Enne jaanipäeva, 21. juunil võttis vabariigi valitsus vastu otsuse lõpetada tselluloositehase eriplaneering, mida tunnustasid (kümned) tuhanded inimesed üle Eesti, sh kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks, kes on üks metsade säästvale majandamisele ülekutsujaid ja mitmete õnnestunud projektide ja meeleavalduste eestvedaja. Uurisime EMA koordinaatorilt Linda-Mari Välilt, mis looduskaitsjaid järgmisena ees ootab.

Kui EstFor sai hetkel vastuseks “Ei”, siis kas kodanikud oleksid võimelised ka Rail Balticule piduri peale tõmbama?

Pärast seda, kui tselluloositehase projekti sündmused on näidanud, et kodanike järjekindel ja läbimõeldud tegutsemine saab poliitilisi protsesse tõesti reaalselt suunata, usub rahvas endisest rohkem, et ka Rail Balticu praeguse plaani järgi rajamist on võimalik veel peatada. Eesti Metsa Abiks on oma vastuseisu RB projektile juba varemgi avalikult väljendanud ning kavatseb edaspidi veelgi rohkem tegutseda selle nimel, et avalikkus teaks rohkem selle metsa, maapõue, veerežiimi ning ökosüsteemide jaoks kurnava hiigelprojekti kahjulikest mõjudest ning rahva hääl jõuaks ka poliitiliste otsustajateni.

(Teadmiseks: James Cooki ülikooli (Austraalia) auprofessor William F. Lawrence’i hinnangul on vähemalt pooled praegu kavandatavatest suurtest infrastruktuuriprojektidest nii majanduse, ühiskonna, investorite kui ka keskkonna vaatepunktist ebamõistlikud, kusjuures tihtilugu hägustab just korruptsioon otsustusprotsessi. Juba nelikümmend aastat suurprojekte uurinud professor ja üks maailma tuntumaid keskkonnateadlasi soovitaks selliste projektide läbiviimist tublisti aeglustada, uskudes, et halvad projektid kaovad, kui avalikkus jõuab nende mõjusid igakülgselt arutada ja kaaluda. Samamoodi arvame ka meie siin EMA aktiivis.)

Tselluloositehase üle võidu saavutamisega pole EMA jaoks aga midagi veel lõppenud ning siinkohal tasub meenutada, et meie ühendus tekkis tegelikult vahetult enne Est-For Investi plaanide avalikustamist. Meie eesmärgiks oli avalikkusele selgitada, et Eesti metsanduspoliitika on muutunud nii inimestele kui loodusele liialt kurnavaks ning kui sai teatavaks, et plaanitakse tselluloositehase kujulist hiigelinvesteeringut, mis paneks oma puiduvajadusega meie metsanduse järgmiseks kolmekümneks aastaks paika, siis loomulikult pidime avalikkusele selgitama hakkama, et sellise tehase mõju meie metsaressursile on vastuvõetamatu.

Siit siis ka uus küsimus: mis on EMA-l järgmisena plaanis?

Nüüd saame suunata oma jõu ja energia metsanduse arengukava 2030 koostamisse, sest meie kindel eesmärk on, et raiemahud peavad MAK2030 raames tunduvalt vähenema. Samuti kavatseme hakata rohkem tegelema Auvere-jaama teemalise selgitustööga, sest teadlased üle kogu maailma väljendavad üha selgemalt arvamust, et puiduenergia pole kliimasõbralik lahendus ning selle mõjud elurikkuse kahanemisele võivad olla erakordselt suured. Näiteks energiavõsa kasutamise puhul ei ole enam küsimus selles, kui vanaks puud on kasvanud või missugusel ajal ja missugusest puistust nad toodud on, kuna põhimõtteliselt saab lihtsalt võsastada terveid suuri metsaalasid ja kasutadagi elektri tootmiseks võsa. Paraku oleks sellise majandamise mõju meie niigi üleraie käes kannatavale metsale katastroofiline. Samuti ei ole maailma energiavajaduse puiduga rahuldamine füüsiliselt võimalik, sest meie maakera pinnal ei ole energiavõsa kasvatamiseks meile vajalikus mahus lihtsalt piisavalt pindala.

