Käesoleva aasta septembris alustas tegevust raamatute vahetamise keskkond raamatuvahetus.ee, kuhu on tänaseks vahetamiseks pakutud juba üle 10 000 raamatu ja uue omaniku leidnud üle 4500 raamatu. Vahetus ise toimub pakiautomaatide abiga või näost-näkku kohtudes. Uurisime ettevõtmise kohta lähemalt Raamatuvahetuse asutaja Leo Ariva käest.

Kuidas/millest see idee alguse sai?

​Raamatute vahetamise idee – vaheta oma kasutult seisvad raamatud uute ja huvitavamate vastu! – on sajaprotsendiliselt elust enesest. Mul on endal kodus päris palju raamatuid ja ma tean, et paljusid neist ma enam ei loe või pole üldse lugenud. Ometi on nad väärtuslikud ja näevad enamalt jaolt uued välja.

Mõned raamatud on mul topelt, mõned on ilmunud ei tea kust, mõned on saadud kingituseks jne. Väärtus kellegi teise jaoks on neil ilmselgelt suurem kui minu jaoks.

Ja kui me nüüd mõtleme Eesti peale tervikuna, siis meil tõstetakse riiulitele igal aastal 4-5 miljonit eksemplare uusi raamatuid. Mis neist saab aasta pärast, viie pärast?

Kuna raamatute väärtus tema omaniku jaoks ajas muutub, siis on teatav rotatsioon iga riiuli jaoks värskendav.

Mõtlesime välja süsteemi, kus kasutaja saab siseneda sellesse raamatuvahetuse mängu, kui ta pakub kõigepealt välja raamatuid, millest ta on valmis loobuma. Kui nüüd temalt tellitakse raamat, teenib ta sellega punkti, mis omakorda lubab sul minna surfama teistele riiulitele ja tellida endale sealt midagi põnevat.

Sisuliselt me ühendasime digitaalselt ära meie kodused raamaturiiulid.

Raamatute saatmine käib hästi sujuvalt kas pakiautomaatide kaudu või ka käest-kätte vahetades.

Oluline ongi see, et kasutajad ei pea klassikalises mõttes omavahel vahetama, vaid anda võid ühele, aga võtta hoopis teiselt. Ning raamatud, mis sa saad, on oma väljanägemiselt tõepoolest kas head või väga head. Ja enamust Raamatuvahetuses pakkumisel olevatest raamatutest sa enam poest ei leia!

Ning me ka väga loodame, et pikas perspektiivis jäävad sellise vahetamisega paljud puud kasvama!

Kuidas raamatuvahetuse projektil läinud on?

​Me ei osanud oodata, et kohe alguses ootab meid nii suur huvi. Alustasime septembri keskel vaikselt, et teada saada, kas idee üldse töötab. Töötas küll. Kuidagi märkamatult lisandus kasutajaid, kelle käitumise pealt selgus, et inimesed vahetavad raamatuid väga hea meelega.

Tänaseks on kasutajad välja pakkun​ud üle 10 000 raamatu, kokku on selle intervjuu tegemise ajaks vahetatud umbes 4500 raamatut. See tähendab, et juba esimesel kuul liikus üle Eesti päevas 50-100 raamatut, mõni päev lisatakse uusi pakkumisi 200, mõni päev üle 400. Nii et tegutsemine on olnud vägagi aktiivne, kusjuures me pole endale avalikult reklaami teinud.

Kas on teada ka, kes on suurimad kasutaja? Naised, mehed, vanus?

​Meil on esialgu umbes 700 aktiivset kasutajat, mille põhjal saab juba üht teist üldistada. Selgelt annab tooni grupp “noor haritud naine” ja nii võis ka ennustada. See grupp teeb täna terves maailmas kõige rohkem raamatuostuotsuseid. Aga on selge, et meie kasutaja on keskmine või keskmisest suurem lugeja, kellel on kodus raamatuid. Soost ja vanusest hoolimata.

Millised on populaarsemad raamatud?

Raamatute valik ja tellimused on tõepoolest seinast seina. Esimese kahe kuuga on Peeter Linnapi “Fotoloogiat” tellitud 8 korda, seitsme korraga järgnevad “Viiskümmend halli varjundit” ja Anthony Robbinsi “Sisemine jõud”. Edasi tulevad Harry Potterid, Kivirähu “Mees, kes teadis ussisõnu”, Peep Vainu “Kõige tähtsam küsimus”, Tove Janssoni biograafia, Ita Everi elulugu.

