Koduvägivalla probleem on viimaste aastatega jõudnud paljudes riikides tähelepanu fookusesse, sest selle esinemisprotsent on mitmel pool murettekitav. Ka Eesti kuulub nende riikide hulka, kus politseil tuleb üha sagedamini reageerida koduvägivalla juhtumitele. See on nähtus, mis ei põhjusta vaid füüsilisi vigastusi, vaid halvab ka psüühikat ning millele on sageli tunnistajaks ka lapsed, on jõudnud staadiumisse, kus mõnel pool maailmas on juba võimalik võtta tasustatud puhkus selleks, et ohver end vägivallatsejast eraldada saaks.

Vägivalla ohvrile tasustatud puhkus

Uus-Meremaal võeti vastu seadus, mis võimaldab koduvägivalla ohvritel võtta 10 päeva palgaga puhkust, et luua neile võimalus oma partnerist lahku minna, leida uus kodu ning kaitsta end ning lapsi. Parlamendiliikmed tähistasid rõõmu ja kergendusega seaduse vastuvõttu, mis sai 63 poolt ja 57 vastuhäält. See on varasemalt naiste varjupaigas töötanud praeguse Uus-Meremaa parlamendiliikme Jan Logie seitsme aasta pikkuse töö tulemus ega läinud läbi kergelt, sest partei võttis veel vahetult enne viimast lugemist oma toetuse tagasi.

Partei põhjendas enda toetuse ülesütlemist öeldes, et väike- ja isegi keskmistele ettevõtjatele oleksid seaduse jõustumisega kaasnevad kulud liialt suured ning võib põhjustada olukorra, kus potentsiaalseid koduvägivalla ohvreid ei võetagi tööle. Uus-Meremaal arenenud riikide seast üks suuremaid koduvägivalla esinemise protsente ning politsei reageerib juhtumitele keskmiselt iga nelja minuti tagant. Perevägivald läheb riigile aastas maksma keskmiselt 4.1-7 biljonit dollarit. Hetkel on peale Uus-Meremaa taolisi seadusi veel Filipiinidel, kus 2004. aasta Naiste ja laste vägivalla vastane aktis sisalduva (SIIA) klausli järgi on ohvritel võimalus võtta töölt vajadusel 10 vaba päeva. Akti 43. sektsioon ütleb, et tööandjaid, kes seda võimalust tõkestavad, võib ähvardada trahv. Iseasi on see, kas need võimalused on inimestele ka laiemalt teada ning neid praktikas kasutatakse. Samuti on koduvägivalla ohvril võimalik tasustatud puhkepäevi saada Kanada osariikides Manitobas ja Ontarios.

Logie silmil peegeldusid eelnõu kinnitamisel rõõmupisarad. Ta sõnas, et uus seadus on esimene samm riiki pureva koduvägivalla epideemia piiramiseks, ning teised riigid peaksid sellest eeskuju võtma. “Osa sellest algatuse mõttest on saada ühiskond reageerima. Me ei jäta seda tööd ainult politsei kaela, vaid peame mõistma, et ohvrite aitamisel on meil kõigil enda osa täita. Asi puudutab ka kultuuriliste normide muutmist ning me peame andma märku, et me ei aktsepteeri perevägivalda,” sõnas Logie.

Uus seadus jõustub uue aasta aprillis ning määrab ära, et iga koduvägivalda kogev inimene saab õiguse võtta töölt lisaks standardpuhkusele ja haiguspäevadele veel 10 tasustatud vaba päeva. Ohvrid ei ole kohustatud enda olukorra kohta esitama mingeid tõendeid ning neil on õigus kohendada töötingimuste viisil, mis tagab nende turvalisuse, olgu selleks töö asukoha muutmine või ettevõtte kodulehelt kontaktandmete eemaldamine. “Koduvägivalla puhul ei eksisteeri kodu ja töökoha vahel sageli mingit eraldavat lõhet. Suur uurimistöö sellel teemal on näidanud, et arvestatav hulk vägivaldseid partnereid toovad agressiivsuse kaasa ka töökeskkonda. Nad võivad oma elukaaslast jälitada ning ähvardada, neile pidevalt meile saata või helistada,” rääkis Logie. Ta lisas, et ei ole välistatud ka teiste töökaaslaste ohtu sattumine. Sellise tegevuse eesmärgiks on sageli tahtmine partner tööst ilma jätta, et too oleks vägivallatsejast veelgi enam sõltuv.

Samm õiges suunas

Perevägivalla ohvrite tugigrupid Uus-Meremaal tervitasid uut seadust suure heameelega ning ütlesid, et see on alguseks laiemale probleemi lahendamisele, milles töötaja heaolu parandamine kindlasti suur rolli etendab. Naiste varjupaiga tegevdirektor dr. Ang Jury sõnas, et seadus ei ole sellele karmile olukorrale küll imeravimiks ega ja mingiks ennetavaks meetmeks, kuid on oluline samm õiges suunas. “Me teame, et naiste majanduslik olukord on tema tegutsemisvõimaluste seisukohalt ülioluline. Kui ta suudab oma koduse olukorra kõrvalt säilitada töökoha ning tööandja usalduse, on see suurepärane.” Koduvägivalla ohvreid abistava heategevusettevõtte Shine kõneisik Holly Carrington ütles, et see loob ettevõtete tegevuse jaoks tugeva lähtepunkti: “Me peame silmas pidama, et tööandjad võivad sellest ka ise kasu saada, sest oma meeskonnaliikmete abistamine loob eeldused suuremaks produktiivsuseks ning hoiab väärtuslikke töötajaid.”

