Mitmete eneseabi raamatute autor, juhendaja ja koolitaja Tarvo Tobbi on valmis saanud uue teose “Terviklik Taipamiste Raamat”. Avaldame katkendi raamatust, millest leiad autori personaalseid taipamisi elu kuuest fookus-valdkonnast, milleks on tervis, füüsis, suhted, seosed, päris-mina ja finantsid. Ta jagab neid selleks, et inspireerida ja aidata lugejail elada terviklikku ja täisväärtuslikku elu. 

Kaido Pajumaa, Motivaator.ee juhtide ja meeskondade koolitaja, tutvustab raamatut järgnevalt: “Tundes Tarvot juba mõned aastad julgen öelda, et ta on kõige usinam ja ehedam iseenda tundma õppija, kellega olen kohtunud. Ja ta ei häbene seda tunnistada. Olen näinud oma silmaga, kuidas ta kogu aeg uusi mõtteid ja taipamisi kirja paneb, neid sünteesib ja niimoodi endale töötavaid lahendusi leiab. Nüüd on võimalus sul tema raamatu abil leida kiirtee nende taipamisteni ja töötavate lahendusteni. Ja need pole mingid lihtsad teemad, mille Tarvo enda jaoks läbi on töötanud – ta on läinud päris allikani välja. Soovitan seda raamatut lugeda kõikidel, kellel huvi elust ja enesest rohkem teada saada.”

Autori sõnad selle kohta, kuidas raamat sündis!

Tarvo Tobbi

Ükski mõte siin ei ole minu oma. Kõik on saadud inspiratsiooni, intuitsiooni ja taipamiste teel. Omalt poolt olen olnud lihtsalt piisavalt arukas, et see info üles kirjutada, kokku panna ja raamatuks vormistada. See raamat ei pretendeeri absoluutse tõe leidmisele ega viita sellele. Tegu on puhtast südamest ja siiralt jagatavate isiklike taipamistega. Esimese ülestähenduse tegin 4. septembril 2014 ja viimase 31.augustil 2017. Siia on valitud kontsentratsioon enam kui 1000 leheküljest ülesmärgitud taipamistest, mida ma pean kõige olulisemaks Sinuga jagada. Raamatu lõpust leiad ka luuletused ehk lihtsalt riimunud ja riimumatud read, mis on sündinud vaatluse tulemusena. Vaatluse tulemuseks on info, mis kirjeldab tegelikkust – seda, mis päriselt aset leiab, mitte seda, mida me oma mõistust kasutades oleme suutnud kontseptualiseerida.

Milline see raamat on?

See raamat on nagu pop-up pood või -söögikoht. Selles on innovatsioon, uudsus, oma hõng – täiesti uus lähenemine raamatu kirjutamise maailmas. See on toorel kujul saadud essents, kuhu ei ole lisatud kulda ja karda ehk ilustavaid sõnu. See raamat ei ole mõeldud, et kirjutan kõik 2 reaga, et oleks lahe, tõestamaks, et saan hakkama, või kirjutan kogu raamatu ainult näiteks R-esitähega. Saad lugeda mu taipamistest nii, nagu nende osaliseks sain – see on nagu värske tuuleiil, millele kord järgneb torm ja vihm, kord päike ja soe suvetuul. Siin on lühikesi taipamisi, mis koosnevad ainult viiest sõnast, kuni mitmete lehekülgede pikkuste kirjeldusteni.

Kuidas see raamat on üles ehitatud?

Et Sinu igapäevaelu ja raamatut paremini seostada, olen võtnud lihtsa lähenemise. Lähenemise, mida ise kasutan praktiliselt. Eelnevalt mainisin, et leiad siit taipamisi kuue elu valdkonna kohta. Ma nimetan neid kuueks elu fookus-valdkonnaks. Seda põhjusel, et kui otsisin praktilist lahendust oma elu organiseerimiseks, alustasin ma oma kõikide kohustuste lõpetamisest, mis viis nii füüsilise kui sotsiaalse eraldumiseni oma vääradel alustel üles ehitatud elust. Eraldumine viis kõige lihtsamate arusaamadeni selle kohta, mida on vaja, et elada terviklikku ja täisväärtuslikku elu. Need kuus valdkonda – tervis, füüsis, suhted, seosed (teadmised ja oskused), päris-mina ja finantsid – ongi see raamistik, millele raamat ja minu elu on rajatud.

Mida iga valdkond tähendab?