Üllatavalt palju tellitakse ka nõukogudeaegseid raamatuid. Üks kindel seltskond ajab taga “Seiklusjutte maalt ja merelt” sarja, nagu ikka. Toitumisraamatute ringlus on väga suur.

Väga palju otsitakse ja pakutakse ka vaimse elu väljaandeid ja suhetealaseid käsiraamatuid. Hästi palju on ka ingliskeelseid raamatuid.

Raamatuvahetajad on lisanud umbes 6000 raamatut ka oma soovinimekirjadesse, sest kui keegi pakub sinu soovitud raamatut, saad ka kohe teate ja võid tellida. Soovinimekirjade TOP-is troonib esikohal Valdur Mikita oma “Metsiku lingvistikaga”, mis on 14 inimese soovinimekirjas. Edasi veel Mikita “Lindvistika”, praeguse aja hitid “Tüdruk rongis” ja “Mina enne sind”, siis Bürklandi “Tervise alkeemia”, “Kristallide piibel”, Harry Potterid, Laste joonistused diagnostilise abivahendina, Meister ja Margarita, terve hulk Terry Pratchette ja nii edasi. Pilt on väga kirju.

Head raamatud lähevad kaubaks väga kiiresti. Terry Pratchetti “Johnny ja pomm” oli pakkumises kõigest 7 sekundit ja juba telliti. Umbes 100 raamatut on läinud kaubaks kiiremini kui minutiga.

Kuidas suhtute väitesse, et raamatud on varsti kadunud, sest e-raamatud võtavad üle?

​See väide on juba ammu kõikuma löönud. E-raamatute buum maailmas on läbi. Eestis pole seda kunagi olnudki, aga suurtel turgudel, kus e-raamatu osakaal võis olla 20%, on kiire turukasv peatumas ja nende populaarsus vähenemas. Põhjuseid on mitu. ​Esiteks võib teha misiganes imeekraane, aga silm ikkagi väsib ekraani taga. Teiseks, raamatul on oma füüsiline kuju ja lõhn, mida inimene oskab hinnata. E-raamat on märksa anonüümsem ja isikupäratum. Kolmandaks, inimestele meeldib raamat kodu osana. Nad tahavad seda näha, katsuda ja riiulile panna. E-raamatuga seda teha ei saa.

E-raamatu ostminegi on hoopis teistsugune protsess kui paberraamatu oma. Üks USA Colorado Ülikooli kaasabil tehtud uuring tuvastas, et ligi 60% e-raamatutest pole kunagi avatud ega loetud. Aga minu arust üks kõige tõsisemaid põhjusi võib olla sellest, et inimesed on lihtsalt tüdinud ekraani vahtimisest. Kui sa oled kontoriinimene ja oled päev otsa ekraani taga, siis veel kodus vaatad telekat ja pärast seda võtad lugeri ette… No ei taha enam!

Suured ketid jälgivad väga täpselt, mis turul toimub. Amazon avas eelmisel aastal Seattles oma esimese pärisraamatute poe, UK suurim raamatumüüja Waterstones viskas lugerid hoopis poest välja, pani raamaturiiuleid juurde ja kasvatas käivet.

Samas jutud, et paberraamat kaob ära, on meid saatnud ammu. Raamat pidi ju esialgu otsa saama siis, kui tuli raadio. Kõvakaaneline pidi surema siis, kui tuli paperback, paberraamat pidi surema siis kui tuli e-raamat jne. Kino pidi surema kui tuli TV. Bill Gates ütles 1999. aastal, et 2003. aastal pole enam paberajalehti olemas. Aga tegelikult mitte midagi fundamentaalset pole ju juhtunud.

Kas nn vahetamismajandust võiks ka teiste asjadega kasutada? On teil endal selles osas kogemusi?

​Kindlasti võiks ja peakski, sest senine tarbimismudel on niikuinii jätkusuutmatu.

​Ja eks see oma valdkondades ju ​​käibki. Näiteks lasteriided, mida läbi ei suudeta kanda, on ju ikka liikunud uutele kasutajatele. Põnev oleks lisaks asjadele näha rohkem ka teenuste vahetust. Nagu on tekkinud sõidujagamised, kodukohvikud, korterite jagamine ja muu taoline. Usun, et see muutub järjest tavalisemaks. ​

Raamatuvahetusegi käest on juba esimestel kuudel küsitud õigust jagada plaate, lauamänge ja puslesid. See näitab, et vajadus on ja esialgu oleme need ideed lihtsalt fikseerinud.

Raamatuid saad vahetada ja lisainfot leiad SIIT

Raamatuvahetus Facebookis

Foto: Silver Tõnisson

Küsitles Mariann Joonas