Eile õhtul andis Keskkonnaamet teada otsusest peatada Harku järve äärsetele läänemetsadele väljastatud lageraieload. Tegemist oli kiiresti kulgenud vaidega, mis sai alguse kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) poolt 28. juulil tehtud pöördumisest. Ühendus teavitas Keskkonnaametit tõsiasjast, et Harku järve äärsetele metsadele väljastatud lageraieload on teravas vastuolus valla üldplaneeringuga ning tuleb seetõttu peatada. Kiiresti kulgenud menetlusprotsessi käigus kuulutaski amet eelnevalt väljastatud raieload õigustühisteks.

Edaspidi võib nendesse metsadesse väljastada osaliselt turberaiete ja harvendusraiete lube. Raielubade väljastamisel konsulteerib ühendus õigeaegselt erialaspetsialistidega, et ei toimuks metsamassiivide kahjustamist. Kodanikuühenduse seisukohaks on, et kuna tegemist on Harku valla viimaste metsadega ning neil on nii inimestele, loomadele kui veestikule äärmiselt oluline roll täita, siis oleks käesoleva protsessi loogiliseks jätkuks Harku vallavalitsuse poolt sealsete läänemetsade kaitse alla võtmine.

EMA avaldab lootust, et ühendusel õnnestub saada kontakti järve äärsete metsade Austraalias elava omanikuga, kindlustamaks valla üldplaneeringu täitmist ning rohealade säilitamist. Hetkel on kõik väliseestlasest omaniku volitused kantud üle jurist Martin Tederile, kes pole olnud seni kohalike elanikega läbirääkimistest huvitatud. Paraku ei ole Harku järve äärsete läänemetsade kaitsmine mitte õhust võetud nõudmine, vaid aastakümnete pikkune maastiku planeerimise praktika.

Järveäärsete metsade puhul on tegemist ainsa Harku järve puhtust kaitsva puhvertsooniga. Samuti täidavad järve ääres kohavad metsad olulist rolli piirkonna rohevõrgustikus loomade ja lindude elutingimuste hoidjana ning omavad hindamatut rekreatiivset funktsiooni nii kohalike elanike kui tallinlaste seas. Kuna Harku valla metsasuse protsent on üks Eesti madalamaid, siis on ka valla üldplaneeringus ära märgitud, et tuleb soosida kõiki vallas metsasust tõstvaid arenguid, vastupidiseid arenguid aga piirata.

Kuna Harku järve läänemetsad on ühed piirkonna viimased ühtsed metsamassiivid, siis on sinna kogunenud palju loomi ja linde, kellest mitmed on kohati päris haruldased või isegi looduskaitse all. Näiteks on nendes metsades ametlikult registreeritud ja Keskkonnaregistrisse kantud kanakulli märkamine, kes on Eestis II kaitsekategooria lind. Muu hulgas ohustab kanakulle just elupaikade vähenemine, mis on paratamatult üks lageraiega kaasnevaid nähtusi. Kui järveäärsed metsad peaksid kaduma, siis tekivad Harku vallas uued tuulekoridorid, mis hakkavad omakorda kahjustama nii kohalike elanike elukvaliteeti kui ka otseselt elu- ja varaohtlikke olukordi tekitama, kuna mujale valda püsti jäävad puud hakkavad tugevnevate tuulte mõjul murduma. Seetõttu kavatsevad kodanikud ka edaspidi sealsete metsade hoidmise eest seista.

Telegram avaldab EMA pressiteadet lugedes lootust, et ei võetaks ette mõnd kibekiiret seadusemuudatust, mis võiks Harku järve äärset metsa taas ohustama hakata.

 Linda-Mari Väli

 EMA koordinaator

Allikas: EMA pressiteade

Foto: endover.ee