Raamatus on kõigi valdkondade osas välja toodud minu arusaam ja kogemused antud valdkonnas. Osades valdkondades on neid avastusi rohkem, teistes vähem. See erinevus sõltub lahendust vajavate probleemide või vastamist nõudvate küsimuste rohkusest erinevates valdkondades. Rajamaks Sulle sujuva teekonna ja meie arusaamade ühtlustamiseks lähtun ülevaatlikult igas valdkonnas järgnevast:

1. Tervis – vaatan seda valdkonda kui ennetustegevust füüsise korrashoidmiseks, et saaksime seda võimalikult kaua kasutada.
2. Füüsis – vaatan seda valdkonda kui asja, mida on vaja hoida ja säilitada selleks, et siin elus hästi hakkama saada.
3. Suhted – vaatan seda kui üht väga olulist valdkonda, kus meie tegevused võimenduvad ja mis annab elule värvi, mille skaala ulatub ühest spektri otsast teise.
4. Seosed – vaatan seda valdkonda teadmiste ja oskuste kontekstis: milliseid teadmisi ja oskusi on meil vaja eluga hästi hakkama saamiseks.
5. Päris-mina – vaatan seda kui substantsi ja miskit, mis on teadlik oma olemasolust – sellest, et ma eksisteerin – ja mis ei segune teiste nähtustega.
6. Finantsid – vaatan seda kui väärtust, mis on saadud meie teadmiste ja oskuste kasutamise tulemusena.

Nende valdkondade sügavam olemus saab Sulle selgemaks, kui loed ühe valdkonna läbi ja siis esitad endale küsimuse: “Mis on see iva, mida ma sellest valdkonnast oma elus praktiliselt kasutada saan?”

Baasoskuse avastamine

Baasoskus kõige selle jaoks, mida Sa järgnevatelt lehekülgedelt eest leiad, on M’ÄRKAMINE! See on eesti keeles väga ilus sõna ja nagu Sa juba märkasid, on see kirjutatud ülakomaga. Mitte MÄRKAMINE vaid M’ÄRKAMINE. Sellega ma soovin rõhutada üht olulist asja: kui Sa MÄRKAD, siis toimub justkui omamoodi ÄRKAMINE. Kokkupanduna sümboliseerib see sõna siis nii MÄRKAMIST kui ÄRKAMIST. Ärkamise all pean ma silmas selle teadvustamist, mis toimub, ehk mis päriselt aset leiab, ehk mis on see reaalsus mille suhtes ma olen tunnistaja. Seda võib omakorda nimetada ka teadlikuks saamiseks ja võimeks distantseeruda nähtustest, mis ma ei ole, nagu ma korra eelnevalt vihjasin päris-mina kirjeldades.

KATKENDID RAAMATUST

Tervis

• Tervis kui terve olemine.
• Terve olemine on haige olemise vastand.
• Mida tähendab see, et meie hea tervise eest seisab immuunsüsteem.
• Tagamaks head tervist tuleb meil tagada immuunsüsteemi korrasolek.
• Immuunsüsteemi korrasolek tagab meile füüsilise heaolu ehk enda hästi tundmise füüsilises kehas.
• Füüsiline keha ise ei ole tervis, vaid on palju süsteeme, mis moodustavad füüsilise keha.
• Tervis on süsteemide korrashoidmine, tagamaks vajalike toitainete omastamise, kasutamise ja väljutamise.
• Tervist mõjutavad faktorid on nii välised – näiteks bakteriaalne infektsioon – kui ka sisemised, näiteks stress, mis on kindlate mõtete ja emotsioonide kasutamine pikema perioodi jooksul.
• Tervisega seoses ei tohi mitte kunagi vaadata ainult välispidiseid sümptomeid, vaid ka seespidiseid. Selle tõttu töötab ka platseebo efekt, sest selle puhul ei ole tegu mitte välise, vaid sisemise sümptomiga.
• Seega tuleb hoolt kanda nii
keha immuunsüsteemi eest kui ka oma mõtte- ja tunnetemaailma eest. Et tagada raudne tervis, raudne immuunsüsteem, peab mõlemas valitsema puhtus.

Kas ma olen füüsiline keha?

