Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse (GMOVS) ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse muudatusega loobutakse nii geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride asukohtade kui ka käitlejate jaoks eraldi andmekogu loomisest, selleks kasutatakse edaspidi taimetervise registrit. Lisaks muudetakse GM põllukultuuri käitleja kohustust omada eelnevat kokkulepet ettenähtud raadiuses mesindusega tegeleva isikuga, seisab 4. augustil välja antud pressiteates.

„Kuigi hetkel ei kasvatata Eestis geneetiliselt muundatud põllukultuure, peame vajalikuks selgete reeglite olemasolu geneetiliselt muundatud ja muundamata põllukultuuride kooseksisteerimiseks. Seda vähemalt seniks, kuni ei ole otsustaud Eesti GMO-vabaks kuulutada,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Samas tuleb arvesse võtta, et väljatöötatud meetmed peavad olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed, arvestama nii era- kui ka riigisektorile kaasnevaid kulusid ja halduskoormust,“ lisas Suu.

Seaduse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks GMOVS-is GM põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekoguga ja käitlemise koolitusega seotud sätted, kehtestatakse GM põllukultuuri käitlemise ning majandustegevusega alustamise nõuded. Spetsiifiliselt mesindusega seoses asendatakse GM põllukultuuri kasvataja senine kohustus teavitada mesinikke GM põllukultuuri kasvatamisega alustamisest kohustusega saavutada enne kasvatamisega alustamist mesinikuga asjakohane kokkuleppe.

Seaduse eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ministeeriumitele. Kõikidel huvipooltel on võimalus sellega tutvuda eelnõude infosüsteemis ning soovi korral esitada oma arvamus Maaeluministeeriumile.

Plaanitavad muudatused mõjutavad eelkõige taimekasvatuse valdkonnas tegutsevaid isikuid, mesinikke ja Põllumajandusametit.

Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on lubatud kasvatada ainult üht GM põllukultuuri – maisi MON 810. Seni ei ole siiski ükski Eesti põllumajandustootja huvitunud GM põllukultuuri kasvatamisest. Põhjuseks on asjaolud, et Eestis ei esine maisikahjurit, euroopa varreleedikut, mille suhtes on maisiliin MON 810 resistentne. Samuti on selle maisiliini sordid aretatud lõunapoolsetele piirkondadele ja see mais ei ole meie kliimatingimustesse sobiv.

Eeltoodus kindluse saamiseks on Maaeluministeerium tellinud 2015. ja 2016. aastal uuringuid võimaliku GM organismidega saaste avastamiseks Eestis kasvatatavate erinevate suvirapsi, maisi ja soja sortide seemnetes. Võetud proovide analüüsitulemused näitasid, et seemned võõrgeene ei sisaldanud ja uuringu tulemusena järeldati, et Eestis kasvanud rapsi, maisi ja soja sortide seemned ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme. Eelnevast võib omakorda järeldada, et Eestis ei kasvatata teadlikult geneetiliselt muundatud põllukultuure ning samuti sai kinnitust, et pole toimunud ka juhuslikku saastumist.

Allikas: Maaeluministeerium

Vaata lisaks: Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

Foto:

Toimetas Sander Soomaa