Krüptorahast on saanud täiesti tõsiselt võetav maksevahend, üha rohkem inimesi ja ärisid üle maailma on hakanud krüptoraha aktsepteerima ning kõik märgid näitavad, et selline suundumus on jätkumas üha kiireneva hooga. Üheks selliseks inimeseks olen mina ise: pean tunnistama, et kuigi ma olin krüptoraha maailmaga põgusalt kursis juba aastaid, siis alles hiljuti teadvustasin ma selle võrreldamatu vahendi tõelist potentsiaali. Sellepärast otsustasin ma kirjutada järgneva artikli, mis on suunatud ennekõike neile, kes pole veel krüptoraha maailmasse süvenenud, aga usun, et see artikkel pakub huvi ka juba pikaajalistele krüpto kasutajatele.

Kuigi esimese krüptoraha (Bitcoin) sünnist on möödas peaaegu terve dekaad, ei tee enamik inimesi tänase päevani vahet krüptorahal ja aktsiatel ning paljud arvavad, et tegemist on mingisuguse püramiidskeemiga. Tegelikult on krüptoraha püramiidskeemi vastand ning hoopis tänane ülemaailmselt aktsepteeritav fiat-raha on oma olemuselt kõige ehedam püramiidskeem. Kuna krüptoraha revolutsiooniga on muutumas ka raha filosoofilisem aspekt, siis puudutan alljärgnevalt ka maailma majanduse ja juhtimise tulevikku sellise nurga alt, mida ilmselt eestikeelses meedias varem käsitletud pole.

Mis on krüptoraha?

Ma ütleks, et krüptoraha on n-ö esimene päris raha. Kui mõelda üldse, misasi on raha, siis raha võiks olla midagi, mida on limiteeritud kogus ja mida saab võimalikult väikesteks tükkideks teha, et meil oleks seda lihtne omavahel vahetada. Põhjus, miks peab raha olema limiteeritud koguses, on selles, et vastasel juhul ei hoia raha oma väärtust. Näiteks euro (€) ja dollar ($) mõlemad on sellised valuutad, et nende kogus pole piiratud (fiat-raha), st piltlikult öeldes trükitakse neid pidevalt juurde, mis põhjustab nende väärtuse languse. Sellepärast me näeme, kuidas aastast aastasse poes hinnad tõusevad, samas kui enamiku inimeste palgad püsivad samad. Asjad ei lähe mitte kallimaks, vaid raha läheb odavamaks. Ehk 20 euro tänane väärtus ei pruugi olla homme enam sama suur. Praegust rahandussüsteemi ei saa rahaks nimetada, sest see ei vasta raha kriteeriumidele, kuna selle raha kogus pole limiteeritud. See on talongide põhine süsteem, kus me loome igale talongile ise väärtust, ilma et me teaksime, kui palju neid eksisteerib või kui palju neid veel tulemas on.

Krüptoraha puhul on sisuliselt tegemist elektroonilise rahaga, samamoodi, nagu on olemas elektrooniline kuld. Võlu on selles, et tehniliselt on kogu süsteem geniaalselt välja mõeldud. See on samamoodi revolutsiooniline tehnoloogia, nagu on bittorrentiga filmide ja kõige muu tõmbamine internetist ehk sul ei ole vaja enam mingit suurt serverit, kust kõik saavad endale faile alla laadida, vaid see on kõikide kasutajate peale ära jagatud ja sa saad P2P-võrgustikus kõike omavahel kiirelt ja mugavalt jagada, sealhulgas ka suuri faile. Suurtele meediafirmadele ja korporatsioonidele see muidugi ei meeldi ja krüptoraha ongi just sarnane revolutsiooniline tehnoloogia. Tänapäeval on kõikjal üle maailma suured pangad, neil on tohutud serverid ja majandus, aga krüptorahaga on nii, et sina võtad oma arvuti või nutitelefoni ja mina võtan enda oma ning me saame omavahel mugavalt ja kiirelt coin’e vahetada. Kogu süsteem on samamoodi P2P ja mingeid pankasid ega servereid vaja ei ole. Krüptorahal on selline eelis, et me kõik saame vaadata detailselt, kuidas see on tehtud ja meil on kõigil täpne ülevaade, kui palju raha ringluses on.

Privaatsus

Ilmselt ei tohiks olla kellelegi üllatus, et pangad on võtnud otsuse likvideerida käibelt sularaha, seda on tugevalt rakendatud mitmes riigis, ennekõike Rootsis, ning me näeme ka siit samast Eestist, et pangaautomaate jääb üha vähemaks, iseteeninduskassad aktsepteerivad enamjaolt ainult kaardimakseid, nii pangaautomaadist kui ka pangast kohapealt on üha raskem saada kätte suuremas koguses isiklikku raha sulas, sularahavaba ühiskonda propageerib enamik riigijuhte jne. Seda kõike põhjendatakse turvalisusega, aga tegelikkuses on juhtumas see, et inimestelt võetakse ära igasugune privaatsus. Kuna enamik meist maksab kõikide oma ostude eest kaardiga, siis on süsteemil väga lihtne meie kõigi kohta koguda iseloomustavaid andmeid – mis on meie huvid, eelistused, nõrkused, pahed jne.

