et hing heliseb – tehes seda, mis sulle tõeliselt meeldib

“Minu jaoks on õnne valemiks kuulata oma hinge kutset ja elada selle tõe järgi, kes sa tõeliselt oled, mitte selle järgi, mida teised sinult ootavad või kuidas sulle tundub, et sa peaksid olema, vaid sellena, kes sa tõeliselt enda sisimas oled,” on oma õnne valemi leidnud enesearengu õpetaja Brandon Bays.

• Teha teadlik valik olla õnnelik

“Elu on valikute küsimus ja sa pead lihtsalt valima õnne, valima selle tee, et olla aus oma südame, oma vaimu, iseendaga ning oluline on teha seda, mis meeldib ja mis teeb sind õnnelikuks. Ma arvan et võti ongi selles, et tuleb lihtsalt teha see valik – olla õnnelik – ja tunda seda oma südames,” mõtiskles Amazonase vihmametsa põlisrahva Huni-kuini šamaan Txane Bane, kui oli Euroopa indiaanlastel, eestlastel, külas käimas.

• Teiste aitamine

“Mind teeb õnnelikuks teiste aitamine. Kui ma aitan teisi, siis see tuleb mulle tagasi. Mulle meeldib inimesi aidata, liikuda, korraldada üritusi, elada ilusalt,” sõnab siiralt ja talle omase kirglikkusega legendaarne hüpnotisöör ja parapsühholoog Albert Stepanjan.

• Loodusega ühenduses olemine

“Kui sa võtad aja maha ja oled looduses, või oled heade sõpradega – need on sellised asjad, kus inimene tunneb, et ta on õnnelik,” leiab Tiibeti meditsiini arst Anu Rootalu, kes ise ongi end metsade vahele elama sättinud. Usuteadlane ja religiooniuurija Toomas “Don” Erikson toob looduse kõrval välja ka vabaduse aspekti: “Tähtis on see, et me saaksime vabalt elada ja väärtustada –  nii teist inimest kui ka looduskeskkonda: nii loomi, puid, ka linna, maju, kõike.”

• Rahu, meelerahu

“Õnnelik olemiseks võib aidata fang chung ehk lõdvestumine. Fang chung tähendab Hiinas mitte füüsilist lõdvestust, vaid just vaimset lõdvestust – ehk siis tuleks mitte nii krambis olla ja lasta loodusel kulgeda ja minna, mitte klammerduda,” räägib omast kogemusest võitluskunstide õpetaja ja teemeister Etker Jõeleht. Ka kuulus selgeltnägija ja OSHO õpilane Veet Mano on jõudunud väga lihtsa, aga samas tema jaoks kõikehõlmava õnne definitsioonini: “Õnne valemiks on meditatsioon ja armastus”.

• Tänulikkus

“Sufi hakkab igapäevaselt üha enam märkama rohkem seda kõike, mille eest ta võiks olla tänulik,” teab tänulikkuse teema olulisust muusik, antropoloog ja sufismi praktiseerija Polina Tserkassova. “Õnnelik olla saab nii, kui sa suhtud kõigesse sel viisil, et kõik muutub. Ei võta midagi isiklikult. Ja oled tänulik. Tänulikkus on minu arust üks oluline võtmesõna. Me ei peaks püüdlema õnnelik olemise poole, mis on mööduv nähtus, vaid just tajuma seda tänulikkust antud situatsiooni eest. Kõige lihtsam meetod sealjuures on see, et sa paned iga päeva lõpus kirja vähemalt kolm asja, mille eest sa sellel päeval tänulik oled,” annab head nõu terapeut ja reikimeister Kreet Rosin.

• Armastus

“Õnnelik olemiseks peaksime me armastama. Jällegi minu isiklik veendumus, üle üheksakümne aasta tagasi vaadates näen, et miski muu ei tee inimest õnnelikuks,” on pika ja kireva elu elanud vaimulik, teoloog, ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja Vello Salo jõudnud tema jaoks kõige tuumolemuseni. Filosoofiateaduste doktor ja joogameister Acharya Shree Yogeesh toob mängu ka eluterve enesearmastuse: “Õnne valem peitub selles, et sa tunned alati armastust iseenda suhtes. Kui sa tunned armastust iseenda suhtes, siis sa ei lange kunagi masendusse. Alusta reisi iseendasse. Hakka meeldima iseendale. Ja mõtle sellele: jumal saatis mind siia, ma olen eriline isik. Ja kui sa mõtled, et sa oled eriline, siis sa hakkad ennast armastama. Ja sinu armastus saab levida teistele. Ma arvan, et see oleks parim valem. Ma soovitan seda inimestele: alustage seda reisi iseendasse ja see viib teid tõesti õnneni.”

Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja

Nii tore on neid legendaarsest kultusfilmist “Viimne reliikvia” tuntud väge täis sõnu kaasa laulda ja vahel ka sõpradele meenutada. Ja seda tehes olemegi sekundiga jõudnud teemani, mis painab inimkonda igapäevaselt, nii meie kollektiivse kui individuaalse alateadvuse tasandil: see on vastutus. Vastustust võtab inimene siis, kui on teadlik sellest, kuidas tema teod, sõnad, mõtted, tunded, teadvus kõike mõjutab – nii tema enda elu-olu ja meeleseisundit kui ka kõike ümbritsevat, kogu maailmas. Kui me saame sügavamal, olemuslikul tasandil päriselt ka aru, et kõik on üks ühtne tervik, siis me hoolitseme nii oma isikliku kui ka teiste õnnetunde eest ning ka selle eest, et see laieneks üle kogu maailma ning ärataks ja paneks särama meie ühisteadvuse.

Ingrid Peek

Raamatu “Hallo, Kosmos! Palju õnne” esitlus toimub saate kuuendal sünnipäeval esmaspäeval, 13. juunil kell 18-22 Apollo kinos Solarises, kus saate avaliku salvestuse vestlusringis arutlevad õnnelikkuse teemadel psühholoog Tiina Jõgeda, õnneliku elu tagamaade uurija Alar Ojastu ja õnnelik näitleja Jan Uuspõld ning musitseerivad Mick Pedaja ja Maarja Nuut.

Uuri lisa sünnipäevasündmuse kohta Facebookist ja raamatu kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.

Artikkel ilmus algselt Telegrami 4. paberajakirjas, mis on müügil kõikjal üle Eesti.