Juba kümmekond aastat Eestis populaarsust kogunud vana idamaine õpetuteadus on muutunud laiatarbekaubaks, mida kasutatakse juhusuhete ja lodeva käitumise ettekäändeks. Sellest on saanud trendikas seks-mänguasi (loe: neotantra), mida tarbitakse nagu tankla kabanossi. Selline suhtumine on devalveerinud Tantra tegeliku olemuse ning täielikult minetanud selle õpetuse algupärase filosoofia, kirjutab Telegramile tantraõpetaja Igor Earthchild.

Tantra oht tavainimesele?

Kui süübida selle teaduse algupärastesse allikatesse, siis selgub et tegu ei ole sugugi seksuaalõpetusega, mida on tänapäeval moodne arvata, vaid hoopis sügavama energia ja reaalsuse manipulatsiooni kunstiga. See õpetab, kuidas enda kasuks tööle panna kõrgemad jõud ja võimsad energiad. Kui aga nii tugevad jõud enda kehast läbi lasta, peab inimesel selleks olema põhjalik ettevalmistus, sest selleta võib juhtuda midagi sarnast kui keerata 12V pirn 220V pessa ja vajutada lülitit.. Sellise pirni eluiga lõpeb silmapilkselt vaid ühe sähvatusega. Inimkehal on väga suur potentsiaal, selleks aga on vaja treeningut ja keha harjutamist tugevama pingega. Seepärast on vaja tantras tegeleda joogaga. Siinkohal ma ei pea silmas ashtanga või bikhram jooga taolist kehalist kasvatust, vaid sügavat sisekaemust ja tööd energiaga kehas, mida õpetatakse autentse hatha jooga praktikas. Olen ise osalenud tantra festivalil, kus tegime tantristlikke harjutusi koos hingamispraktikatega.  Energia kehas suurenes sedavõrd, et mul oli tunne, justkui käiks kõrgepinge mu kätest läbi. Tantras õpetatakse kundalini energia äratamist kehas. Kui inimene ei ole selleks ette valmistatud, võivad tagajärjed olla lausa traagilised. Ma tean lugu ühest andekast ooperilauljast Venemaal, kes sattus praktiseerima kundalini (eluenergia voog) äratamist töötoas.  Ühel hetkel kui tema kehas see energia valla pääses ja ta läbi raputas, ei saanud ta enam peale seda kogemust isegi toast väljas käia. Iga helin või ere valgus äratas temas selle orgastilise energia ja pani keha kontrollimatult vappuma. Vaatepilt polnud sugugi lõbus, vaid pigem sarnanes epilepsia hooga. Siinkohal lõppes selle noore lauljanna ooperikarjäär.

Et tõsiselt harrastada tantra praktikaid, peab olema õpetaja ehk guru, kes võtab õpilase käekäigu eest vastutuse enda peale. Kuna tantra õpetused olid salastatud, siis ei piisa vaid nende käsikirjade lugemisest, et täpselt mõista praktikate ja rituaalide sisu. Siin ei aita ka sanskriti keele tundmine, sest need õpetused olid kirjutatud mõistukõnes ja neid võib väga erinevalt mõista. Samamoodi, nagu eesti keeles kõlab vanasõna: “Kirves ei ole mänguasi, raiu see endale pähe”. Kui välismaalane võtaks ette selle lause ja püüaks sõnastiku abiga selgust saada, võib tal selle tegeliku tähenduse mõistmisega üsna raskeks minna. Seetõttu pidid tantra gurud andma oma õpetusi edasi suusõnaliselt otse õpetajalt õpilasele. Need suulised õpetusliinid võisid olla aastatuhandeid pikad. Kašmiri Šaviismi õpetusliin on väidetavalt üle 7000 aasta pikkune ning ei ole selle aja jooksul kunagi katkenud.

Tantra kui oht süsteemile

Nüüd, kui inimene on siiski võtnud ette selle ohtliku tee, leidnud omale guru ning hakanud praktiseerima, võib ta üsna pea muutuda ohtlikuks süsteemile. Korraga hakkab ta tajuma meie maailma illusoorsust ja seda juhtiva süsteemi valelikkust. Puhastades mõistuse mürast ning segavatest mõtetest hakkab inimene häälestama oma aju kõrgematele sagedustele, kus tuleb tema teadvusesse puhas moonutamata teadmine. Pärast on teda juba väga raske uskuma panna, et temale on vaja äraelamiseks riiki, tema kaitseks on vaja sõjaväge või et tema tervise jaoks on ilmtingimata vaja arsti ja ravimeid. Niimoodi väljub inimene süsteemi kontrolli alt. Ta lakkab uskumast haridust, mida talle lapsest peale on püütud sisse sööta. Ta ei kuula enam ülemust, kes püüab teda kontrollida kasutades autoriteediprogrammi, omamata seejuures erilisi võimeid selleks.