Krüptoraha spetsialist ja Bitcoini entusiast Andreas Antonopoulos seletab asja lahti väga lihtsalt: „Bitcoin (krüptoraha) ei ole maksevõrgustik, krediidisüsteem, firma ega institutsioon, vaid inimeste vaheline digitaalraha võrgustik. Samamoodi nagu sularahaga, on krüptoraha väärtus temas endas. See on privaatne maksevahend, mitte võlg ega lubadus võlga maksta. Krüptoraha saame omavahel vahetada nii palju kui soovime ning mitte keegi ei saa öelda sulle, kui palju raha sina kulutada võid. Kui meil pole sularaha, siis me ei saa mitte kellelegi, sealhulgas ka oma enda pereliikmetele anda raha nii, et see ei käiks läbi korporatsioonide.”

Siin tulebki mängu krüptoraha maagia – me saame hetkega saata üksteisele nii palju raha, kui soovime. Ja isegi kui tuleb majanduskrahh, siis ei saa pank ega mitte keegi takistada sinu krüptoraha liigutamisi ega dikteerida, kui palju sul seda olla tohib. Kui sul on raha pangas, siis oled sa loovutanud oma raha kolmanda osapoole kätte, kes sinu raha eest vastutab ja too sama pank saab soovi korral su konto kinni panna või mis iganes teha su rahaga. Nagu nad tegid Kreekas, kus inimene sai ainult 60 eurot päevas raha pangaautomaadist välja võtta, isegi kui tal oli kontol miljon eurot. Aga kui sa omad krüptoraha privaatvõtit, millega sa saad oma ülekandeid kinnitada, siis mitte keegi ei saa seda sinu käest ära võtta niikaua, kuni sa ei anna teistele oma privaatvõtit. Keegi isegi ei saa teada, et sul on krüptoraha. Krüptoraha annab inimestele väga palju vabadust. Isegi kui kõikide riikide valitsused ütleksid, et krüptoraha tuleb ära keelata, siis see süsteem toimib ikkagi edasi, sest seda ei saa kinni panna. Krüptorahal ei ole mingisugust keskust, kes n-ö otsustab, kas panna su konto kinni või mitte. Kui sinu privaatsed võtmed on sinu käes, siis see on sinu oma ja valitsus ega mitte keegi ei pääse sinna vahele. See on vabadus keskpangast.

Pankadele see ei meeldi

Kuna pangad näevad krüptorahas tohutut ohtu, siis on süsteem hakanud takistama krüptoraha revolutsiooni. Peavoolumeedia ei kajasta adekvaatselt krüptoraha olemust ega potentsiaali, vaid üritab näidata krüptoraha halvas valguses äärmiselt kallutatud artiklite ja faktivigadega. Näiteks Eesti riik tõlgendab krüptoraha nii, nagu talle parajasti kasulik on. Krüptoraha loogilises mõttes on nagu valuuta – kui sul on pangakontol näiteks eurod või dollarid ja kui sa neid ostad-müüd ja teenid kasumit, siis see on sinu tulu valuutakursi kõikumisest ja seda ei maksustata. Aga kui sul juhtub üks valuuta olema krüptorahas, siis seda ei loeta valuutaks ja seega maksustatakse.

Sellega kõik veel ei piirdu. Pangad ise on toonud turule mitmeid krüptorahasid, mis erinevalt kõige universaalsematest krüptorahadest ei ole limiteeritud hulgaga ning mis ei oma detsentraliseeritud valitsust. See tähendab, et sellistes krüptoraha süsteemides tekitatakse pidevalt uusi coin’e juurde ning pikemas perspektiivis ei ole selline krüptoraha jätkusuutlik. Sellised krüptorahad on saavutanud edu ainult tänu pankade turundusele.

Tsentraliseeritud valitsus ja detsentraliseeritud valitsus

Kuna erinevaid krüptorahasid on väga palju, siis kõik saavad luua enda krüptoraha enda reeglitega. Kõikidel krüptorahadel on olemas ka n-ö valitsus, kellel on õigus võtta vastu otsuseid, milliseid muutusi-investeeringuid on vaja süsteemi edasiarendamiseks teha. Näiteks tavapanganduses valitseb suhteliselt monarhia, see tähendab, et üpris ainuisikuliselt on võimalik vastu võtta otsuseid, kas näiteks tõsta või langetada intresse sellel rahal, mis ringlusesse tuleb jne. Aga krüptorahade puhul, kus on detsentraliseeritud valitsus, ei võta otsuseid vastu ainult üks isik, vaid need otsused tehakse paljude inimeste hääletuse tulemusel.

