• et pikemate vahemaade taha reisimiseks pole raudtee tänapäeval konkurentsivõimeline;
• et kaubavedude maht põhja-lõuna suunas, kaasa arvatud võimalik transiit, oleks tühine;
• et ka juba ehitamise ajal oleks Eesti riigieelarvest võetav osa ülemäära suur (üle poole miljardi euro), lisaks sellele jääks tulevikus kogu taristu meie ülalpidamisele;
• et euroraha kiirustades kulutamine tarbetu suurobjekti rajamiseks lihtsalt põhjusel, et see on saadaval, on lühinägelik;
• et peaksime jääma käigus hoidma kaht peaaegu paralleelset raudteed Tallinna ja Pärnu vahel: lisaks Rail Balticule olemasolevat lähirongide tarvis;
• et uus raudtee, selle veerem, remondivõimekus jm oleks senise raudteestruktuuriga ühildamatu;
• et rajatav raudtee koos teenindusmaa ning mitme meetri kõrguste piirdetaradega lõhestab Eesti põhjarannalt kuni lõunapiirini enneolematu barrikaadiga;
• et Rail Baltic lõikab läbi inimeste liikumisteed, sulgeb kõik teed ja rajad, suuremate teede puhul tuleb ületus korraldada viaduktidega, mida on vaja vähemalt 80;
• et rajatav kunstlik vall saab ületamatuks tõkkeks loomade liikumisteedele ja see võib saada saatuslikuks asurkondadele mõlemal pool valli, eriti läänepoolses Eestis võib sattuda ohtu mõnegi loomaliigi püsimajäämine;
• et ehitus tekitab enneolematu nõudluse meie liiva-, kruusa- ja paevarude järele, mis on kaugel ressursside mõistlikust ja säästlikust kasutamisest;
• et ehitusmaterjalide hind nõudluse suurenedes kasvab ja tõstab sedasi ka muude (maan)tee-ehituste hinda kõikjal Eestis;
• et uue raudtee ehitusega on võimalikud ehitusettevõtted hõivatud aastaid, mille jooksul mujal Eestis (raud)tee-ehitus ja -remont paratamatult kannatab;
• et uue trassi rajamine tähendab enneolematut maade võõrandamist ja kokkuostu;
• et uue trassi ümbruses kaotab kinnisvara oma hinda, tekivad müra-, reostus-  ja liikumisprobleemid;
• et trass lõhestab väljakujunenud asustusstruktuuri ja maakasutust;
• et pole analüüsitud, millist ruumilist mõju trass endaga kõige laiemal tasandil kaasa toob;
• et «ülikiirraudtee» ehitamisel Eestisse pole mõtet, kuna Leedus ja Poolas on samal trassil äsjarenoveeritud tavaline 120 km/h raudtee;
• ja lõpuks, et kogu Rail Balticu tasuvusuuringu teinud firma AECOM ega tema esitatud arvutused pole usaldusväärsed.

Tundub, et avalikkusel lihtsalt ei ole olnud mahti veel Rail Balticu üle sügavamalt järele mõelda. Suurprojekti elluviimisele peaks eelnema ühiskondlik konsensus, praegu tundub asi edenevat aga ühiskondliku apaatia tõttu.

Arutelu on jäänud soiku, kuna inimeste tähelepanu on hõivanud mitmed päevakajaliselt erutavad teemad, mille mõju Eesti tulevikule pole sugugi nii määrav kui planeeritav Rail Baltic, mis kavandatud kujul muudaks Eesti maastikku, väljakujunenud ruumistruktuuri ja elukeskkonda põhjalikult. Rohkem kui küsitav on Rail Balticu projekti säästlikkus ja praegu plaanitaval kujul kujuneks ta ühtlasi raskeks koormaks avaliku sektori eelarvele.

Tuleb ka tõdeda, et sellel hiidvallil ei saa tihedat rongiliiklust kunagi olema. Kohalikke reisijaid siin vedada ei saa, sest peatusi pole, Berliini keegi rongiga sõitma ei hakka ning kaubavedude maht põhja-lõuna suunas pole märkimisväärne.

Pole ühtki põhjust, miks peaks tegu olema kiirraudteega, kuna Euroopasse sõit võtab ka ülikiirrongiga nagunii ebamõistlikult kaua aega ning kaubarongide kiirust pole ka praeguses Rail Balticu projektis kavas kasvatada suuremaks kui 120 km/h.

Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul!

Selle asemel tuleb kiire raudteeühendus Euroopaga sisse seada vastutustundlikumal ja säästlikumal viisil. Nimelt, kui meil on juba euroraha käeulatuses, et Eesti Euroopaga eurolaiuses raudteega ühendada, siis tuleks lihtsalt ehitada Tallinnast lõuna suunas minevad praegused raudteed ümber eurolaiuseks, vajadusel kahe rööpmepaariga teeks.

