“Euroopa Komisjoni ettepanek hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide määratlemiseks eirab ettevaatusprintsiipi, pole teaduspõhine ning lähtub keemiatööstuse huvidest,” kirjutab keskkonnaaktivist Züleyxa Izmailova.

Hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid meie ümber ja sees

Endokriin- ehk hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid (ingl. k. endocrine disrupting chemicals, EDC) on ained, mis häirivad hormoonsüsteemi funktsioone, käitudes nagu endogeensed hormoonid. Nad võivad põhjustada erinevaid terviseprobleeme ka muidu terves organismis, tema järglastel või (alam)populatsioonides. EDCd häirivad keha hormoontasakaalu või algatavad ainevahetusprotsesse tavatul ajal elutsüklis. Üldjuhul avaldavad nad mõju väga madalate kontsentratsioonide puhul. Mõjud sõltuvad suuresti organismi imendumise ajast. Eriti kahjulikud on kokkupuuted hormoonsüsteemi mõjutavate kemikaalidega raseduse kriitiliste faaside (loote areng) ajal, väikelastele, varases lapsepõlves ja puberteedi ajal.

Kuidas inimesed EDCdega kokku puutuvad?

• EDCd jõuavad meie organismi otse läbi väliskeskkonna (vesi, õhk, muld, tolm), aga ka toidu kaudu, kuhu mõningad EDCd kogunevad
• Veel üheks kokkupuuteallikaks on siseõhk ja selles leiduv tolm, mis võib sisaldada EDCsid, mis on eraldunud tarbetoodetest nagu näiteks toidupakendid, mööbel, elektroonikavahendid, kosmeetika ja teised igapäevatooted
• Lapsed võivad EDCdega kokku puutuda juba läbi platsenta ja emapiima. See on eriti murettekitav, kuna nende hormoonsüsteem ei ole veel täielikult välja kujunenud ja mõjud võivad olla pöördumatud ning ilmneda alles hilisemas elueas.

Mis on EDCde mõjud?

EDCsid seostatakse suure hulga negatiivsete tervisemõjudega, sealhulgas:

• paljunemissüsteemi kahjustused, nagu näiteks sperma kvaliteedi langus ja tüdrukute enneaegne puberteet
• aju arengu muutused, mis võivad põhjustada käitumuslikke ja tunnetuslikke häireid    (nt. Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi)
• astma
• diabeet
• rasvumine
• erinevat tüüpi vähkkasvajad, nagu näiteks rinna-, munandi- ja eesnäärmevähk

Teaduslikele uuringutele tuginedes võib välja tuua, et kogu maailmas kasvab  tervisedefektide hulk, mida seostakse hormoonsüsteemi kahjustavate kemikaalidega kokku puutumisega.

Mõnede EDC-de kasutamine  osades toodetes on piiratud või keelatud.  Näiteks BPA-d sisaldavad polükarbonaadist lutipudelid ei ole enam EL-is seadusega lubatud; DEHP, BBP ja DBP kasutamine  mänguasjades on piiratud;  okta-, penta-BDE kasutamine on keelatud kõigis EL turule mõeldud mistahes rakendustes.  Aga paljusid EDC-sid kasutatakse ikka veel paljudes igapäevatoodetes.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist,  on Euroopa Komisjoni kohustus sõnastada endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemise kriteeriumid. Tähtaeg selle kohustuse täitmiseks oli 31. detsembril 2013. aastal, kuid Komisjon jättis selleks ajaks vastavad kriteeriumid kinnitamata. Euroopa Kohus leidis oma otsuses 16. detsembrist 2015, et Komisjon on sellega jätnud täitmata talle Euroopa Liidu õigusega pandud kohustuse.

Nüüd on Euroopa Komisjoni Tervise ja Toiduohutuse Peadirektoraat saanud pooleteise-aastase viivituse järel valmis kõnealuste kriteeriumite eelnõu. Mitmel põhjusel on nimetatud dokument täiesti vastuvõetamatu!  See sisaldab ebamõistlikult kõrget künnist endokriinsete häirete võimalikkuse tõestamiseks, isegi selliste häirete tõestamise korral võidakse lubada kemikaali kasutamist, kui leitakse tegelik „risk” olevat väike. Sellisena rikub delegeeritud määruse eelnõu ettevaatuspõhimõtet ja on vastuolus EL määrusega 528/2012.