Kõige universaalsemad süsteemid (krüptorahad) on sellised, kus inimesed, kes seal otsuseid teevad, on ainult sellised, kes tõestavad, et nad ise hoiavad oma isiklikku vara selles samas süsteemis. See tähendab seda, et nad on alati motiveeritud, et sellel süsteemil läheks hästi. Ja ainult siis läheb otsustajatel hästi, kui kõigil läheb hästi. See on nüüd sarnane süsteem, mida mina olen ammu välja pakkunud ka poliitilises süsteemis ehk minu meelest peaks olema nõnda, et poliitikud saaksid riigi keskmist palka. See motiveeriks poliitikuid tegema oma tööd missioonitundega, mitte nihverdama süsteemiga ja pingutama ainult eduka valimiskampaania nimel, et nad saaksid poliitikas edasi tegutseda järgmised aastad.

Detsentraliseeritud valitsustega süsteemid (krüptorahad) ongi teinud inimesed, kes on läbi hammustanud praeguse majandussüsteemi nõrkustest ja teinud kõik täpselt nii, et see ei saaks mitte kuidagi korrumpeeruda ja tekkida monarhia ning asjad ei saaks minna nii, nagu meil praegu läinud on. Minu meelest põhiline printsiip, mille järgi oma rahasüsteemi valida, olekski see, et neid oleks limiteeritud kogus. Teine väga oluline aspekt on ka selles, et rahal peaks olema detsentraliseeritud valitsus.

Tulevik – see, mis toimus aastal 1991, ainult sada korda võimsamalt

Kuna krüptoraha on niivõrd universaalne ja imeline vahend, siis me näeme nende süsteemide tohutut kasvu. Kui vaadata krüptode trendi graafikus, siis näeme, et just käesoleval aastal on toimunud hüppeline tõus ning peame arvestama, et praegu ei ole krüptoraha veel massidesse jõudnud – see tähendab, et tõeline buum on alles tulemas.

Kas sina oled üks nendest, kes kunagi mõtles, et kahju, et mina 1991. aastal ei olnud piisavalt vana või piisavalt pealehakkaja, et tollase buumiga miljonäriks ei saanud? Minu peast on sellised mõtted kunagi läbi käinud küll. Enamik tänaseid kohalikke miljonäre sai oma äridele tõuke NSVL-i lagunemisega, kasutades osavalt ära oma võimalusi.

Ja mida me täna näeme? Kõik süsteemid justkui toimivad väga edukalt – linn on ilusaid autosid täis, luksuslikke hooneid tekib pidevalt juurde jne, aga saada osa pirukast endale tundub kuidagi äärmiselt keeruline, eriti kui võtta arvesse seda, et kõik käib tutvuste kaudu. Aga krüptoraha revolutsiooniga pole enam vaja tutvusi, et vanas maailmas end maksma panna, sest tekkimas on täiesti uus paradigma ja reaalsus, mille saab igaüks vastavalt enda nägemusele käima panna, sest võimalusi on lõputult. Kui sa küsid, mida me siis teha saame, siis vastuseks on: „Kõik, mis suudad välja mõelda.” Usun, et järgnevate aastate jooksul saame näha uusi miljonäre ja miljardäre nagu seeni pärast vihma.

Majanduseksperdid on juba aastaid ennustanud, et praegune rahandussüsteem on kokku kukkumas ning seda hoitakse ainult n-ö vägisi üleval, „trükkides” lakkamatult juurde uut raha. Aga nüüd on praegusele pangaorjuse süsteemile konkurentsi pakkumas tohutu hulk erinevaid krüptorahasid, kus puudub vahepankur ja massiline jälgimine-dikteerimine ning kus tehinguid saab saata hetkega. Siis tekibki küsimus, et miks seda vana süsteemi üldse enam vaja on?

Ekspertide hinnangul tuleb see üleminek uude reaalsusesse väga kiirelt, kuna see raha, mis läheb meie kõigi vahel jagamisele, on juba olemas ja eksisteerib. Digitaalse finantsraha revolutsioon on igal inimesel individuaalne, mõnel käis see paar aastat tagasi, mõnel alles tuleb. Krüpto-projekte on juba väga palju ning krüpto võtab üle kogu rahandussüsteemi nagunii, küsimus on ainult selles, millised krüptorahad n-ö sõelale jäävad, millised seadused luuakse ning millistel krüptorahadel lubatakse tegutseda ja millistel mitte. Kuna tekib tohutu konkurents, siis see tähendab seda, et ainult parimad projektid, mis kasvatavad oma ostujõudu kiiremini, tõusevad kõige suuremaks. Oletame, et kui sa üritad tulla sellise projektiga nagu seda on meie praegune rahandussüsteem, siis selline süsteem ei ole enam konkurentsivõimeline. Seega, mida väiksem hulk teatud krüptorahasid on ja mida paremini töötab süsteem, seda tõenäolisemalt selle väärtus tõuseb ja seda suurem huvi selle vastu rahval tekib.