Tulemusena saame raudteeühenduse ligikaudu sama tulemusega, mis praegu kavandamisel olev Rail Baltic, ainult selle vahega, et ülikiirraudtee asemel oleks lihtsalt hea ja kiire ühendus. See ei lõhuks keskkonda, ei ammendaks maavaravaru, ei lõhuks inimeste ega loomade liikumisteid ja elupaiku, ei nõuaks lõviosa teede ehitus- ja hooldusrahast, ei vajaks hiiglaslikke maaoste ja konflikte omanikega, ei kahjustaks inimeste elukeskkonda ega vähendaks omandi väärtust, ei vajaks kõikide ristumiste kahetasandiliseks ehitamist, oleks rentaabel – kuna senised peatused, teed ning toimivad ruumimustrid jääksid paika jne.

Lõpuks, kui meil juba peavad olema eri laiusega raudteed, siis oleks ka terve Eesti raudteevõrk loogiline – ida ja kagu suunas oleks laiarööpmeline raudtee (Tapa, Narva, Tartu), kuna lõuna suunas (Viljandi ja Pärnu) läheks siis Euroopasse kitsam, eurolaiusega tee. Tõsi, sõidukiirus sellel raudteel oleks 120–160 km/h, aga Tallinnast Pärnusse jõuab ka nii tunniga, mis on ainult 15 minutit kauem kui praegu planeeritava Rail Balticuga. Mille nimel siis hävitada nii palju?

Me soovime, et Eesti saaks ja jääks maaks, mille eluruum moodustaks loomuliku terviku. Soovime, et Eestile oleksid tagatud ladusad ühendused Euroopaga, mis ei ohustaks ei Eesti inimest ega loodust, ei ohustaks Eesti tulevikku ega jätaks unarule meie siseriigi raudteid, mille kaasajastamine pole vähem tähtis kui raudteeühenduse parandamine muu Euroopaga.

Oleme veendunud, et praeguses faasis on hea tahtmise korral Rail Balticu projekti ja kontseptsiooni muutmine jätkuvalt võimalik. Terve mõistuse nimel tuleb praegused Rail Balticu arenduskavad üle vaadata ning suurehitise ettevalmistustöö, selleks taotletavad raha ja loodud ühisettevõtte energia suunata ümber olemasolevate raudteede rekonstrueerimisele.

Eestimaa sügises 2016

• Anzori Barkalaja
• Anne Daniel-Karlsen
• Jaan Einasto
• Eenok Haamer
• Lehte Hainsalu
• Vootele Hansen
• Toomas Haug
• Mati Hint
• Indrek Hirv
• Aapo Ilves
• Kärt Johanson
• Jaak Jõerüüt
• Arvo Järvet
• Toomas Jüriado
• Fred Jüssi
• Mart Jüssi
• Ain Kaalep
• Jaak Kangilaski
• Mihkel Kangur
• Jaan Kaplinski
• Ülle Kauksi
• Toomas Kiho
• Mart Kivastik
• Ülo Krigul
• Hasso Krull
• Kalev Kukk
• Toomas Kukk
• Kalevi Kull
• Mihkel Kunnus
• Marju Kõivupuu
• Urmas Kõljalg
• Tõnis Kõrvits
• Tõnu Kõrvits
• Tõnu Laigu
• Karli Lambot
• Anu Lamp
• Raho Langsepp
• Peeter Laurits
• Jüri Leesment
• Marju Lepajõe
• Leida Lepik
• Märt-Matis Lill
• Pille Lill
• Silvia Lotman
• Viivi Luik
• Tõnis Lukas
• Regina Lukk-Toompere
• Valdeko Lukken
• Alo Lõhmus
• Asko Lõhmus
• Maarja Lõhmus
• Heino Mardiste
• Raik-Hiio Mikelsaar
• Valdur Mikita
• Sulev Mäeltsemees
• Tõnis Mägi
• Peeter Oja
• Mart Orav
• Taavi Pae
• Peeter Pere
• Aare Pilv
• Martti Preem
• Margus Punab
• Ivar Põllu
• Peeter Päll
• Tiit Pääsuke
• Juhani Püttsepp
• Rea Raus
• Elisabet Reinsalu
• Hendrik Relve
• Jaan Riis
• Tiit Riismaa
• Jaanus Rohumaa
• Riina Roose
• Remo Savisaar
• Jüri-Karl Seim
• Kalev Sepp
• Gennadi Skromnov
• Kärt Summatavet
• Marek Tamm
• Tõnu Tannberg
• Andres Tarand
• Urmas Tartes
• Ene-Margit Tiit
• Toomas Tiivel
• Tiia Toomet
• Kalle Toompere
• Hans-Voldemar Trass
• Helena Tulve
• Jaan-Eik Tulve
• Leelo Tungal
• Erkki-Sven Tüür
• Jaak Uibu
• Jaan Undusk
• Tiit Vaasma
• Maarja Vaino
• Heiki Valk
• Kalle Vellevoog
• Kaupo Vipp
• Peeter Volkonski
• Hannes Võrno