Erilised võimed arenevad hoopis sellel inimesel, kes praktiseerib Tantrat. Need on lausa ülivõimed, ehk sidhid (sanskriti k.). Need on tantra praktikate kõrvalnähud, mis tulenevad esiteks ülevoolavast energiatasemest inimese kehas, teiseks on need mantrate lugemise tulemusena tekkivad omadused. Mantrad on väestatud loitsud, mis kannavad endas teatud jumaluste väge. Jumaluste all ma pean silmas egregore, mis on laetud inimeste poolt. Kui meie toidame oma kiriku egregori tähelepanuga heal juhul korra aastas jõulude ajal, paar korda elus pulmas või matustel, siis Indias näiteks on nende jumalusi toitnud miljardid inimesed iga päev mitu tundi päevas juba tuhandeid aastaid. See tähendab, et nende egregorid on oluliselt võimsamad kui näiteks meie kirikud. See annab ka nende mantratele tohutu väe ja manifestatsioonivõime. Tantra mantrad võivad olla samuti kodeeritud. Nende aktiveerimiseks tuleb mõnda neist lugeda näiteks vähemalt 100 000 korda, mõnda neist tuleb lugeda ainult öösel või vööst saati vees seistes. Selliseid juhiseid saab õpilane koos mantraga oma gurult.

Nüüd, kui inimene on järginud ettekirjutatud õpetust ja lugenud piisaval hulgal neid mantraid, saab ta ühenduse teatud jumalusega, mis kingib talle teatud ülivõimed. Mõni tantrist võib näiteks ravida oma kätega, näha tulevikku, lugeda teiste mõtteid, panna teisi ennast armastama või rännata oma astraalkehaga. Need on veel tagasihoidlikud oskused, mida Tantras võib omandada üsna õpetuse algfaasis. Üldiselt tantristid ei pööra sidhidele erilist tähelepanu ega kuuluta neid teistele, sest tantra eesmärk ei ole ülivõimete omandamine ja nende kasutamine.

Minul hakkasid tekkima üleloomulikud võimed juba esimestel aastatel, kui hakkasin tegelema tantraga. Kui mulle pakuti sel aastal võimalust osaleda selgeltnägijate tuleproovis, siis loobusin, kuna selliste võimetega hooplemine ei too kaasa midagi head, peale odava kuulsuse. Tantristi kõrgem eesmärk on vaimne kirgastumine, mitte teiste mõtete lugemine, manipuleerimine või ilma mõjutamine. Samas vahest võivad need oskused olla suureks abiks.

Süsteemi jaoks on selliste võimetega inimesed ohtlikud, kuna neid ei ole võimalik enam kontrollida. Ega ilmaasjata ei kuulutanud kirik seksimise patuks. Kiriku preestrid teadsid hästi, milline jõud peitub seksuaalenergia taga. Sellega on võimalik kogeda jumalikkust enese sees. Kes siis pärast seda enam läheb kirikusse jumalat otsima? Kui meie haridussüsteem õpetaks noortele, kuidas säilitada, sublimeerida ja kasutada oma seksuaalenergiat enesearenguks või loominguks, tuleksid meie koolidest välja jumalike ülivõimetega loojad, mitte meeltesegaduses allasurutud egoga alluma koolitatud kodanikud, kes oskavad mõtelda kasutades ainult oma vasakut ajupoolkera. Ainult niimoodi oskab vana süsteem panna inimesi toitma oma tähelepanuga ja teenima ühiskonna huve.

Tantrism on oma loomult väga lähedal šamanismile. Seepärast võibolla ongi see õpetus nii hästi kinnistunud meie kodumaal. Meie inimeste seas on palju nõidasid ja maage, kes on tugevas ühenduses maa ja teiste elementidega, kasutavad loitse ja elavad metsas. Need on inimesed, kes ei vaja ellujäämiseks riiki, tervenevad ilma haigla sekkumiseta, suudavad elada väga karmides ilmastikuoludes püsides seejuures kaua noored ja ilusad. Seepärast ehk püüabki süsteem nii vägivaldselt metsasid hävitada ja kupatada kõik inimesed linna, kus neid on võimalik kontrolli all hoida. Teistmoodi neid sealt välja ei saa. Kui, siis mõne hea ühendava sündmuse abil, nagu seda on festival. Iga aasta kui toimub Eestis Tantra Festival, tulevad need inimesed välja oma metsadest ja taludest, et jagada tarkusi endasugustega ning üheskoos tähistada Maaema väge ja jumalanna energiat. Sel aastal juba kuuendat suve järjest toimub selline festival meie maal ja kuigi on kutsutud esinema palju välismaiseid õpetajaid, siis ega ka kohalikud nõiad neile alla ei jää oma oskuste, võimete ja teadmiste poolest. Tegelikult elab tantra meis kõigis – eriti meie naistes.

Autor: Igor Earthchild, tantraõpetaja

Foto: gnosisonline.org