Kokkuvõttes kõik võidavad, välja arvatud need, kes täna on püramiidi tipus ja praegust süsteemi kontrollivad, sest selles uues süsteemis kaob neil see mõjuvõim ära. Nad kindlasti saavad väga palju krüptot enda kätte haaratud ja jäävad endiselt rikkaks, aga nad ei saa meiega enam manipuleerida, sest nende endi raha sõltub sellest. Ja isegi kui peaks juhtuma olukord, kus nad teevad oma enda krüptoraha, siis niipea, kui nad hakkaksid seda n-ö „juurde printima”, siis selle väärtus ei tõuse nii kiiresti ja see ei ole enam konkurentsivõimeline.

Täielikult funktsioneerivas krüptoraha maailmas pole pankasid üldse vaja

Praegu käib asi nii, et kui inimene läheb panka ja taotleb näiteks koduasemelaenu, siis pangas piltlikult öeldes luuakse see raha õhust: arvutis toksitakse ekraanile numbrid ja nõnda olemasoleva raha väärtus langebki. Kuidas käiks aga krüptoraha puhul näiteks eluasemelaenu taotlus? See on nüüd minu jaoks see kõige põnevam teema. Laenu andmine ja laenu võtmine saab töötada ainult sellises süsteemis, kus raha ostujõud ajas ainult langeb. See tähendab, et krüpto-maailmas ei saagi laenud toimida.

Ma toon sellise näite: kui eelmisel aastal oleksid sa võtnud pangast 100 Bitcoini laenu, et osta endale kesklinna korter – sellel ajal maksis üks Bitcoin umbes 600 eurot, täna maksab see aga üle 6000 euro. Kujuta ette, et sa oleksid olnud pank ja andnud välja 100 Bitcoini ja tagatiseks olnuks sul 60 000-eurone korter, siis tänaseks oleks sul laenukohustus kasvanud juba üle 600 000 euro, mis tähendab, et tõenäosus see laen tagasi maksta oleks väga väike pluss see tagatis ei kataks enam seda võlga ära. Mis tähendab seda, et pangal on palju mõistlikum oma raha hoida kui seda välja laenata tagatisel, mille hind ei kasva ajas. Ehk igasugune laenamine saabki toimida ainult süsteemis, kus aja jooksul raha väärtus langeb. Sest kui raha väärtus hakkaks tõusma, siis laenude peale üles ehitatud majandusmudel enam ei töötaks.

Küsimus on hoopis selles, et kust tulevad praegused korterite hinnad, näiteks 100 000 eurot kesklinna korteri eest, kuidas selline hind tekib? Need hinnad sõltuvad sellest, kui kergekäeliselt annavad pangad laenu. Mida kergekäelisemalt nad laene annavad, seda kõrgemad on hinnad. Näiteks kui pangad homme otsustaksid, et nad laenusid enam ei anna, siis oleksid kinnisvara hinnad hoopis teised. Mis tähendab, et vabalt võiksime saada kesklinna korteri näiteks 10 000 euro eest, kui laenuandmine enam ei töötaks. Kui aga raha väärtus aja jooksul tõuseb, siis on tõenäosus, et sa teenid raha ja hoiad seda raha enda käes ja paari aasta pärast saaksid juba ise osta endale korteri ilma igasuguse laenuta. Aga meil on täna selline süsteem, et üks mees ütleb, et tema on nõus 15 aastat tööd tegema, teine mees nõustub 20 aastat tööd tegema ja kolmas mees on võib-olla nõus lausa 50 aastat tööd tegema, et see laen tagasi maksta. Ja mida kergekäelisemalt nad neid laenusid annavad, seda kõrgemaks need hinnad lähevad.

Vaatame nüüd edasi, et kuidas sellises mudelis toimuksid hoonete ehitused. Täna on ju nii, et need firmad, mis ehitavad kortereid, saavad samamoodi pangast laenu, et need korterid valmis teha. Kuidas peaksid pilvelõhkujad kerkima krüpto-süsteemis, kui keegi laenusid ei anna? Siis ongi nii, et ehitatakse ainult selle raha eest, mis on reaalselt olemas. Kortereid ehitataks ainult nii palju, kui on nõudlus.