• Praktiline vastus on EI. Olen selle kasutaja, sest füüsiline keha on minust väljaspool. Ta on küll üks aspekt minust, nagu puul on lehed, kuid on vale öelda, et puuleht on puu.
• Ma saan füüsilist keha liigutada enda tahtele sobivas suunas ja kasutada teda sihtotstarbeliselt. Seda põhjusel, et ma saan vaadelda füüsilist keha. See tähendab, et kui ma teda vaatlen, ei saa ma olla vaatleja ja vaadeldav üheaegselt: on vaid üks vaatleja ja üks objekt mida vaadeldakse. Mina olen vaatleja. Seegi kinnitab, et füüsiline keha on vaid üks osa olemasolevast.
• See keha on duaalne senikaua kui ta asub loodusjõudude mõju all. Liikudes loodusjõu mõjude alt välja, kaob ka duaalsus.
• Olles sellel tasandil ülesehituselt duaalne ja veel mitte ületanud loodusjõudude mõju, tuleb meil kasutada loodusjõude selleks, et hoida füüsilist keha kiiremini amortiseerumast.
• Amortiseerumise vastu aitab loodusjõud, mida võib nimetada “rütmi seaduseks”. See ütleb, et kõik liigub rütmiliselt. Igale tegevusele on olemas vastutegevus. Teha head ja teha halba. Rütm ei saaks toimida, kui puuduks duaalsus. Kui duaalsus puuduks, oleks olemas ainult üks konstantne liikumine. Iga objekt omaks küll massi ja liikumist, kuid need oleks konstantsed. Ilma duaalsuseta ei eksisteeriks ka surma.
• Seega, kuna eksisteerivad loodusjõud ja nende mõjud meie füüsilisele kehale, tuleb meil hoolitseda oma keha eest.
• Hoolitsemine hõlmab rütmilist hingamist, joomist, toitumist, liikumist, kasimist ja taastumist.

Heatahtlikkus

• Hea tähendab head, nagu Isa, kes armastab oma lapsi.
• Tahtlikkus – isa tahab lastele alati parimat, olenemata asukohast või mõnest muust piiravast faktorist.
• Heatahtlikkus iseenda ja teiste vastu tähendab samade omaduste edastamist.
• Heatahtlikkuses puudub omakasu. Siin ei ole kaksikmoraali ega valesid mõtteid iseenda ega teiste kohta.
• Heatahtlik inimene teeb alati teistele head, olenemata sellest, kuidas see, kes teo tagajärge maitseb, seda enda jaoks tõlgendab.
• Kui heatahtlikkus on situatsioonipõhine, siis sellest areneb hoolivus. Hoolivus tekib pikema aja jooksul ja tema juured on heatahtlikkuses.
• Heatahtlikkusega üksi hoolivust ei saavutata, kuid ta on suurepärane suunanäitaja.
• Heatahtlikkus võib väljenduda teona, sõnana, verbaliseerimata mõttena iseenda või teiste suhtes.
• Heatahtlikkus on nagu tuli, mis soojendab tule juurde tulnut.
• Heatahtlikkuse väljendamise jaoks peab olema julgust, sest seda võidakse tõlgendada nõrkusena nende poolt, kes peavad ennast tugevaks.
• Tugevuseks peavad heatahtlikkust need, kes on ületanud teatud tendentsid, mida enam vaja ei ole. Näiteks kiindumus, omanditunne, vastumeelsus ja millestki või kellestki kinnihoidmine.
• Heatahtlikus on võti aususe juurde.

Valu

• Valu on midagi, mis järgneb haiget saamisele. Valu ei tule inimese juurde niisama, vaid alati väga kindla põhjusega.
• Valul on õpetav mõju ja tal on meile alati kindel sõnum, mille võib jagada kolmeks ehk füüsiliseks valuks, emotsionaalseks valuks ja mentaalseks valuks.
• Valu saab asetseda seal, kus asetseb duaalsus. Väljaspool duaalsust ei ole ma valu kohanud.
• Valu saab füüsilisel tasandil olla enda haavamine – näiteks noaga näppu lõikamine – või siis mingi füüsilise keha funktsiooni mittetoimimise tulemusena tekkinud valu.
• Emotsionaalne valu ei ole füüsiline valu, kuid teda tajutakse sama ehtsalt nagu füüsilist valu ja ta on oma mõjult teise kahe valuga võrreldes mõjusaim. Emotsionaalset valu võime tunda näiteks mõne kalli inimese surma puhul.
• Mentaalne valu on seotud mälestustest kinnihoidmisega ja sellega, kui ei lasta muutusel toimuda seda takistamata. Näiteks kui on vaja kiirelt midagi uut õppida ja ära teha, võib see viia stressi ja depressioonini, mis põhjustab meeleheidet ehk heitlikku meelt, mis väljendub negatiivsetes mõtetes.
• Kahjuks on mentaalne ja emotsionaalne valu muutunud tänapäeval suureks epideemiaks ja ilmaasjata ei kinnita ka teadlased, et eelseisvate aastate suurimaks haiguseks on depressioon.
• Lohutuseks võib öelda, et saab ka ilma valuta. See on enamuse inimeste jaoks täiesti uus paradigma, kuid siiski võimalik. Siinkohal tasuks meenutada Einsteini ütlust, et sama meelestatusega, mis lõi probleemi, ei ole võimalik seda lahendada.

