Herodotose kuju Viini parlamendihoone ees. Foto: Pe-Jo / Wikimedia Commons

„Ajalugu” kui akadeemiline teadusala on alla 200 aasta vana. Ajaloo haridus ulatub 19. sajandi algusesse, aga selle ala eksperdid jutustavad meile, mis toimus sadu ja isegi tuhandeid aastaid tagasi. Ja inimesed usuvad neid lugusid. Teisisõnu, „eksperdid” väidavad, et nemad teavad eelajaloolise aja sündmusi. „Herodotost peetakse „ajaloo isaks”. Minu küsimus on: kas ta üldse eksisteeris? See artikkel keskendub „Herodotosele” ja tema klassikalisele teosele „Historia” („Ajalugu”), et demonstreerida, kuivõrd vähe meile esitatud „ajaloost” põhineb algallikatel,” kirjutab Austraalia uurija ja vabakutseline ajakirjanik John Le Bon (JLB).

Artikkel ilmus esmalt Telegrami 7. paberajakirjas. Sellele eelnevad artiklid „Ajaloo pettus: sissejuhatus” ja „Ajaloo ajalugu”.

1. Herodotose tutvustus (põhineb populaarsetel allikatel)

Herodotos on võtmeisik, kui rääkida „ajaloost”. Kui tema nime guugeldada, siis esimesed neli tulemust pärinevad sellistelt lehekülgedelt nagu Wikipedia, Ancients.eu, History.com ja Britannica.com.

Foto: Google´i ekraanikuva

Vaatame, mida neil kõigil „Herodotose” kohta öelda on

Wikipedia

Herodotos oli kreeka ajaloolane, kes sündis Halikarnassoses Pärsia impeeriumis (tänapäeva Bodrum, Türgi) ja elas viiendal sajandil eKr (u 484–425 eKr), olles Thukydidese, Sokratese ja Euripidese eakaaslane. Temale viidatakse tihti kui „ajaloo isale”, selle tiitli andis talle Cicero; ta oli teadaolevalt esimene ajaloolane, kes eemaldus Homerose traditsioonist ja suhtus ajaloolistesse teemadesse uurimismeetodil – spetsiaalselt kogudes materjale süstemaatiliselt ja kriitiliselt ning seades selle ajaloolisse narratiivi.

Ancients.eu

Herodotos (u 484–425/413 eKr) oli kirjanik, kes leiutas „ajaloo” valdkonnana, nagu meie seda praegu teame. Rooma kirjanik ja oraator Cicero nimetas teda tema kuulsa teose „Historia” tõttu „ajaloo isaks”, kuid kriitikud, kes arvavad, et need lood on lihtsalt jutud, nimetavad teda „valede isaks”. See kriitika on ilmselt pärit ateenlastelt, kes ei ole nõus Herodotose väidetega Maratoni lahingu (490 eKr) kohta, eriti see osa, mis puudutab teemat, milliseid peresid tuleks enim austada pärslaste anastamise eest. Veelgi kriitilisemalt suhtutakse tema reisijutustuste usutavusse.

History.com

Umbes 425 eKr paiku avaldas kirjanik ja geograaf Herodotos oma suurejoonelise teose: põhjaliku ülevaate Kreeka-Pärsia sõdadest, millele ta pani nimeks „Ajalood” (kreekakeelne sõna „historie” tähendab „uurimist”). Enne Herodotost polnud mitte ükski kirjanik koostanud sellist süstemaatilist, põhjalikku uuringut minevikust ega üritanud seletada nende sündmuste põhjusi ja tagajärgi. Pärast Herodotost said ajaloolised analüüsid vaimse ja poliitilise elu hädavajalikuks osaks. Teadlased on juhindunud Herodotose õpetustest viimased 2500 aastat.

Brittanica.com

Herodotos (sündinud 484 eKr?, Halikarnassoses, Väike-Aasias [tänapäeva Bodrum, Türgi] – surnud ca 430–420 eKr), kreeka kirjanik ja esimese antiikmaailma ajaloolise üllitise, Kreeka-Pärsia sõdadest rääkiva teose „Ajalugu” autor.