Ja siit näeme kohe, et sellises krüptoraha mudelis kaoks ära igasugune ületootmine, sest see on nagunii tegelikult täiesti ebavajalik. Kõik need osturallid ja hullud päevad on paras lollus. Täna ju kogu majandus sõltubki sellest, et kõik ainult ostaksid, vahet pole, kui kvaliteetne toode on, tegelikult pole enamikku neid asju kellelgi vaja. Nad toodavad oma iPhone’id ja muud asjad sihilikult sellised, et need peagi katki läheksid, et siis tarbija kohe uue toote ostaks. Selline majandusmudel, mis õitseb ainult siis, kui rohkem tarbitakse, ei saa enam töötada. Sest niipea, kui raha ostujõud ajas ainult kasvab, siis inimesed hakkavad hoopiski vähem tarbima, isegi kui nad saavad palju rohkem raha, kui neil enne oli. Mida rohkem sa raha enda käes hoiad, seda suuremaks selle ostujõud kasvab ja seda vähem ostavad inimesed suvalist ebavajalikku pudi-padi.

See aga tähendab seda, et väga paljud töökohad kaoksid ära, sest praegu väga paljud töökohad sõltuvad kõige konkreetsemast ületarbimisest, mis aga tähendab seda, et kui võtta võrrandist välja ületarbimiskultuur, siis tegelikult me ei peaks üldse nii palju tööl käima. Ühesõnaga, selline tehnoloogiline lahendus vabastaks väga paljusid inimesi ja neil jääks ikkagi raha alles veel, kuna selle ostujõud ajas kasvab. Kas see pole mitte imeline?

Kui palju on erinevaid krüptorahasid?

Praegu on turul umbes 1200 aktiivset krüptoraha projekti, aga tulemas ja valmimas on neid veel mitu tuhat. Põhjus, miks neid nii palju on, seisneb selles, et igaüks, kes tahab teha oma süsteemi oma moodi, saab seda täna teha, sest meil kõigil on see õigus olemas ning täna on meil ka tehnilised lahendused seda kõike teha vastavalt oma soovile. Kui näiteks mõni hõimkond otsustab, et neile ei meeldi enam teised süsteemid, siis nad saavad teha omaenda krüptoraha. Las nad teevad. Selliseid kogukondasid tuleb kogu aeg juurde. Aga kõige olulisem on krüptoraha puhul minu hinnangul see, et kas seda on limiteeritud kogus või mitte ning kas ta on tsentraliseeritud või detsentraliseeritud valitsusega.

Dash on esimene krüptoraha, mis tuli välja detsentraliseeritud valitsusega. Kuigi Dash on iseenesest Bitcoini kloon, siis Dashi looja Evan Duffield vaatas, et Bitcoin on väga hea asi ning arendas seda süsteemi veel kaugemale, luues sinna detsentraliseeritud valitsuse ja iserahastussüsteemi. Bitcoinis on selline süsteem, et 100% ülekannete tasust saavad endale „mainijad” (tõlkes „kaevandajad”, kes tegelevad süsteemi toega), aga Dashis tehti selline süsteem, et 45% saavad mainijad, 45% saavad need, kellel on otsustusõigus ja kes kontrollivad mainijate tööd ja 10% läheb kogu süsteemi arendusse. Ja need, kellel on õigus valida, neile saab teha ettepanekuid raha taotluseks kogu projekti arengu osas. Näiteks saavad programmeerijad iga kuu taotleda raha, et oma tööd teha, sinna saavad ka tavainimesed teha taotlusi, kui neil on huvitav idee Dashi arengu jaoks. See tähendab, et me saame piltlikult öeldes kogu ühiskonna edasiviimise jaoks teha rahalisi taotlusi. Kui selline süsteem läheks täielikult käima, siis praegusel kujul rahvusvaheline riiklik maksusüsteem muutuks ja inimestel poleks enam kohustuslikke maksusid, vaid ühiskondlikud asjad, mis vajavad tegemist, saaksid tehtud läbi budget proposal’i süsteemi. Näiteks saaks sellises süsteemis teha inimene pakkumise, et ta soovib X arv krüptoraha, et selle eest parandada ära mingisugune teelõik või arendada välja muud sorti tehniline lahendus, mis inimkonnale vajalik on. See ongi iserahastuv süsteem.