Tõde

• Tõde on lihtne. Ainuke probleem on see, kas me suudame selle välja kanda, sellega leppida. Leppida aitab see, kui me ei suru oma tahet teistele peale.
• Tõde on varjatud, kuid otsijale leitav.
• Tõde on fundamentaalne.
• Tõde on kõigile üks.
• Ei ole olemas pooltõde, sest praktiliselt on sellel juhul tegu valega.
• Tõde on see, mis kuulub Looja juurde. See on tema üks omadustest.
• Tõde on alati see, mis vabastab, isegi kui algselt võib ta tunduda valusa ja piiritlevana. Kuid piiritlus ja valu ei kuulu tõe omaduste juurde, need on vale omadused. Tõe eesmärk on alati luua vabadus.
• Tõde eksisteerib kogu aeg, kõigile, piiramatul hulgal. Piirangud paneb inimene endale ise, et saada tunda valet ja osata sealt vahelt tõde leida.
• Tõde ei ole nõrk, see on tugev ja elastne nagu vits, mis paindub, kuni annab hoobi, sest enam ei eristatud tõde valest.
• Tõel on võime ka luua, mitte ainult vabadust, vaid kõike mis kaasneb avardumisega, uute võimaluste ja kasvuga.
• Tõde on nagu vesi, mis on igaühele sama, olenemata sellest kas on tegu inimese, ainurakse, elevandi või sinivaalaga.
• Tõde ei murdu, sest see ei ole tõele omane. Kes ei ela tões, on selle tõttu, et ta on tõe juurest lahkunud, tõe unustanud, või leidnud, et vale on huvitavam. Kuid see huvi on kahjuks valusa hinnaga.
• Tõel on vaid üks hääl, mitte mitu. Seda kuulevad need, kes seda kuulda võtavad, ja ei kuule need, kes ei oska kuulata ega kuulatada, vaadata ega näha, maitsta ega tunda maitset, haista ega tunda lõhna, kombata ega tunda puudutust.
• Tõde ei vabasta, tõde on vabadus ise.

Palgatöö ja raha

• Palgatöö ja raha ei ole omavahelises sõltuvuses.
• Sõltuvuses on toode ja raha.
• Palgatööl käimisel on tooteks, mida müüakse, oma aeg ja oskused. Ostab ja maksab selle eest tööandja, müüb aga töötaja.
• Peamiseks väärtuse loojaks on tegevused. Tegevused palgatöö puhul loovad kõige suuremat väärtust ostjale, mitte kunagi müüjale.
• Kuid see ei pea nii olema. Kui väärtuse loomine tegevustega, mis loovad päris-toote, mida saab korduvalt müüa, on suurem, kui palgatööl oma aja ja oskuste müümine, ei ole palgatööd enam vaja. See omakorda näitab, et palgatöö ja raha ei ole omavahelises sõltuvuses, vaid on kaks eraldiseisvat nähtust. Üks võib teisest tekkida ehk raha tekib oma oskuste ja aja müügist, kuid see ei tähenda, et see on ainuke võimalus. Kuigi enamus inimestest paraku just nii igapäevaselt elavad.

LUULETUS – KES MA OLEN?

Kes ma olen, nagu värelev virvendus!?

Ma näen asju, kuid ma ei topi oma nina teiste asjadesse.

Ma olen kohal, kuid kaugel eemal.

Ma olen siin, kuid liigun pidevalt ringi.

Olen virvendus ajas, kel pole kingi.

Kõik tõuseb ja langeb ning suurim viga

minu poolt on see, kui oleksin kange.

Ma olen tühjus, kuid samas täielikult täidetud.

Kui käin ringi, näen, et minu mõistus on käideldud.

Ma tunnen tunnete mängu,

mis jätab mu teadlikkuse kängu.

Mõistan ja lasen sel olla, sest tean, et see on ajutine,

nagu me kõik, mis on igavene.

Ma ei oska öelda, mis on see tunne,

ma oskan vaid tunda ja olla.

Kas see ongi suurim kunst: olla?!

Ma olen võimeline looma, sest mul on see võime.

Ma ei rangestu ega kangestu, vaid voolan, nagu vesi.

Minus on olemas kõik, et luua.

Iga hetk, olenemata selle pikkusest, mida peame ajaks.

Ma tunnen seotust ja täielikku vabadust.

Ma tunnen rahu ja armastust,

sest ma olen rahu ja armastus.

Ma annan tuge, lihtsalt selleks, et igaüks saaks anda.

Ma olen puutumata ja puhas, ma olen kese.

Iseenese kese.

Ma õnnistan kõiki.

Kas mul on selleks õigus?

Seda ma ei tea, kuid mul on selleks võime

ja ma kasutan seda.

Tarvo Tobbi

Allikas: Tarvo Tobbi “Terviklik Taipamiste Raamat”(kodulehelt saad tellida koos pühenduse ja autogrammiga)

Fotod: Mersad Donko, erakogu, tarvotobbi.com