Foto: Gaidy Tuul

Möödunud nädalal, 8. novembril otsustas valitsus kabinetinõupidamisel ülekaaluka avaliku huvi tõttu lõpetada Tartu- ja Viljandimaal puidurafineerimistehase rajamise eriplaneeringu. Keskkonnahuvilised kodanikud tähistasid seda kui suurt võitu, ent meile jäid ometi teatavad kahtlused ja otsustasime neid kodanikuühendusega Eesti Metsa Abiks jagada. Meie küsimusele vastas EMA kommunikatsioonijuht ja üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli.

Mis te arvate, kas nüüd on tehasel lõplikult kriips peal või tegu on järjekordse vaheetapiga, et inimesed korra maha rahuneksid ja siis varsti – mõne kuu, poole aasta pärast tuleb jälle uus idee selle ehitust mõnda Eesti piirkonda planeerima hakata? Näiteks Pärnu linnavolikogu esimehe ja riigikogu liikme Andres Metsoja sõnul uuritakse Pärnumaal tselluloositehase rajamise võimalikkust edasi, hoolimata arendajate otsusest projekt teadmata ajaks peatada.

Linda-Mari Väli: Hetkel oleme tänulikud selle eest, et oleme jälle natukeseks hingetõmbeaega saanud ning saame praegu tegeleda rohkem sellega, mis juba praegu probleeme põhjustab: laialdased lageraied ja metsaseaduse rikkumised, massiline pelletitootmine Euroopa Liidu taastuvenergiatoetuste toel, Auvere jaama oht, lageraiete sagenemine looduskaitsealadel jm.

Samas oleme olukorra suhtes ka realistlikud. Juba Est-For ise on ütelnud, et nad jäävad ootama “soodsamat investeerimiskliimat ning teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri”, ehk siis järgmist valitsust. Järgmine valitsus aga käitub nagu “järgmine valitsus” ka siis, kui võimule pääseb täpselt samadest parteidest koosnev koalitsioon.

Mõned kahtlustavad ka riigi ja ettevõtjate koostööd sellisel kujul, et tehaseprojekt ilmub lagedale aegadel, kui mõnelt muult valukohalt on vaja inimeste aega ja energiat eemale juhtida. Ka Tartu apell ütles laiali minnes, et tuleb vajadusel uuesti kokku, mis tähendab, et nad on sellise võimalusega juba ette arvestanud.

Rahvusvaheline kogemus näitab samuti, et sellised projektid ei armasta kergesti taanduda. Tasmaanlased nimetavad oma samalaadset projekti “zombitehaseks” ning Lätis läks lausa üheksa aastat, et lõpetada hiiglasliku tselluloositehase planeerimine Daugava äärde. Mõlema projekti puhul on algusest saadik olnud suur vastuseis nagu tselluloositehastele enamasti, kuna tegemist on väga suure keskkonnamõjuga (nii metsa, vee kui kliima mõttes) projektidega, mis on praegusel ökoloogiliste kriiside (kliima, liikide väljasuremine, plastikureostus jm) ajajärgul selgelt iganenud mõtteviisi kandjateks.

Silmas on vaja pidada sedagi, et meie seaduseid ettevõtjatele vahepeal soodsamaks ei kohendata. Sel aastal läks näiteks menetlusse üks Veeseaduse muutmise eelnõu, mida keskkonnaseadustikus pädevad juristid pidasid vähemalt algkujul Euroopa Liidu Veedirektiivi mõttega vastuolus olevaks.

Kokkuvõttes võikski taas rõhutada, et saavutatud pole mitte niivõrd võitu, kui hingamisaega. Ülejäänud metsapoliitika on jätkuvalt problemaatilises seisus ja puidutööstuse bioenergeetika tiib (eelkõige pelletitööstus ja Auvere jaam) on tehasevõitluse varjus tegelikult institutsionaalset võimu juurde saanud. Nii et töö läheb edasi ja hoiame pilgu sündmuste arengul kindlalt peal.

Uuri lisaks: Eesti Metsa Abiks, + lingid artikli sees

Foto: Gaidy Tuul

Toimetas Mariann Joonas

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6