Täna on nii, et riigil on eelarve, mille kinnitavad kahtlase taustaga pintsaklipslased vastavalt käskudele jne, aga iserahastuvas krüptos oleks nii, et omanikud lihtsalt ei anna raha propagandaprojektidele, sest see on mõttetu. Kogu asja mõte on selles, et täna on kellelgi tsentraalne võim otsustada, kuhu rahva raha jaotada, aga nüüd on selline olukord, et seesama otsustusõigus on jagatud laiali selle sama rahva enda vahel. Need inimesed saavad ise kasu ainult siis, kui raha ostujõud ajas kasvab. Aga nad saavad tasu ainult siis, kui kõik saavad tasu, mitte ainult loetud tegelased püramiidi tipus. Oletame, kui keegi seal ainuisikuliselt otsustaks, et näete, me anname raha sõjatööstusele, siis paljud inimesed müüksid kohe maha oma krüptod ja ostaksid mingit muud. Nüüd on ainult aja küsimus, kui tuleb esimene poliitik ja teeb budget proposal’i eesmärgiga teha asju paremaks – et sa informeerid nii ja nii palju inimesi sellel ja sellel teemal. Näiteks et ilma valitsuse sekkumata suudan ma ära lahendada mingi haigusprobleemi.

Kes on kaevandajad (mainijad) ja kustkohast need coin’id üldse tekivad?

Kui me vaatame eurosid ja kogu rahamaailma, siis enamik inimesi ei tea üldse, kustkohast need rahad tulevad, kust said pangad need eurod, kuhu need edasi lähevad jne, see on täielik kaos. Tegemist on petuskeemiga, millest enamus teadlik pole. Krüptorahadega on teistsugune lugu – see on täiesti läbinähtav ja meil on teada, kui palju coin’e ühes või teises krüptosüsteemis kokku üldse on. Krüptoraha toimib P2P-võrgustikus ja kui ma midagi ostan nende eest, siis peab miski selle ära fikseerima, et ma ei saaks ühte ja sama coin’i korduvalt kulutada. Selle jaoks on olema n-ö kaevandajad (mainijad, inglise keeles mine – kaevandama). Sisuliselt tähendab see seda, et need kaevandajad hoiavad kogu võrku üleval ja peavad arvestust, et sa ei saaks mitu korda kulutada oma coin’e. Nad justkui käituvad mõnes mõttes nagu võrgu serverid.

Kõikide tehingute pealt arvutatakse kokku krüptograafilist räsi, aga selle arvutamine on üpris keeruline protsess, üks arvuti teeks seda üle poole aasta. Krüptoraha võrgu ülalhoidmiseks arvutatakse räsisid, mille käigus kinnitatakse kõik võrgus tehtud tehingud. Iga plokk on ühenduses eelmise plokiga (blockchain) ja iga plokk kinnitab ära eelnevad tehingud, mis vahepeal võrgus on toimunud. Need kaevandajad loovadki coin’e, saades nende eest palka ja tuues need samad coin’id ka turule. Aga näiteks Dashis tulevad uued coin’id ringlusesse ka läbi budget proposal’ite.

Mida tähendab, et ühte krüptoraha on limiteeritud hulk ja teist krüptoraha saab juurde teha?

Näiteks Bitcoin programmeeriti nii, et neid tuleb kokku 21 miljonit ja rohkem neid juurde ei tule, sellest juba üle poole on kasutuses. Coin’id tulevad välja paraboolse kujuga, alguses tuleb neid rohkem ja mida aeg edasi, seda vähem neid korraga välja tuleb. Ja sellest pole midagi, et neid coin’e on kokku ainult teatud arv, sest mida rohkem inimesi neid osta soovivad, seda kõrgemaks läheb ühe coin’i hind. See on nagu turumajandus. Kui oletame, et dollari hind tõuseks tohutult, näiteks üks dollar maksaks miljon eurot, siis me ei saaks seda dollarit kasutada, sest meil pole selliseid sente, aga krüptorahas võid sa neid komakohtasid võtta nii palju kui vaja – mikro-, mini-, nano- jne coin’id. See tähendab, et juba täna võid sa endale osta kasvõi 5 euro eest pisikese osa mõnest coin’ist. Aga krüptorahad, mille hulk pole limiteeritud, on tugevasti pankadega seotud ning ma ei näe nendes tulevikku.

Kes lõi krüptoraha?

Esimene krüptoraha on Bitcoin, mis pärineb aastast 2009. Bitcoini taga on selline tegelane või inimeste grupp, kes kasutas nime Satoshi Nakamoto, kes postitas Bitcoini lähtekood avalikku foorumisse ehk kes lükkas võrgu käima ja ise astus eemale; keegi ei tea, kes ta on. Ta on täiesti anonüümne, võime ainult spekuleerida, kes ta on. Nüüd on see open source projekt ehk avatud lähtekoodiga tarkvara, mida igaüks saab vaadata ja arendada, see tähendab, et sa saad võtta sama koodi, muuta nime ära ja teha enda coin’i. Enamik teisi krüptosid on Bitcoini kloonid.

Mis on krüptoraha miinused, kui turvaline ta on ja kas seda saab ära varastada?