Rahvusvaheline teadusüldsus, sealhulgas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja Rahvusvaheline Endokrinoloogia Ühing (Endocrine Society) on korduvalt hoiatanud, et mõned kemikaalid põhjustavad keskkonnas esinemise korral endokriinseid häireid isegi madalate kontsentratsioonide korral ja võivad viia tõsiste tervisehädadeni. Eriti ohtlik on kokkupuude nende kemikaalidega looteeas, mil see võib põhjustada suguelundite deformatsioone ja sigimishäireid hilisemas elus, samuti kaaluprobleeme, käitumishireid ja õppimisraskusi. Tegu on tõsise rahvatervise mõjutajaga, juba praegu ulatuvad seotud tervishoiu kulud miljarditesse eurodesse.

Kõige rohkem on loodusliku elustiku ning viimasel ajal ka inimeste puhul endokriinseid häireid dokumenteeritud just seoses biotsiidide ja pestitsiidide kasutamisega.  Ning just seetõttu leidsid Euroopa Parlament ja Nõukogu võttes vastu kõnealust biotsiidimäärust 528/2012 ja pestitsiidimäärust 1107/2009, et tagada tuleb tervise- ja keskkonnakaitse kõrge tase. Kemikaalide endokriinseid häireid põhjustavad omadused on koos kantserogeensuse, mutageensuse ja reproduktiivtoksilisusega tunnistatud ohuks, mis välistab selliste omadustega biotsiidide ja pestitsiidide lubamise turule. Tervise ja Toiduohutuse Peadirektoraat on praeguses eelnõus, ilmselt tugeva tööstuslobi mõjul, eksinud kõnealuste põhimõtete vastu ja loobunud kaitsmast inimtervist ning keskkonda.

Eesti seisukoht kõnealuse eelnõu osas kujundatakse Eesti Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri Toomas Kevvai kokku kutsustud arutelus, mis toimub 14. septembril 2016.

On oluline märkida, et  vaid mõned kuud tagasi avaldas Maaeluministeerium võimaliku vähki tekitava taimemürgi glüfosaadi, mida sisaldab ka suurkontserni Monsanto umbrohumürk Roundup, kasutusloa pikendamise küsimuses oma seisukoha. Tookord pikendati glüfosaadi kasutusluba veel 9 aastaks, eirates sellega  ettevaatusprintsiipi ning  olles ka selges vastuolus Eesti ja Euroopa keskkonnaorganisatsioonide ning mahekasvatajate poolt soovitatuga.
Juunis 2016 tuletas keskkonnaorganisatsioon Eesti Roheline Liikumine ametnikele oma saadetud kirjas meelde, et määrust tuleb muuta selliselt, et oleks tõesti tagatud keskkonna- ja tervisekaitse kõrge tase. Selleks tuleb:

1) kaotada võimalus lubada turule endokriinseid häireid põhjustada võivaid kemikaale põhjendusega, et „risk” on minimaalne;

2) määratleda endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid selliselt, et tõepoolest kõik nimetatud omadustega ained saavad kaetud;

3) alustada koheselt pestitsiidide laiaulatuslikku testimist endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tuvastamiseks.

“See on meie, meie laste ja tulevaste põlvede ning keskkonna seisukohalt ülioluline ja edasilükkamatu küsimus. Peame hädavajalikuks, et Eesti esindaja ei toetaks taimede, loomade, toidu ja sööda komitee istungil praegust Tervise ja Toiduohutuse Peadirektoraadi poolt esitatud eelnõu.” seisis Eesti Rohelise Liikumise poolt  juunis 2016. Maaelu ministeeriumile saadetud kirjas.

Tänaseks on kirja saatmisest möödas juba üle kahe kuu, kuid vastust pole Maaelu ministeeriumilt veel siiani laekunud.

NB! 13. septembril korraldavad Eesti Roheline Liikumine koostöös Pecticide Action Network Europega (PAN) Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses info-ja filmiõhtu, kus teiste seas esineb maailma ühe prestiižseima meditsiiniülikooli, Stocholmi Karolinska Instituudi toksokoloogia doktor, professor Mattias Öberg ettekandega ” Kuidas teha poliitikat läbi teaduse ? -Teadlase perspektiiv ” lisaks Ülle Jakovlev (Eesti Endokrinoloogia Selts) ja dotsent Tiina Elvisto (Tallinna Ülikool).

Info-ja filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta. Lisainfo aadressil roheline.ee või facebookis

Keskkonnaaktivist Züleyxa Izmailova

Teksti koostamisel on kasutatud materjale Balti Keskkonnafoorumi, PAN Europe’i ja Eesti Rohelise Liikumise veebilehtedelt.

Foto: Shutterstock

Loe ka PAN Europe infolehte. Eesti roheline Liikumine on Pan Europe liige.