Koduvägivalla probleemi lahendamiseks anti üle mitmekümne aasta Uus-Meremaal suuremat sorti – 80 miljoniline rahasüsti, kuid Carrington ütles, et probleemi mõõtmeid arvestades on vaja isegi rohkem ressursse. “Muidugi oleme me uue seaduse üle õnnelik, kuid praeguses olukorras võitlus siiski jätkub,” sõnas ta. “Meie meeskond on igapäevaselt endiselt ülekoormatud ohtlike ja riskantsete juhtumitega ning süsteem ei ole absoluutselt toime nende turvalisuse tagamisega. Me ei võtnud aega tähistamiseks, kuigi ehk oleks pidanud, sest tegemist on tõepoolest suure võiduga.

Märtsis teatas Austraalia valitsus, et võtab töösse seaduseelnõu, mis lubaks töötajatele 5 palgata vaba päeva aastas, et tegeleda koduvägivalla probleemiga. Kuigi see on parem kui mitte midagi, näitavad uuringud selgelt, et majanduslik olukord ja perevägivald on omavahel tihedas seoses. Samuti on vägivaldse partneri juurest lahkumine kulukas, sest toob sageli kaasa elukoha vahetuse ning transpordikulude suurenemise. Austraalias jõustus 5 palgata päeva seadus koduvägivalla ohvritele juba möödunud nädalal, 1. augustil ja see on nüüd kättesaadav miljonitele austraallastele.

Olukord tuline ka Eestis

Postimees kirjutas käesoleva aasta jaanuaris, et 2017. aasta Politsei- ja Piirivalveameti kokkuvõttest kajastub ka Eesti karm reaalsus – politsei sai päevas ligi 30 lähisuhtevägivallaga seotud teadet ning jõulude ajal oli väljakutseid ligi poolsada. Sellest vägivallast ei pääse paraku ka lapsed, kes langevad ema või isa raevu ohvriks. PPA peadirektor Elmar Vaher ütles, et Eestis on puudub ohvril kaitse hetkest, mil politsei enda taga ukse kinni lööb ning juba menetluse käigus võiks iga kannatanu kõrval olla tugiteenus psühholoogilise, majandusliku ja juriidilise nõustamise eesmärgil. Pärnus alustatud projekti raames viiakse nüüd kodust minema vägivallatseja, mitte kannatajad.

Norra finantsmehhanismi ja Sotsiaalministeeriumi poolt toetatud projekt “Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhtevägivalla tõkestamiseks Eestis” raames viidi läbi uuring, mille eesmärgiks oli perevägivallaga seotud kulude hindamine. Need kulud tuleb kanda nii ohvril, vägivallatsejal, ettevõtetel, valitsuse kõikidel tasanditel kui ka Eesti ühiskonnal tervikuna. “Perevägivald on sageli varjatud koduseinte vahel toimuv nähtus, millest teatakse väga vähe. Vägivalla juhtumite tõsidust ja selle kaugeleulatuvaid tagajärgi ei tunnetata. Me teame, et näiteks 2015. aastal sai politsei üle 15 000 perevägivalla väljakutse, kuid pole teada, mis saab edasi pärast politseipatrulli sündmuskohale väljasõitu? Millised on ohvrite vigastused, kui palju maksab nende ravi? Kui palju oli haiguspäevi, kas tuli puududa töölt jne. Oluline on teada, kui palju maksab perevägivald tervikuna Eesti riigile ja maksumaksjatele, kes peavad selle tagajärjed tegelikult oma taskust kinni maksma,” selgitatakse uuringu eesmärgis.

Ohvrite arvu selgitati Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2015.aasta uuringust (Pere- ja naistevastane vägivald ja ohvrite tervis) lähtuvalt ning tulemused näitavad, et Eestis koges vaimset, füüsilist või seksuaalset vägivalda 12% naistest ja 7% meestest (hinnanguliselt 33 000 meest ja 61 000 naist). Füüsilist vägivalda koges oma kodus 3,6 % naistest ja 0,8 % meestest (hinnanguliselt 3 800 meest ja 18 400 naist) ning seksuaalset vägivalda 1,8% naistest ja 0,2 % meestest (hinnanguliselt 950 meest ja 9 200 naist). Kõike arvesse võttes oli uuringu fookuses olnud 2015. aastal Eestis perevägivalla hinnaks kokku 116,5 miljonit eurot. Selle hulka arvutati saamata jäänud toodang, tervishoiu, õiguskaitse, sotsiaalkaitse teenused, isiklikud kulud ja spetsiaalteenused, füüsiline ja emotsionaalne kahju ning lasta kui perevägivalla ohvritega seotud lisakulud.

Allikad: The Conversation, NZ Herald, The Guardian, Australian Government, American Sociological Review, ABC News, Sotsiaalministeerium

Foto: Fotolia

Toimetas Piret Pärnamaa

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6