Kindlasti leidub inimesi, kes seda teemat pelgavad, sest krüptoraha pole selline, mida saad füüsiliselt käes hoida ja seega seda tegelikult nagu pole. Mõni võib mõelda, et süsteem saab tõmmata n-ö juhtme seinast välja ning nad jäävadki kõigest ilma.

Aga tegelikult, kui on soov, siis saab ka krüptot printida füüsiliselt välja ja peita kodus kuhugi ära. Krüptoraha töötab niimoodi, et meil on kaks võtit (umbes nagu parool): üks on avalik võti, mida sa võid kõigile jagada, et kanna mulle siia raha; teine on privaatne võti, mille abil saad elektroonilisest rahakotist raha välja saata. Sa saad võtta selle privaatse võtme ja printida paberi peale ning kustutada arvutist kõik ära ja peita kuhugile seifi. Või kui soovid, võid selle ka endale metalli raiuda, et see oleks tule- ja veekindel. Põhimõtteliselt on sul vaja teada oma koodi, mille sisestad tehinguid tehes oma elektroonilisse rahakotti.

Mis puutub vargusesse, siis esiteks on sul mitu elektroonilist rahakotti, sest nagu ka praeguse rahaga – me ju ei tassi kogu oma varandust kaasas. Tänu sellele, et krüptoraha tuleb, hakkavad inimesed rohkem vaatama, milliseid seadmeid nad kasutavad; krüptoraha tõttu hakatakse looma ka palju turvalisemaid tarkvarasid jne.

Aga kui sa hoiad oma privaatvõtit oma arvutis ja laadid alla näiteks mingi crack’i, siis see crack võib su arvuti läbi skännida ja vaadata, kas sul on seal see võti. Sellisel juhul võid sa oma coin’idest ilma jääda küll. Sellepärast pole mõtet oma võtmeid krüpteerimata kujul oma arvutis hoida. Aga krüptoraha puhul on sinul kui kasutajal täielik kontroll ja vastutus oma raha üle. Kui sa neid hästi hoiad, siis ei ole neid võimalik sult ära võtta, aga kui ei hoia hästi, siis saab isegi suvaline häkker nendele ligi. Kokkuvõttes pole siin midagi keerulist, tuletagem meelde, et 20+ aastat tagasi, kui kaardimaksed läksid massidesse ja kõik said PIN-kalkulaatorid, paroolikaardid ning arvutiga juurdepääsu oma pangakontodele, siis levis samuti rahva seas hirm, et sellest rahast võib ilma jääda.

Krüptorahaga hävid sa siis, kui krüptoraha väärtus langeb. Krüptoraha hind sümboliseerib selle vastu olevat nõudlust. Kui rahval kaob usaldus mõne krüptoraha vastu, siis nad saavad selle iga kell maha müüa ja soetada endale mõne muu usaldusväärsema raha. Mida rohkem krüptosid maha müüakse, seda väiksemaks läheb selle hind. See on ka täiesti mõistlik, sest kui rahvas seda enam ei soovi, siis hind langebki. Pole mõtet karta, kas krüptoraha hind kõigub, sest väikene kõikumine on normaalne, aga kokkuvõttes, täna tõuseb krüptoraha väärtus üha võimsamalt ning järgmisel aastal on oodata tohutut buumi massides, samas kui euro maksejõud langeb iga päevaga, sest fiat-rahal on inflatsioon sisse kirjutatud kogu võrrandisse. Iseseisvate krüptorahade süsteemi on sisse ehitatud konstantne deflatsioon. Samamoodi nagu eurosse on süsteemi sisse ehitatud inflatsioon. Selliseid coin’e jääb alati vähemaks ja see muutub aina haruldasemaks. Eriti siis, kui neid rohkem juurde ei tule.

Kas krüptorahaga saab täna teha igapäevaseid eluks vajalikke oste tavapoest?

Mitte ükski suurem poodide kett või äri pole Eestis veel krüptot otseselt aktsepteerima hakanud, aga kes iganes selle esimesena ära teeb, teda ootab tohutu võit. Sest krüptoraha kasutajad hindavad uuendust ja julgust ning nad ei häbene seda ka tunnistamast, mis tähendab, et kui kaupmehel on vähegi kvaliteetne äri/toode, mille eest saab krüptodes tasuda, siis on tal ka need tasujad olemas.

