Eesti Toiduainetööstuse Liit on algatanud uue lehmapiima joomist propageeriva kampaania, mille keskmes on värviline lehmaskulptuur. Eesti Vegan Selts peab rõõmsa lehma võrdpilti kohatuks ning piima tervislikkusele rõhumist eksitavaks.

Loomade elutingimused piimatööstuses

Lehmade elutingimused piimatööstuses ei meenuta maaidülli, mida tarbijatele enamasti näidata soovitakse. Tihti veedavad lehmad oma elu kitsastes lautades ühe koha peal seistes. Nagu kõigil imetajatel, tekib lehmal rinnapiim järglast oodates ja imetades. Selleks, et tagada pidev toodang, tiinestatakse piimatööstuses lehmi üha uuesti sunniviisiliselt kunstliku seemendamise teel. Vasikad eraldatakse emadest praktiliselt kohe pärast sündi, mis tekitab loomadele stressi, sest igal poeginud loomal on bioloogiline vajadus oma järglaste eest hoolt kanda. Lehmvasikad muudetakse tootlikkuse huvides kiiresti uueks piimamasinaks. Pullvasikad hukatakse aga enamuses noorelt, sest piimatööstusele nad kasu ei too. Pideva kurnamise tingimustes hakkab lehma piimatootlikkus umbes 6. eluaastaks vähenema, misjärel ta tapetakse. Võrdluseks: loomulikes tingimustes võivad lehmad elada üle 20-aastaseks.

Piim on imikute toit

Riiklikud toidusoovitused ja piimatootjate aktiivne reklaam kinnistavad müüti, et kaltsiumit saab üksnes lehmapiimast. Kuid umbes 75% maailma rahvastikust kaotab pärast imikuiga võime toota laktaasi: ensüümi, mis aitab piimasuhkrut ehk laktoosi seedida. Miks? Sest iga liik tarbib loomupäraselt oma ema piima ainult rinnalapsena. Laktoositalumatus pole niisiis haigus, vaid keha normaalne reaktsioon piimasuhkrule.

Kui panna inimeste piimajoomine laiemasse konteksti, siis Maal elavast umbes viiest tuhandest imetajaliigist on inimesed ainsad, kes jätkavad piima tarbimist pärast imikuea lõppu. Samuti on inimesed ainsaks liigiks, kes tarbib teise liigi vastsündinutele mõeldud toitu. Ka ei ole looduses tavaline, et tarbitakse last ootava ema piima, sest enne uut rasedust eelmine laps reeglina võõrutatakse. Piimatootmises kasutatavad lehmad on aga suurema osa oma elust samaaegselt nii tiined kui ka lüpstavad, mistõttu nende piim sisaldab lisaks looduslikult esinevatele kasvuhormoonidele ka rasedushormoone.

Piima tervislikkus

Piima tarbimist propageerivad kampaaniad kiidavad piima tervislikkust ja rõhutavad piima tarbimise olulisust luude tervise seisukohalt. Teadusuuringud aga neid väiteid ei kinnita. Harvardi Rahvatervisekooli toitumisosakonna juhataja ja Harvardi Meditsiinikooli professor Walter Willett on öelnud, et prospektiivsed ja randomiseeritud uuringud on järjekindlalt näidanud, et ei ole seost piimatarbimise ja luumurdude riski vahel.

Harvardi Rahvatervisekooli lehel on kirjas, et piim on tegelikult vaid üks paljudest kaltsiumiallikatest ning on mõningaid olulisi põhjusi, miks see ei pruugi olla parimaks allikaks: laktoositalumatus, kõrge küllastunud rasvade sisaldus, võimalik munasarjavähi suurenemise risk ja tõenäoline eesnäärmevähi suurenemise risk.

Uppsala Ülikoolis 2014. aastal läbiviidud uuring, milles osales enam kui 100 000 inimest, näitas, et rohkem piima tarbivatel naistel on ka suurem luumurdude oht. Samuti tõstis iga päevas tarbitud klaasitäis piima naistel suremuse riski 15% ja meestel 3% võrra. Harvardi teadlaste uuringust selgus aga, et teismeeas joodud piima hulk ei vähendanud naistel reieluukaela murru riski vanemas eas ning meestel hoopis suurendas riski.

Luude tervis

Piisav kaltsiumi saamine on luude tervise seisukohalt oluline, kuid kaltsiumi sisaldavad lisaks piimale ka kõik taimed. Head kaltsiumiallikad on näiteks rohelised lehtköögiviljad (lehtkapsas, söödakapsas, nõges, rukola, brokoli jt), kaunviljad (sojaoad, valged aedoad, türgi oad, punased aedoad, kikerherned jt) pähklid ja seemned (seesamiseemned, chia-seemned, mandlid, sarapuupähklid jt), puuviljad ja marjad (apelsin, metsmaasikad, mustsõstrad, astelpajumarjad, mustikad, mandariin jt).

Lisaks kaltsiumile on luude tervise jaoks muuhulgas oluline ka regulaarne kehaline treening, piisav D-vitamiini saamine, mida meie kliimas soovitatakse sügisest kevadeni tarbida kõigil toidulisandina, rohke köögi- ja puuviljade ning piisav valkude tarbimine.

Eesti Vegan Selts leiab, et Eesti Toiduainetööstuse Liidu reklaamikampaania püüab teadlikult varjutada piimatootmise tervise ja eetika seisukohalt sügavalt problemaatilisi aspekte. Iga teadlik tarbija näeb aga kindlasti kaugemale rõõmsa värvilise lehmakujuga loodavast pettekujutelmast.

Allikas: Eesti Vegan Selts

Foto: today.agrilife.org

Toimetas Mariann Joonas