EMA pressiteade 22.juunil:

EMA tunnustab valitsuse otsust tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise osas

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) tunnustab valitsuse eilset otsust, millega algatati Est-Fori tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamine, ning meenutab, et juba enne planeeringu algatamist oli ühendus seisukohal, et sellist planeeringut algatada ei tohi, informeerides sellest ka valitsuse liikmeid. Lisaks pöördus kodanikuühendus planeeringumenetluse vaidlustamiseks läinud aasta septembris ja sellele järgnenud kuudel kohtusse, üritades vaidlustada tõsiasja, et avalikkus kaasatakse planeerimise küsimusse alles pärast eriplaneeringu algatamist. EMA hinnangul sai riigi otsuse puhul eriplaneering lõpetada aga määravaks just Tartus ning Tabiveres tärganud kodanikuühenduste „Emajõe elu hoieldes“ ja „Tabivere ei luba“ tekkimine ning kohalike elanike muljetavaldav väljaastumine, mis on toonud tänavatele tuhandeid oma elukeskkonna kaitseks välja astunud eestlasi.

Kodanikuühendus avaldab lootust, et edaspidi rakendatakse riigi eriplaneeringu menetlust sihtotstarbepäraselt, mitte kohalike kogukondade hääle tasalülitamiseks eraettevõtluse mugavuse huvides. Kuna on kõlanud hääli, mis soovitavad tehast kusagile mujale teha, näiteks tööstusest juba niigi laastatud Ida-Virumaale, siis soovib ühendus selgelt välja öelda, et EMA on tselluloositehase rajamise vastu mistahes Eestimaa piirkonnas, kuna küsimus pole mitte asukohas, vaid tehase mõjus meie metsale ja veele, kuna ühenduse hinnangul teeb sedavõrd mastaapse puidutööstuse rajamine, nagu Emajõe äärde kavandati, säästva metsanduse arendamise Eestis võimatuks.

Seda kinnitab hästi ka Est-Fori tehase ühe eestvedaja Margus Kohava viimane projekt, nimelt Estonian Celli rajatud Kunda tselluloositehas. Ehkki kõnealune tehas vajab pea seitse korda vähem puitu, täpsemalt haavapuitu, siis on Eesti vanade haavikute elustik peale kõnealuse tehase rajamist tõsise löögi alla sattunud. Haavikud on järjepanu haavapuitmassitehasesse veetud ning haavikute elustiku kaitset pole riigi poolt õigeaegselt kohaldatud, kusjuures üks elutegevuseks vanu haavikuid vajavatest liikidest on lendorav, kellele ennustatakse juba lähiaastatel täielikku kadumist meie territooriumilt. Väärib meenutamist, et kuigi ka Kunda tehas pidi tulema moodsaim ja kõrgtehnoloogilisim, siis tuvastasid EMA aktivistid möödunud aastal tehasest tõsise lekke ning hilisemal uurimisel selgus, et väljalasketoru oli vähemalt kümnest kohast katki.

Kodanikuühendus soovib rõhutada, et EMA pole põhimõtteliselt puidutööstuse vastu, aga riigile kui tervikule pikaajalise olulise mõjuga projektidesse tuleb kaasata lai ring erialaspetsialiste juba nende projektide algfaasis ning nende erialateadmisi tuleb võtta reaalselt arvesse, eristades sel kombel mõeldavad arendused mõeldamatutest. Praegu käimasoleva metsanduse arengukava 2030 koostamise käigus peab ühiskond metsanduse tuleviku osas kokkuleppe saavutama ning alles seejäral saab edasi mõelda, millisel kujul puidutööstus Eestis areneda võiks. Kuna kodanikuühenduse selgeks seisukohaks on, et raiemahud peavad vähenema, siis tuleb kõne alla eelkõige jätkusuutmatu puidutööstuse sulgemine eelkõige olemasolevate pelleti- või tselluloosivabrikute näol ning nende asendamisega näiteks püsimetsandusest saadava, kvaliteetpuidul baseeruva ja 21. sajandile kohase tööstuse arendamisega, mis tegeleks väärtuslike, süsinikku pikaks ajaks salvestavate kvaliteettoodete valmistamisega.

Allikad ja lisainfo: EMA, Äripäev, lingid artikli sees

Kuula ka: Vikerraadio intervjuu EMA-ga

Loe ka: “Kontrollikoda: Euroopa kiirraudteede võrk on aeglane, kallis ja ebaefektiivne”

Foto: Evelyn Raudsepp (Tabivere kett, 19. juuni 2018)

Toimetas Mariann Joonas

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6