Aga olemas on firmad, mis väljastavad tavalisi magnetkaarte, millele sa saad peale laadida krüptot ja kui sa sellega maksad, siis ta automaatselt konverteerib tasutud summa eurodeks kaupmehele. Ehk siis, sa lähed poodi, nagu sa seda siiani oled teinud ja lihtsalt tasud krüpto-kaardiga. Selle sama krüpto-kaardiga saad ka pangaautomaadist võtta eurosid välja. Ja mis kõige lahedam, sa saad neid oste teha nii, et sinust ei jää süsteemile jälge maha, sest neid kaarte on võimalik tellida ka n-ö anonüümselt. Sest tegelikult meil kõigil on õigus privaatsusele. Ja kuna konkurents läheb kogu aeg aina tihedamaks, siis kõik säärased vahendustasud lähevad üha väiksemaks. Seda anonüümselt kaartide kasutamist on viimasel ajal (kaardi väljaandja VISA) poolt oluliselt kärbitud, aga ilmselt on see ainult aja küsimus, millal mingi ettevõte ka täielikult anonüümset pangakaarti väljastada suudab.

Kas vanem generatsioon ja arvutiga mitte kõige pädevamad inimesed suudavad omaks võtta krüptoraha?

Võib jääda mulje, et vanem generatsioon jääb sellest rongist maha, paljudel on raske ette kujutada, kuidas tänased pensionärid selle süsteemi endale üle võtaksid, kõigil pole isegi arvutit kodus, et selle krüptoga tegutseda. See pole nii hull, esiteks meil kõigil on sõpru-sugulasi, kes aitaksid meeleldi oma lähedasi krüptomaailma tutvustamisega. Näiteks Dash krüptoraha plaanib juba 2018. aastal tulla välja niivõrd lihtsa lahendusega (Dash Evolution), et ka vanaema saaks hakkama krüptoraha kasutamisega. See saab olema sama lihtne, kui on telefoniga helistamine. Kindlasti soovitan hakkajamatel teha oma lähedastele digitaalsed krüptorahakotid ja panna sinna idanema mõned mündid.

Kui nüüd selle artikli lugejal tekib huvi proovida krüptorahaga elamist ja uurida, millest peaks alustama, siis ütleksin, et kõige olulisem investeering on teadmised. Seedige see teema korralikult läbi, lugege erinevaid allikaid ja küsige julgelt lisa. Kindlasti on paljudel sõpru, kes seda teemat juba paremini jagavad ning annaksid teile meeleldi nõu. Ei tasu karta, et keegi on rongist maha jäänud, sest nagu ma ütlesin, tõelist buumi on oodata alles järgmisel aastal, me oleme kahtlemata alles selle esimese vaguni peal. Kui sa oled suutnud selle artikli siiamaani läbi lugeda, siis oled sa kindlasti ka võimeline sukelduma krüptoraha maailma.

Ja kas tead, mis on kõige lihtsam viis krüptoraha saada? Kõige lihtsam on krüptot teenida. Sa võid öelda oma ülemusele, et soovid edaspidi saada oma palka krüptos 🙂 . Juba täna on Eestis olemas firmad, mis pakuvad sellist teenust, et sina saaksid kõik oma tehingud krüptorahas tehtud. Oletame, et sinu telefonioperaator praegu veel krüptoraha ei aktsepteeri, aga on olemas ettevõtted, kes pakuvad sellist lahendust, et kannad neile krüptot ja nad maksavad su arve. Seal on loomulikult ka mingi vahendustasu, aga üldiselt, kuna krüptoraha ostujõud hetkel kasvab rohkem kui mõni protsent kuus, siis isegi, kui see tasu on 1% ja inimesel on see krüpto olnud käes näiteks kaks kuud, siis juba siis tasub see end kuhjaga ära.

Hando Tõnumaa

Kui sul on lisaküsimusi krüptoraha kohta, siis palun saada mulle kiri hando@telegram.ee. Vastan kõigile ning kindlasti kirjutan veel artikleid, milles keskendun lugejate küsimustele ning kogu krüptoraha maailma filosoofilisemale küljele.

Krüptoraha kasutamise ja turvalisuse osas soovitaks selliseid riistvaralisi rahakotte nagu LedgerWallet, Trezor ja KeepKey, mis teevad krüptoraha kasutamise oluliselt lihtsamaks ja väga turvaliseks.

Lisainfot:

www.localbitcoin.com siit saab osta Bitcoine

https://dash.org/ siit saab osta Dashe

www.poloniex.com siit vahetada erinevaid coin’e

www.coinmarketcap.com siit saab jälgida coin’ide turuhindasid

www.digiraha.ee siit saab osta riistvaralisi rahakotte, kus on turvaline krüptoraha hoida

https://kryptoraha.info/ – palju eesti keelset infot krüptode kohta + coinide turuhinnad

www.krüptouudised.ee – eesti keelne sait krüpto uudistega + tegijate sõnul kõige täpsemad coinide turuhinnad

Krüpto maksekaardi saad tellida siit, erinevaid pakkujaid on palju.

Fotod: Telegram, coinmarketcap.com/charts/

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid krüptoga toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6