Foto: Janne Luigla

Jätkame arutelu teemal “Kas maailmavalitsejad ei olegi halvad?“, mille püstitas John le Bon oma kodulehel www.johnlebon.com. Üks asi, mis ühendab paljusid n-ö tõeotsijaid (vahet pole, mis tasemel), on see, et maailmavalitsejad on kurjad. Inimestele meeldib mõelda, et süsteem on teinud nende elu halvaks ja see takistab neil edu saavutada, kõikjal on propaganda jne, aga tegelikkuses on inimesed ise oma edu takistajad. Lihtsam on kedagi süüdistada kui võtta isiklik vastutus. Levinud arvamus on, et süsteem takistab nende tegevust ja kellelgi ei lubata rääkida oma tõde, muidu pannakse meid kuhugile nimekirja vms, see pole aga tõsi. Ainus, kes meil takistab üldse midagi tegemast, oleme me ise. Väga lihtne on ennast kuuldavaks teha. Kunagi varem pole olnud lihtsam istuda maha ja õppida kriitilist mõtlemist – alustada asitõenditest, mitte järeldustest! Kunagi varem pole olnud veel lihtsam leida endale mõttekaaslasi ja neid teemasid arutada.

Käesolev artiklitesari ilmus Telegram.ee-s esmalt detsembri lõpus 2018.

Kui sa tunned negatiivsust kellegi suhtes, keda sa kunagi kohanud ei ole, siis tea, et sinu arvamus on ilmselt tingitud mõne kolmanda osapoole poolt ning see ei pruugi olla adekvaatne. Seega soovitan sul uue pilguga vaadata kõike enda ümber toimuvat ning unustada ära kõik eelarvamused ja sa näed, kuidas elu läheb kergemaks.

Ma lähtun asitõenditest, milleks on fakt, et ma võin rääkida ükskõik millest, minna ükskõik kuhu tahan ja teha ükskõik mida tahan. Telegrami tegevust pole süsteem mitte kunagi üritanud otseselt takistada. Tegelased riigikogus ja parlamendis küll ei anna meile kommentaare aga sellega kõik piirdub. Ainus jõud mis neil on, on see mis meie neile anname. Meie ise teeme vaba valiku kas anda oma jõud neile või mitte. See on mustkunstniku tõeline trikk.

Ma ei tunne, et süsteemil oleks mingit kontrolli minu elu üle või et süsteem üritaks minu tegevusi takistada, kuigi vanasti ma nõnda arvasin. Nad pole mitte midagi halba teinud, minu vastu isiklikult. Selgelt isemõtlev inimene on teine olend kui rutiinis elavad massid. Süsteem on selline, kus isemõtlevad inimesed on võimelised elama imelist elu, kellel on kõik võimalused avatud. Aga need mitte mõtlevad muutuvad tuimadeks olenditeks, kes tiksuvad aastast aastasse, vaatavad telekat ja kritiseerivad. Aga kas see teeb maailmavalitsejad meie vaenlasteks? Minu vaenlane on see, kes mulle kallale tuleb, aga maailmavalitsus on andnud mulle ka vahendid, et teha imesid.

Kust tuli see tehnoloogia? Internet, televisioon, elekter, Youtube jne, mis on meil kõigil vabalt kasutada? Kui süsteem tahaks infot varjata ja seda kõike salajas hoida, siis poleks nad interneti meile andnud. Keegi ei takista meil seda kasutamast, enamus meie teadmised (sh ka ülesärkamisest) pärinevad internetist. Reaalsus on see, et süsteem on andnud meile kõik võimalused infot ise kätte saada ja ise otsustada, mida sellega teha. Igaüks, kellel on arvuti või nutitelefon, omab juurdepääsu rohkemale infole kui maailma parimad uurijad seda omasid vaid 20+ aastat tagasi. Praktiliselt kõik maailma raamatud on pdf-i kujul internetist kättesaadavad ja me ei pea minema raamatukogudesse mingit ime asja otsima. Ja kas me tõesti tahame süüdistada oma probleemides ainult neid inimesi, kes kogu selle tehnoloogia ja info meile kättesaadavaks on teinud? Tagasi vaadates tundub minu kunagine mõttelaad mõnes mõttes lausa hullumeelne ja äärmiselt negatiivne. Minu programmeering mõned aastad tagasi oli niivõrd tugev, et kui toona oleks keegi  mulle öelnud, et “hei, kas on võimalik, et maailmavalitsejad pole kurjad?“, siis ma oleks hakanud neid tembeldama kinnimakstud agentideks.

Kaalu natuke seda versiooni, et ehk maailmavalitsejad pole kurjad. Kas hakkab kergem? Küsi ise endalt, miks sa arvasid, et maailmavalitsejad on kurjad? Sa võid taibata, et kõik see, milles sa neid süüdistad, et sa ise teed seda iseendale. See on lihtsalt minu arvamus ja võib-olla ma eksin. See, et nad on kurjad, selle sisestas mulle keegi ja ma tunnistan, et sattusin sellise ohvrimentaliteedi küüsi ning ilmselgelt aitasin sellel ka vohada võttes osa selle levitamisest. Ma tõsimeeli kaalun varianti, et nad pole kurjad. Ma mõistan, et mõned nende teod on täielikult vastuolus meie ideaalidega, aga ma toonitan, et meie ei tea, mis on nende tegelik eesmärk ja kust nende ideaalid pärinevad.